Kes hüvitab Eestile uue Külma sõja kahju?

USA kinnitas järjekordsed vene-vastased sanktsioonid, väljavõte Reutersi veebist.

USA kinnitab ühe Venemaa-vastase sanktsiooni teise järel, sest USA-l pole sellest midagi kaotada - Venemaa osakaal USA kaubanduses on minimaalne. Küll on aga USA ja Venemaa maailmas konkurendid nii energeetika kui relvamüügi vallas. Neil on isegi omad positsioneerimissüsteemid - USA-l on GPS ja Venemaal GLONASS. Tehnoloogia vallas on USA ja Venemaa rivaalid, nii nagu ka eelmise Külma sõja ajal. Mistõttu on uus Külm sõda küllalt loogiline.

Erinevalt aga eelmisest külmast sõjast, kus Eesti oli Venemaa mõjusfääris, on Eesti nüüd teisel pool rindejoont. Ja mis oluline, nüüd on Eestist saanud Külma sõja eesliin. Riigireetmisi ja muid sääraseid juhtumeid on Eestis samapalju kui kunagi oli Lääne-Saksamaal. Tänase Eesti olukorda võib võrrelda Lääne-Saksamaaga, kus valitses suur sõjaoht, nii nagu ka tänases Eestis. Nii nagu varem Saksamaal, on täna Eestis USA sõjaväelased ja tehnika.

Ent Saksamaa ja Eesti vahel on suur erinevus. Kui Lääne-Saksamaad toetas massiivselt nii laenude kui investeeringutega USA - läbi nn Marshalli plaani, siis täna ei toeta Eestit mitte keegi. Ok, on olemas eurotoetused, miljard eurot aastas, aga need ei puuduta etevõtluse investeeringuid ehk siis uusi töökohti ja palgakasvu. Ja teiseks kaovad need eurotoetused kohe ära. Misjärel on Eesti majanduslikus mõttes üksi hulpimas ulgumerel. Ja kandmas kogu Külma sõja koormat enda kukil. Sest Eestit puudutab see Külm sõda otseselt, läbi Venemaa-suhete ja Venemaa-suunalise äri kadumise. Lisaks pidev sõjaoht, mis juba ise pärsib investeeringuid. Pole siis ime, et Eestist kogu aeg raha välja viiakse. Milleni see välja viib on näha hästi Kuubal ja Põhja-Koreas. Kui Kuuba on USA-ga suhteid soojendamas, siis Eesti on alles pika, aastakümneid kestva Külma sõja alguses. Umbes nagu Põhja-Korea, mis valmistub sõjaks oma naabritega.

Miks ei võiks USA toetada Eestit läbi investeeringute? See poleks USA-le suur asi, aga Eestile väga oluline. Tuua näiteks Eestisse mõni iPhone'i või Tesla tehas või Google'i serveripark või midagi sarnast. Või kasvõi mõned sõjatööstuse ettevõtted. Võimalusi oleks küllaga. Eesti pole kehvem kui Saksamaa. Vastasel korral jääb Eesti areng kängu, inimesed lahkuvad ning kogu piirkond on kerge saak ükskõik kellele ülevõtmiseks. Vaevalt, et see ongi USA eesmärk.