esmaspäev, 28. august 2017

Laste liikumisprobleemid saavad alguse juba lasteaiast?

Väljavõte ERRi veebist.

Värske teadustöö kinnitab, et valdav enamus, kolmveerand 7-13-aastastest lastest ei liigu piisavalt. Ainult veerand lastest liigub piisavalt. Sellega seoses on lahti läinud paanika, et koolis peaks liikumist parandama, näiteks kehalise tunnis laskma lastel rohkem joosta.

Aga mina väidan, et LASTE LIIKUMISPROBLEEMID SAAVAD ALGUSE JUBA LASTEAIAST.

Erinevalt koolist, kus lapsed veedavad pool päeva, veedavad lapsed lasteaias terve päeva. Olen jälginud kõrvalt lasteaia laste tegevust ja võin oma tähelepanekute põhjal öelda, et LASTEAIA LASTEL KEELATAKSE LIIKUDA. Lasteaia õpetajad keelavad lastel joosta. Aga ringi jooksmine on liikumise alus.

Ma vaatan oma koduse lapse pealt - ta tahab ärkvel oleku ajal pidevalt joosta. Aga sellega seoses peab tal pidevalt silma peal hoidma ja nö järel jooksma. Lasteaias seda teha pole võimalik, mistõttu on lastel jooksmine keelatud. Nad peavad lihtsalt istuma, kas tooli peal või siis liivakastis. Selle kohta öeldakse, et hästi kasvatatud, sõnakuulelik laps.

ERGO: laste liikumisprobleemid saavad alguse juba lasteaiast. Koolis need probleemid veel süvenevad, sest lastel pole tekkinud liikumise harjumust.

Probleemid liikumusega olid lasteaias juba varem, aastakümneid tagasi. Ma mäletan enda lasteaia ajast, et jooksmine oli keelatud. Samuti oli jooksmine keelatud koolis. Joosta tohtis ainult võimlemise tunnis paar korda nädalas või spordipäeval, mis oli paar korda aastas. Ning siis trennis, kui selline võimalus oli. Kui varem aitas liikumisele kaasa veel see, et inimestel polnud autosid, mistõttu läksid lapsed lasteaeda ja kooli jalgsi, siis nüüd käib kõik autoga. Linnas ei lubata lastel ka kodus või tänaval joosta. See on arusaadav, sest tänaval liigub palju autosid ja jooksmine on ohtlik. Nõnda polegi lastel võimalik kusagil liikuda.

Ja siis hädaldatakse, et lapsed on ninapidi arvutis. Aga mis neil muud teha ongi?!

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Mis lasteaia õpetajad arvavad? Kas lubate lastel liikuda või lapsed ainult istuvad ja vaatavad raamatuid ,joonistavad vms? Enda lapse rühmas on komme, laps aeda tulles PEAB valima mõne mängu riiulilt ja laua taga vaikuses toimetama.

ann ütles ...

Hmm, meil on oma aed ja ka toas ei keela ma lastel ka toas joosta (kuna meil on maja põllu keskel, siis ei sega laste lärm kedagi), aga minu 4a poiss ja alla 2a tüdruk küll suurema osa päevast ei jookse. Suurem osa ajast ikkagi mängitakse mingi mänguasjaga, õues istutakse liivakastis või sorgitakse rohimishargiga, pulgaga, kiviga, asukohta vahetatkse kõndides. Liikumismängu tuju tuleb hooti (kummihobsega ratsutamine, ratas, ükteise taga ajamine), aga ma ei oska öelda, kui suure aja need päevast intensiivsemad mänguhood moodutavad. Küllalt palju ikka nokitsetakse.

Aga on 4a poissi on kiitnud, et hea kõndija (st võib väga pikalt jala kõndida, ei väsi ära, ei virise). Ilmselt sellest, et talvel, kui õues paigal pole võimalik olla (külm hakkaks), tegime pikki jalutuskäike tüdruk vankris-poiss käe kõrval. Iga päev, iga ilmaga.

Soovitan, et kes muretseb väikelapse liikumisvaeguse pärast - kõndige pikki jalutuskäike, laps käekõrval. Ka talveperoodil. Liikumiskilomeetreid koguneb palju :)

ann ütles ...

Ah muidugi, kui vähegi võimalik (enamus inimesi ju linnas või väikelinnas, st. linnalises keskkonnas), siis lasteaeda minek ja lasteaiast tulek võiks toimuda vanema käekõrval jalgsi. Aasta ringi. Kohe 2 liikumist päevas väikelapsel olemas.

Ise leevendasin koolilapsena liikumisvaegust nii, et marssisin hommikul 40 min jala kooli ja peale tunde sama palju koju tagasi. Jalgsi teise linnaossa, kuigi Tallinnas ühistransport muidu käis. Loengutesse läksin Tartus jalgsi ja kui aega oli, siis ühikasse tagasi ka. Tööle olen läinud jalgsi (viib hommikul unise padjanäo eest ära, tööle jõudes on nägu värske) või ühistransport-jalgsi.