Kuna ilm on palav, siis on ilmselt ka kohtusaalis umbne ning inimesel, kes kannatab kõrge vererõhu, südamehaiguse ja suhkrutõve all, võib seal kergesti halb hakata. Lahenduseks oleks lühikesed (mitte kauem kui kaks-kolm tundi) kohtupäevad ja nende pidamine ülepäeviti või isegi üleülepäeviti. Mulle jääb arusaamatuks, miks seda ei tehtud. Selleks, et kiirelt kohut pidada? Aga kui anda kohtu alla haige inimene, siis on selge, et kohtupidamine ei saa olla kiire. Mida intensiivsem on kohtus tempo, seda närvilisem on seal õhkkond, ning mida närvilisem on õhkkond, seda suurema tõenäosega hakkab haigel kohtualusel halb. Seega ei saa haige kohtualuse üle intensiivselt kohut pidades kuidagi teenida kiire kohtumõistmise huve. Pigem aeglustab see kohtupidamist.
Teiseks, nagu juba mainitud, on intensiivne kohtupidamine haige kohtualuse üle käsitletav kui tema piinamine, mis on vastuolus inimõigustega. Kohtupidamise eesmärgiks ei saa olla kohtualusele kannatuste tekitamine, kuid Savisaarega on just nii läinud - kohtupidamine on muutunud talle sedavõrd kurnavaks, et tema tervis ja võib-olla isegi elu on sattunud tõsisesse ohtu.
Mis ajast küll on kohtupidamine Eestis muutunud selliseks, et eesmärgiks ei ole mitte õiguse mõistmine, tõe välja selgitamine, vaid inimese füüsiline kurnamine ja vaimne laastamine?
Ja veel üks küsimus. Millise näoga vaatavad kohus ja prokuratuur inimestele silma, kui Savisaar sedavõrd intensiivse kohtupidamise tagajärjel sureb?
1 kommentaar:
Nõus! Mõtlesin sama. Hea, et mu vanaema seda õudust ei näe enam, ta oli kunagi Savisaare andunud austaja.
Postita kommentaar