Selgitus Junckerile: Eesti komme nõrgematele jalaga anda on pärit Venemaalt

Paljud imestavad, kus tuleb Eestis suur vägivaldsus. On ju Eestis vange rohkem kui kusagil mujal Euroopas ja põhiliselt ollakse vangis vägivalla pärast. Põhjust pole vaja kaugelt otsida: see tuleb Venemaalt. Just, täpselt! Eesti küll kirub Venemaad, aga kultuuriliselt on Eesti ja Venemaa väga sarnased. Võiks isegi öelda, et vennad: suurem ja väiksem vend. Eesti on kultuuriliselt Venemaa väikevend. Nad on sisuliselt üks ja seesama, ainult keel on erinev. Üks oluline sarnasus on vägivalla õigustamine ning komme nõrgemale jalaga anda.

Kui olin Moskvas sõjaväes, siis vahetevahel metroos või poes müksasin kogemata mõnda naisterahvast. Vabandasin viisakalt ja sain kohe sõimata stiilis, et mida sa vabandad siin! Edasi ma enam ei vabandanud, kui kellelegi küünarnukiga ribide vahele äsasin ja ennäe imet - mulle naeratati kelmikalt! Või ei tehtud üldse välja. Erinevalt Lääne kultuuriruumist näitab vabandamine Venemaal nõrkust ja seal nõrkust ei sallita. Nõrgemad tallatakse kohe jalge alla. Seetõttu näidatakse Putinit pidevalt hobuse seljas ratsutamas ja karu taltsutamas, langevarjuga hüppamas ja džuudot tegemas. Viimane oli palja käega kala püüdmine. Venemaal austatakse tugevust. Kui oled nõrk, siis oled tühi koht venelaste silmis.

Seda, tugevuse austust oli hästi näha Vene sõjaväes, kus pidid end kehtestama nagu vanglas. Pidid olema grupi liige, muidu söödi sind lihtsalt välja. Tapeti ära. Pärast öeldi, et kukkus trepi peal end surnuks.

Eestis räägitakse, et vägivallatsejad on venelased, aga tegelikult on eestlased samasugused. Need, kes Tartus pereisa oma lapse silme all poolsurnuks peksid olid eesti poisid. Eesti riigi juhid, poliitikud on vägivaldsed ja põhiliselt eestlased. Poliitikas kehtib sama põhimõte nagu vanglas: pead olema grupi liige ja käituma grupi reeglite järgi. Nii nagu Venemaal, on kõige suuremad kurjategijad Eestis kõrged poliitikud ja ärimehed, aga neid ei julge keegi puutuda. Tugevaid ei julge keegi puutuda. Nõrgemale, kes grupile ei allu, tehakse kambakas, lämmatatakse surnuks. Peaministriks saavad mitte need, kes hiilgavad mõistusega, vaid kellel on tugevam muskel, kes on tugevamad suusarajal või jalgratta sadulas. Sest ka Eestis on tugevus au sees. Ja kui oled nõrk, siis süüakse sind välja. Sama kehtib laiemalt ühiskonnas: kui oled nõrk, näiteks vanur, laps või erivajadustega isik, siis sind lihtsalt tallatakse jalge alla. Mitte keegi ei kaitse sind. Kui haigestud, oled ise süüdi ja pead omale toetuseks raha kerjama.

Sama lugu on vägivallaga. Mu esimene abikaasa oli vägivaldne, järgides stiili, et peksab, järelikult armastab. Eestis on peresisene vägivald norm, reegel. Selle ilmekas näide oli Mihkel Kunnuse pere juhtum, kus abikaasad teineteist peksid ja siis jälle armastasid. See pole mingi erand, selliseid peresid on Eestis tuhandeid. Kunnuse asi tuli lihtsalt välja, kuna naine andis asja politseisse. Venemaal on väga levinud, et abikaasad teineteist kõigepealt läbi peksavad ja noaga veristavad, ning siis alles ronivad voodisse. Mul oli samasugune suhe: abikaasa vehkis ühtelugu noaga. Kui ma sellise suhte lõpetasin ja soovisin lapsi enda juurde argumendiga, et laste ema on vägivaldne, siis vaadati mind nagu mingit ilmaimet. Stiilis, et vägivald on igati ok. Mulle anti isegi prokuratuuris mõista, et oleksin pidanud naisele vastu andma. Kujutate ette! Kohtus laste elukoha määramisel ei arvestatud absoluutselt ühe vanema vägivaldsust. Vägivald on Eestis norm. Terve Eesti riik austab vägivalda, ega muidu ei piinataks riiklikul tasemel vanureid, erivajadusega inimesi ja lastega peresid. See on Eesti riigi ametlik poliitika - vägivald.

Eesti on mõtteviisi poolest ikka tegelikult puhas Venemaa. Mistõttu on kummaline, et Eesti kogu aeg Venemaad kirub. Sama lugu on Ukrainaga: nad on Venemaaga nagu sukk ja saabas olnud kogu aeg ja nüüd ihuvad hammast üksteise peale. Aga selle põhjuseks on sama asi: vägivald. Algul peksavad, siis armastavad. Eesti ja Venemaa armastavad teineteist läbi vägivalla.