reede, 6. oktoober 2017

Kuidas me munitsipaalkorterit taotlesime ja mis vastuseks saime


Räägin nüüd ühest isiklikust murest, mis näitab, kui puudulik on praeguse, sotside juhitava Võru linnavalitsuse asjaajamine ja kui hoolimatu on nende suhtumine lastega peredesse. Nimelt pöördusime mõni aeg tagasi linnavalitsuse poole munitsipaalkorteri saamiseks, informeerides linnavalitsust ka selles, et peres kasvab liikumisvõimetu sügava puudega laps. Häda on selles, et kuna meie praegune korter asub teisel korrusel, siis tuleb meil järjest raskemaks muutuvat Juulit seljas toast välja ja väljast tuppa tassida. Praegu veel jaksame, aga see muutub üha vaevalisemaks.

Ja milline oli linna vastus? Meile pakuti täpselt samasugust korterit. Teisel korrusel. Minu meelest näitab see kujukalt, kuidas suhtub linn abivajajatesse. Ei hoomata, mis inimestel mureks on, või siis ei soovita muredesse süveneda. Mitte mingisugust abi ega nõu (kuidas leida invasissepääsuga korter, kus nad Võru linnas asuvad, kas neid üldse on) mulle ei pakutud. 

Minu meelest peaksid lastega pered ja neile sobivate lahenduste leidmine aga olema linnavalitsuse üheks prioriteediks. Kui linnal endal sobivat korterit ei ole, siis võiks ju aidata seda otsida, näidates üles minimaalsetki hoolimist. Mis lapsesõbralikkusest me muidu räägime?

Pildil Juuli, kellele Võru linnavalitsus pakkus elupinda teisel korrusel.