Kui olime perega Portugalis ja tahtsime tagasi tulla, siis pöördusime abiga Eesti riigi poole, et peret aidataks tagasi tulla. Nimelt saime teada, et riikidel on lepingud lennufirmadega, mille kaudu on võimalik saada odavaid pileteid. Vähemalt nii kinnitasid lennufirmade esindajad, kelle poole samuti abipalvega pöördusime. Seetõttu oli üllatav Eesti riigi seisukoht, et aidata ei saa ja igaüks peab õppima end ise aitama. See oli nagu löök allapoole vööd, eriti olukorras, kus oled teises riigis väikeste lastega. Aga nii uskumatu kui see ka polnud, nii see oli. Selline, ma ütleksin, ükskõiksus.
Pärast seda mõtlesin selle peale, millest unistasid inimesed 25 aastat tagasi, kui lõid oma riiki. Et oleks selline oma riik, kes omasid aitaks. Kellelt saaks vajadusel abi. Näiteks räägiti sellest, et võõrvõimu ajal jäi sündimata miljon eestlast, kuna võõrvõim oli eestlaste suhtes ükskõikne. Et eestlasi keegi ei aidanud ja rahvas oli nelja tuule käes. Soomlasi aga sündis vabas Soome riigis just niipalju juurde. Seda põhjendati Eestis vabadusega. Sellega, et Soome oli vaba ja vaba riik hoolis oma inimestest, soomlastest.
Nüüd on Eesti vaba, aga suhtumine on, ma ütleksin et isegi hullem kui võõrvõimu ajal. Igal sammul antakse mõista, et eestlase elu on iga eestlase enda asi ja igaüks ise vaadaku, kuidas hakkama saab. Ma tunnistan, et ei suuda enam vaadata Kodutunde saateid. Ühelt poolt on jube, mis seal näidatakse, mis tingimustes inimesed elavad Euroopas 21. sajandil, teiselt poolt on häbi ka, milleni on jõutud Eestis 25 iseseisvuse aastaga. Ma ütlen ausalt, nii jubedaid olukordi polnud isegi nõukogude okupatsiooni ajal. Vähemalt ei hakanud mulle silma. Ma olen üles kasvanud nõuka ajal ja ma sisuliselt elasin ehitusplatsidel. Nõuka ajal ehitati kõikjal Eestis uusi kortereid ja maju, kuhu inimesed, lastega pered said sisse kolida. Käis üks suur ehitamine. Iseseisvas Eestis aga ei tule lastega eesti pered enam oma eluga toime. Neil pole, kus elada. Kodutunde saates on ju kõik eesti pered, kui tähele panete! Kelle elutingimused on alla igasugust arvestust. Aga mille või kelle jaoks siis on Eesti riik loodud, kui mitte lastega pered?! Lastega peresid ja lapsi peaks kätel kantama, aga nad on jäetud nelja tuule kätte ja nad peavad end alandama ja televisiooni kaudu almusi kerjama. See on jube. Täiesti jube. Ja mis kõige hullem, seda vaadatakse samasuguse ükskõiksusega pealt nagu vaadati ükskõikselt pealt nõuka ajal eestlaste elu. Mitte midagi pole kahjuks suhtumises võrreldes nõuka ajaga muutunud. Mitte midagi. Ja nüüd ei saa seda ükskõiksust isegi kellegi teise süüks ajada - eesti inimesed, juhid on ise ükskõiksed oma rahva suhtes, vaatavad ükskõikselt pealt oma rahva hääbumist.
Soomes jällegi ehitatakse rohkem kui kunagi varem ja mis kõige üllatavam, soomlased leiavad kaasaegse elamise ka nende eestlaste jaoks, kes Soome lähevad. Eestlastel läheb Soomes, võõras riigis paremini kui Eestis. Kas te kujutate ette?! Soome riik suudab ka eestlasi toita ja katta, aga Eesti riik ei suuda! Milline häbi!
Miks Eesti riik ei kaitse eestlasi? Kas tõesti seepärast, et valitseb edasi nõuka mentaliteet? Või milles asi? Rahapuuduse taha pole mõtet pugeda, sest nagu Eestis ja mujal Euroopas räägitakse, raha on küllaga, isegi üle. Milles on asi?!
10 kommentaari:
Banaania hoolimatuse põhjuseks on peale mentaliteedi ja suhtumise ÜLEÜLDINE RAHAPUUDUS.
Vaatamata sellele, et peameedia ja süüdiolevad poliitikud püüavad jätta muljet, et kõik on korras.
See, kes arvab, et tema eluülesanne on paljunemine, on väga madalate instinktidega, primitiiv.
Seal riigis, kus jagatakse abi, tekib abivajajaid aina juurde, sest paljunevad sarnased ja lootus, et tuhkatriinust saab printsess või ajalehepoisist miljonär, on tõenäosusteooria järgi 1: 1000000000.
See on müüt, mida levitavad needsamad rikkurid, kes rikkaks pole saanud mitte tööga, vaid kuritegevusega.
Matemaatika ehk loogiline mõtlemine ja töötegemine, mitte parasiitide taastootmine, see on ainuke pääsetee, usk, lootus ja armastus on iganenud loosung.
Seni oli Puškin suur venelaste iidol, nüüd tuleb välja, et tema leivanumber oli võistlejate duellile kutsumine ja seal jõhkralt mõrvamine, 23 inimest tapnud mõrtsukas oli üks nendest, kes propageeris usku, lootust ja armastust.
Ideoloogidele- propagandistidele kuulus võim nõukaajal ja eu-s samamoodi, sellepärast kolinaga allamäge kõik veerebki.
Selle kultuurituse juurde kuulub tarbimine ja popiidolid, seksikultus, raiskamine ja jõmmikultuur.
muidugi on see nõuka mentaliteet, õigemini brežnevlikku stagnatsiooni sumbunud mentaalne inerts. ise nad midagi oma peaga mõelda ei julge, siis joonduvad teiste, ükskõik kelle järgi.
riigi nime ja regaalid võis ju üheksakümnendate algul ära vahetada, aga inimesed jäid ju samaks! ametnikud jäid samaks, ja mida perset - isegi poliitikud jäid samaks! ja keegi kusagil lootis teistsugust tulemust vä? :DD
ei paranda seda eestit ükski erakond, ei uus ega vana. sellise kaadriga pole see lihtsalt võimalik. ja kui selles kaamoslikus õuduses leidub praegu veel mõni mõistusega inime, siis sellele ma ütlen küll: pane sealt eestist minema, ükskõik kuhu.
Eesti. Eile nägin ma Eestimaad. Eesti ei ole elus inimene, keda koguaeg süüdistada kõiges...
Mina olen õnnelik nii Eestis kui Eestist väljas, sest tegin sügava sisemise korrektuuri ellusuhtumises. Lõime oma perekonnaga täiesti oma maailma, Eestis on meil oma talu, meil ei ole ühtegi laenu, liisingut, meid seob üldise Eesti pildiga õige vähe - paar mobiiliarvet ja elektriarve. Mul pole kehtivat Eesti riigi dokumentigi. Ma ei määri end üldise inisemise ja poliitikaga, ma kasvatan taimi, paari looma ja lapsi. Mees on ametlikul tööl väga paindliku graafikuga. Me pole asjade orjad. Ma armastan seda maad ja olen selle maa patrioot, see maa toidab meid, selle maa ravimtaimed ravivad meid ja esivanemate tarkus aitab selgelt läbi näha rumalusi.
Meil on kujunenud oma väike sõpruskond ja me ei vaja suuri pidusid, suuri seltskondi, meie pidu on looduses ja oma pere keskel.
Taaskasutus, säästlikkus, lihtsus, loomulikkus, looduslähedus.
Sinu Eesti on sinu enda nägu.
Eks see ongi Eesti tulevik - väiksed seltskonnad omas mullis ja ümberringi tühi maa. Umbes nagu Iisraeli kibutsid.
Iga põliseestlase ülesanne ongi oma rahulik ja õnnelik maailm ise luua ning mitte lasta oma maailma rämpsu. Austada loodust, taevast, maad ja esivanemate tarkust. Tegeleda käsitöö, loomapidamise, puutöö, maatööga. Ainult hullud jälgivad tänapäeval veel meediat.
Terve mõistuse võitu soovides.
https://youtu.be/gQ9is8l8MaQ
Kahjuks on eestlastel oma riik vaid nime poolest. Et kiltrid, kupjad ja aidamehed pukki upitati ja ja lasti neil ühe isanda asemel kahte teenida, ei tee eestlastele au. Riik, mida reeturid valitsevad, ei hooli oma rahvast küünemusta võrragi.
Iga rahvas olla oma valitsejaid väärt. Meeleavaldustele tuleb heal juhul 500 inimest - ülejäänutele on ilmselt meeltmööda kogu see jälkus, mida meid müüvad kollaborandid korraldavad.
Jälgivõitu jah.
Kui EKRE-l õnnestub rahvasse veel eluvaimu sisse puhuda, siis võime loota, et ühisel jõul midagi paremaks võime teha.
Innole, siin eile kirjutades ja sinu perele mõeldes, küsin, miks te piinate end üüripinnal. Miks te lastega loodusesse elama ei lähe? Väike, odav talu kuskile, neid antakse vahel pea tasuta ära, tule ja ela vaid. Oma aed. Roosi ja Juuli saaksid võtta kutsika ja kassipoja. Teie elu saaks uue mõõtme, pääseksite santide nimistust. Maa ja oma talu annavad eestlasele jõudu, oma maja, omad mõtted. Teete omale aia lastega koos. Soovitan teil mõlemal Irjaga lugeda Anastassijat, saate elu õigeks.
Ümmberringi tühi maa on sinu enda pessimistlik lähenemine. Mina näen ümber põlde, metsa, aasasid, avarust. Natuke palju on ka tahta, et 1,3 miljonit inimest Eestis iga m2 tihedalt asustaksid.
See on väga otsekoheselt kirjutatud. Soomlastel on rohkem empaatiavõimet ja hoolimist oma inimestest. Praegu saab Eesti riik kuni aastani 2020 Euroopa Liidu rahasid 4,5 miljardit eurot aastas. Ma ei tea kas nendest rahadest ka midagi püsivat nagu riigi korterid ehitatatakse. Enamus raha läheb jooksvateks kuludeks. Soomes on palju riigikortereid kus on odavamad elamiskulud.
Postita kommentaar