Eesti võttis seoses Euroopa Liiduga liitumisega endale terve rea kohustusi, muu hulgas ühines Eesti rahvusvahelise erivajadustega inimeste õiguste konventsiooniga, millega tuleb neile tagada samad tingimused ja võimalused, mis on tervetel inimestel. See puudutab ka erivajadustega lapsi ja nende vanemaid - et vanemad ei peaks oma erivajadustega laste pärast kannatama. Ja et kellelgi poleks vaja oma olukorra tõttu raha kerjata.
Eesti on võtnud ilma igasuguse häbita vastu Euroopa Liidu miljarditesse ulatuvad toetused (NB! Kui panete tähele, siis EL abistab nõrgemaid!), aga pole leidnud selle juures mõnda miljonit, et toetada erivajadustega inimesi. Mis on puhas alatus ja pettus. Sulitemp. Nõnda käituvad pätid ja Eesti on erivajadustega inimeste osas käitunud nagu pätt.
Ma saan ka Eesti motiividest aru: välismaal keegi eriti kokkulepete täitmist ei kontrolli ja erivajadustega inimesed ise ega nende vanemad pole võimelised enda eest seisma, kuna neid on vähe ja neil on väga raske. Neil lihtsalt ei jätku aega, raha ega energiat, et riigiga vägikaigast vedada. Ja seda, nõrkust kasutab Eesti riik julmalt ära, käitudes nagu tüüpiline ahistaja-kiusaja. Pekstes nõrgemat ja koogutades-kummardades tugevamate ees.
Kus selline kord valitseb - õige, vanglates. Eesti on tüüpiline vanglaühiskond, kus ruulivad tugevamad, kus sa pead enda kehtestamiseks teisi alla suruma ja kus nõrgemad on nö alla lastud- neil lastakse hingitseda, aga ei midagi enamat. Kus abi küsimine tähendab märki nõrkusest, mille peale sind ära hävitatakse. Seetõttu ei julge eestlased ega ka laiemalt Eesti abi küsida - kuna kardetakse peksa saada. Vanglas see nii ongi - igaüks seisab enda eest ja mingi abi pole kelleltki loota.
Eriti on Eestis diskrimineeriritud sügava puudega lapsed, sest raske ja sügav puue on Eestis millegipärast võrdsustatud, kuigi sügava puudega lapse olukord on mitu korda raskem.
Teen ettepaneku, et Eestile võiks peatada igasuguse euroraha väljamaksmise, kuni kokkulepped pole täidetud. Pole vahet, et Eesti 100 - Eesti on nii ülbe, et isegi 100. aastapäeval ei suvatse kohustusi täita. Kui raha ära võetakse, tahaks näha, mis laulu siis lauldakse. Kui üldse enam lauluisu on kellelgi Eestis selle peale - aga see oleks karistus erivajadustega inimeste ja teiste abivajajate sihikindla ahistamise eest.
Eestil peaks olema häbi tähistada 100. aastapäeva olukorras, kus ühiskonna kõige nõrgemaid riiklikul tasemel ahistatakse.
3 kommentaari:
Mõnede arvates on puudega laps nagu lotovõit: kes sünnitab arengupeetusega lapse, selle ülejäänud elupäevad on kindlustatud, tööle minna pole vaja ja maksumaksja maksku kõik kinni? Lollus. Tegelikult tuleks kehtestada kord, et sotsiaaltoetuste asemele maksusoodustused. Tööle minna ei viitsi, lapsi kasvatada majanduslikult ei suuda- vanemlikest õigustest ilma ja laps hooldekodusse.
lgp:EKRE
Sellest oli hiljuti Pealtnägija saates juttu - hooldekodus maksab arengupeetusega lapse ülalpidamine minimaalselt 1000 eurot, aga kohati lausa 10 000 eurot kuus. Kes selle kinni maksab lõpuks?
Täpselt sama oli AIDSiga Eestis - sellega ei tegeldud algul ja väideti, et probleem laheneb iseenesest, kuna haiged surevad ära. Aga ei lahenenud, Eesti on nüüd AIDSi poolest maailma tipus, Aafrika tasemel ja ühiskonna kulud AIDSiga seoses kolossaalsed. Haigestuvad tavalised pereisad ja -emad, eestlased. isegi lapsed. Nüüd tuleb maksta, nii et veri ninast väljas, et asi kontrolli alla saada.
Näib, et erivajaduste puhul tahetakse Eestis korrata AIDSiga tehtud vigu.
Sotsiaalse poole pealt on tõesti kulutusi kokku tõmmatud uuest aastast. Õde on hooldaja isale, kellel on raske puue. Siiani sai õde 28 Eurot kuus. Sellest aastast võeti 10 Eurot väiksemaks hooldustasu. Kellel lapsi ei ole ja elab vanadekodus, siis läheb maksma 600 või 700 Eurot kuus.
Postita kommentaar