Miks USA on närvis?

Sõjalised kulutused maailma SKP-st, väljavõte maailmapanga veebist.

Kaasaja sõjad on suur äri. Sõdadest võidavad eelkõige relvatootjad. Maailma suurim relvatootja on USA ja seetõttu on USA huvitatud sõdadest. Ent USA on närvis, sest inimesed ei taha enam sõdida ja nõnda on kaitsekulutused riikides kivina kukkunud, nagu näha ülalolevast graafikust.

Sõdida ei taheta seepärast, et sel pole enam mingit pointi, kuna surevad põhiliselt tsiviilisikud, see on naised ja lapsed, ja neid kaitsta on praktiliselt võimatu. Sõjaliste kulutuste asemel arendavad inimesed pigem sporti, mis on rahumeelsem mõõduvõtmine, kuna naised ja lapsed jäävad ellu.

Seetõttu on USA-le praegu väga kasulikud väiksed marionett-riigid Ida-Euroopas, mis ihkavad sõdida ja kus kaitsekulutused muudkui tõusevad.

Näiteks Norras ja mujal Lääne-Euroopas on kaitsekulud vaid 1,6 protsenti SKP-st. Samas võitis Norra oma 5,2 miljoni elaniku kohta äsja olümpialt 39 medalit ja Norrat peetakse tänu sellele üheks maailma edukamaks riigiks. Norra on otsustanud võidelda mitte sõja-, vaid spordirindel.

Eestis ja mujal Ida-Euroopas on kaitsekulud 2 protsenti või üle selle. Olümpia edetabelitest me idaeurooplasi ei leia. Poola sai oma 40 miljoni elaniku kohta vaid kaks medalit, Ukraina ühe. Ida-Euroopa riigid on otsustanud võidelda sõjarindel, seetõttu on Eestis tõstetud kaitsekulud lausa 2,2 protsendi peale SKP-st. See on isegi üle NATO soovitusliku piiri, mis on 2,0 protsenti SKP-st. Aga orjageeniga Eesti on alati tahtunud olla usklikum kui paavst ise: sakslaste meeleheaks tapeti kõik juudid, venelaste meeleheaks kanti nimekirja ja küüditati planeeritust rohkem eesti peresid.

Norra SKP on ligi 300 miljardit eurot, 1 protsent seega 3 miljardit ja 0,1 protsenti 300 miljonit eurot. Kui Norra kulutaks relvastusele samapalju kui Eesti ehk 2,2 protsenti SKP-st, siis kuluks 1,8 miljardit eurot igal aastal rohkem. Kui panete tähele, siis Norra ei kuluta seda raha relvadele, vaid paneb selle 1,8 miljardit sporti, sotsiaalhoolekandesse ja mujale. Riigikaitse puhul on kõige olulisem rahva positiivne meelestatus, mille annavad näiteks edusammud spordis ja sotsiaalhoolekanne.

Eesti SKP on ligi 20 miljardit eurot, see tähendab, et 1 protsent on 200 miljonit eurot ja 0,1 protsenti 20 miljonit eurot. Kui Eesti kaitsekulud oleks 1,6 protsenti SKP-st nagu Norras, siis jääks raha alles 120 miljonit eurot igal aastal. Kui see raha panna näiteks sporti, siis oleks Eestil palju olümpiavõitjaid. Kui selle raha eest tõsta lapsetoetusi, sünniks rohkem lapsi. Kui selle rahaga toetada sporti, lapsi ja erivajadustega inimesi, oleks rahva meelestatus kõrgem ja kaitsevõime tugevam. Kõik teavad, et paljas ja näljas rahvaga sõtta ei lähe.

Eesti on aga otsustanud kogu vaba raha eest osta relvi, sest liitlane USA on närvis, kuna relvi ostetakse maailmas järjest vähem, sest neid, kes sõdida tahavad, on järel järjest vähem. Oma partnerite heaolust on USA-le praeguses hädaolukorras tähtsam relvakaubandus.