reede, 23. märts 2018

Reformierakonna draama. Miks valida karglevaid kirpe?

Reformierakonna ümber toimuv hakkab üha enam meenutama kirbutsirkust. Kord kargab üks ühele kratti, siis teine teisele. Ja vahel mitu tükki ühele nagu nüüd Pevkuri puhul :) Ma polnud veel Kaja Kallase Hanno Pevkuri teemalisest vahutamisest toibuda jõudnud, kui juba on teine teema - kakelung siselistis selle kohta, kes kellele kättemaksuaktsioone korraldab. Jälle ei suutnud Kaja väärikaks jääda ning juhile kohaselt vaenupooli omavahel lepitada, vaid asus Pevkurit tümitama. Ma ei saa aru, kas seal on mingi vastamata armastus või? Kaja oli Hannost sisse võetud, aga Hanno ei võtnud vedu? ;)

Selle draama kõrval kahvatuvad isegi seebiseriaalid. Publikule muidugi nauditav, närid kogu aeg põnevusest küüsi ja katsud arvata, kes peale jääb, aga erakonna tõsiseltvõetavust võtab see küll kõvasti maha. Kui enne kaalusin veel Reformierakonna poolt hääletamist, siis pärast Kaja Kallase Ekspressi intervjuud, kus ta rääkis pikalt ja laialt, kuidas Hanno Pevkur teda „ära kabetada” tahtis, tekkis vastikus. Kui ikka ühele seltskonnale lähevad oma enda väiklased arveteklaarimised rohkem korda kui Eesti elu edendamine, no siis please and thank you, aga mina valin kedagi teist. Näiteks IRL tundub praegu täitsa mõistlik valik. Tiina Kangro võitlus puuetega inimeste eest on olnud muljetavaldav ning Urmas Reinsalu elatiskalkulaator, mis muudab süsteemi palju õiglasemaks (vaesed maksavad vähem, rikkamad rohkem), on üks viimase aja parimaid ideid.

Panin üles ka Reformierakonna juhi küsitluse teise vooru. Lisasin Michali ka, kelle enne ära unustasin.

Kommentaare ei ole: