Vähese vaktsineerimise põhjus pole mitte vanemate pahatahtlikkus, vaid ravimifirmade ahnus

Siin räägivad vanemad, kuidas nende kolmikud jäid kõik autistlikeks pärast vaktsineerimist. Kui nad kaebama läksid, vastati, et nad on ise nõustunud vaktsineerimisega.

Eestis on läinud taas lahti suur kisa vaktsineerimise ümber ja see käib sellisel madalalaubalisel tasemel, et väheses vaktsineerimises on süüdi vanemad. Kuigi kõik uuringud näitavad, et vaktsineerimata jätavad oma lapse just haritumad ja teadlikumad vanemad, samuti need, kel on olnud lähedane kokkupuude vaktsineerimise tagajärjel tekkinud komplikatsioonidega. Peredes, kus üks laps on jäänud vaktsiinide tagajärjel autistlikuks, pole teisi lapsi enam vaktsineeritud. Vaktsineerimata jätavad ka need, kes on asja kohta palju lugenud.

Taustaks olgu lisatud, et suurele kisale ja kärale vaatamata, on enamuses Euroopa riikides, sealhulgas Eestis üle 90 protsendi ehk valdav enamus lapsi vaktsineeritud. Vaktsineerimata on jäetud vaid üksikud lapsed, eespool toodud põhjustel.

Käimasoleva diskussiooni käigus aga millegipärast ei küsita, miks vanemad seda teevad - jätavad lapse vaktsineerimata. Vastus tuleb välja ülalolevas videos: kuna ravimifirmad panevad vanemad vastutust võtma. Enamasti pole vanemad sellest teadlikud ja enamikul juhtudel lapsega midagi ei juhtu, aga on juhtumeid, kus laps haigestub ja siis tuleb välja, et vanemad on ise süüdi, kuna on võtnud vastutuse. Vanemad sõlmivad lepingu, aga selle tingimusi enne vaktsineerimist keegi vanematele ei tutvusta. Nõnda on väga keerulises olukorras pärast need vanemad, kelle lapse või lastega midagi juhtub, nagu tuleb välja ülalolevast videost.

Taustaks: varem vastutasid vaktsineerimise eest ravimifirmad, aga siis ujutati firmad üle nõuetega vanematelt, kelle lapsed olid jäänud vaktsineerimise tagajärjel haigeks või lausa invaliidistunud, pärast mida ravimifirmad enam vastutust ei võta. Mõnes kohas, kus vaktsineerimine on tehtud kohustuslikuks, võtab vastutuse riik, aga enamikus kohtades nagu USA-s ja ka Eestis vastutavad vanemad. Seetõttu pole vaktsineerimist tehtud paljudes maades kohustuslikuks, sest kui on kohustus, peab olema ka vastutus. Kui riik kohustab, peab ka vastutama.

See, et keegi peale vanemate tagajärgede eest ei vastuta, ongi pannud teadlikumaid vanemaid lastele vaktsiinide andmisest loobuma. Öeldakse küll, et vaktsiinid ei põhjusta lastel häireid nagu autism, aga keegi pole ümber lükanud väidet, et vakstineerimine lükkab käima sündmuste jada, mis lõpuks viib autismini. Kannatajaks on lapsed ja nende vanemad, kellele ei korva seda õnnetust kahjuks miski.

Kui ravimifirmad võtaks tagajärgede eest vastutuse, mis on loomulik, siis oleks ka rohkem vaktsineerijaid teadlike vanemate hulgas.