Selles fantastiliselt kaunis kohas Portugalis, Alentejos lugesin ma viisteist aastat tagasi oma sõbra Migueli sünnipäeval sõpradele ette oma inglisekeelseid luuletusi. Eile oli rõõm tõdeda, et see kohake pole üldse muutunud. Et apelsinipuu kasvab täpselt sama koha peal, kus varem, ja et maja, kus ööbisime, on ikka samasugune. Olen alati tahtnud sinna tagasi minna ja nüüd, eile nii tehtud saigi. Siin veel mõned pildid sellest imelisest kohast:
