reede, 20. juuli 2018

Trumpi-Putini kohtumise otsene mõju: Venemaalt on meediatuli maha tõmmatud

Vene sõjalaevad Soome lahes, väljavõte Daily Maili veebist.

Kas mäletate veel eelmist aastat? Mil Vene sõjalaevad liikusid Peterburgi paraadile ja nende laevade liikumist jälgiti kogu teekonna vältel, neile lausa saadeti vastu igalt poolt sõjalaevad. Nüüd on sama lugu, Vene laevad kogunevad igalt poolt maailmast Peterburgi kokku, aga neist pole olnud kippu ega kõppu. Alles nüüd, kui laevad on juba Soome lahes, kirjutab sellest Daily Mail, aga samuti väga leebes, pigem tunnustavas võtmes. Ei mingeid ähvardusi enam. Ei mingeid USA ja NATO lennukeid ega laevu Vene omasid jälgimas ja jälitamas nagu eelmisel aastal.

On selge, et toimunud on väga suur muutus. Mis sellest välja lugeda? Esiteks seda, et Helsingi kohtumine polnud niisama nimmu-nämmutamine, nagu püüti avalikkusele muljet jätta, vaid seal ikka lepiti midagi kokku. Eelnevalt kohtusid Helsingis kahe maa sõjaväejuhid, koos presidentidega olid Helsingis kohal välisministrid. Mis seal siis kokku lepiti? Millest rääkis Trump peaminister Jüri Ratasele teel NATO kohtumise õhtusöögile Brüsselis?

Üks asi on küll selge: peale seda on nagu noaga lõigatud Vene-vastane meediasõda. Isegi Eesti meedias pole enam midagi Vene-vastast. Kas seda Trump rääkiski Ratasele? Et Venemaalt tuleb tuli maha võtta?

On spekuleeritud, et Trump ja Putin leppisid kokku selles, et Krimm jääb Venemaale, samuti tehakse referendum Ida-Ukrainas, et see piirkond samuti Venemaale üle anda. Ja mis edasi? Kas lepiti midagi kokku Balti riikide osas?

Üks on selge, USA tahab Venemaaga ära leppida ja ruttu. Ning initsiatiiv selleks tuleb sõjaväelt, selle kohta on juba varem olnud märke. Kas põhjuseks on Hiina tugevnemine? Olid ju hiinlased need, kelle küberjõud pommitasid Helsingi asutusi enne tippkohtumist. USA ja Venemaa lähenemine kindlasti ei meeldi Hiinale. Mida see toob Eesti jaoks? Kas USA on nõus loovutama Kirde-Eesti Venemaale?

Õhus on väga palju küsimusi. Üks on selge: midagi on toimunud. Venemaa ei koti enam Ameerikat ja Ameerika ei koti Venemaad. USA ajakirjandus on sellest loomulikult šokis. Et pikaajalisest vaenlasest sai üleöö suur sõber. Selle teadmisega on raske kohaneda. Meenutab Gorbatšovi tegevust NLiidus. Tegemist on ilmselt suurima pöördega USA poliitikas viimase 20 aasta jooksul.

Mis on meelemuutuse põhjus? Kas tõesti ollakse hirmul Vene relvastuse ees? Või on võti Põhja-Korea, mille võla Venemaa 2014. aastal kustutas, tänu millele sai Korea vabamalt hingata ja hakata USA-d ähvardama. Võib arvata, et Venemaa kasutas Põhja-Koread ära USA ärritamiseks ja hirmutamiseks ning Korea „leppimisel” USA-ga mängis olulist rolli Venemaa. USA sai oma kontrolli alla Põhja-Korea, vastutasuks sai Venemaa osa Ukrainast.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Venemaa oma sõbraks ja liitlaseks saamise nimel võistelvad EL ja USA. Miks mitte võtta Venemaa EL liikmeks ja jätta USA kõrvale, suure EL ja Hiina järel kolmandaks?Muidugi on tarvis liitlasi islami vastu. Nostradamuse ennustus kipub tõeks minema.