Tänase Eesti väiksed Kerstid jäetakse tühermaale

Suur Kersti ja väike Kersti, väljavõtte Delfi ja Õhtulehe veebist.

President Kersti Kaljulaid on kiitnud, et ta kasvas üles väga vaestes oludes, aga sellele vaatamata sai ta väga hea hariduse.

Kaljulaid pole märkinud, et ta kasvas üles Nõukogude Eestis, mil kõigil oli olemas töö ja toit laual, ning ka kõige vaesematel noortel oli võimalik saada väga hea haridus.

Kummaline on aga see, et täiskasvanuna ei hooli president enam sugugi sellest, et kõigil lastel oleks täna samasugused võimalused. Ta lausa pooldab ebavõrdsust, mis toob kaasa selle, et lapsed jäetakse tühermaale. Tänapäeva Kerstid jäetakse tühermaale ja neil pole mingeid võimalusi tulevikus saada ei haridust ega presidendiks.

Kaljulaid põhjendab oma seisukohta asjaoluga, et nõukogude ajal olid kõik võrdsed, ent ometi sai ta ise jalad alla just tänu sellele võrdsusele. Miks ta teisele seda ei soovi, tänu millele ta ise edukas on olnud?!

Nõukogude aja probleem polnud mitte inimeste võrdsus, vaid see, et puudus turumajandus, mistõttu majandus lonkas. Tänases Eestis teenivad teadlased samuti vähem kui ehitajad või autojuhid, nagu see oli nõukogude ajal, ning kooliõpetajad peavad minema olude sunnil Soome koristajaks.

Kaljulaid on selles mõttes muidugi küüniline, väärastunud eetika ja moraaliga inimene, milliseid nõukogude kord tootis tuhandetes. See on nõukogude korra kõige hullem taak, mitte tollal valitsenud võrdsus. Tollal aitas võrdsus ühiskonna muid väärastumisi tasandada, täna pole enam sedagi. Eestist on saanud sõna otseses mõttes maapealne põrgu, kus kommunismi asemel on uus usk raha ja kui sul seda pole, siis pole sa mitte midagi väärt.

Tänases Eestis pole väikestel Kerstidel mingeid šansse, nad jäetakse tühermaale.