Gräzin astus Reformierakonnast välja. Rääkis, et seal on liberaalsed väärtused kustunud või midagi. Loll jutt. Reformierakonna häda ei ole liberaalsete väärtuste kustumine.
Reformierakonna häda on nõrk juht. Kaja Kallas on nõrk juht. Ebalev, kenitlev, kindla arvamuse ja visioonita. Või siis ei suuda oma arvamust ja visiooni presenteerida. Vahet pole. Igatahes kui teda vaatad ja kuulad, siis näed pigem missivõistluste kandidaati, kes räägib kohtlaselt naerda kihistades sellest, mis on tema missiaasta „missioon”, kui tõsist liidrit, kelle järele teised joonduda võiksid.
Kus on Kaja Kallase arvamused, seisukohavõtud, repliigid Eesti ja maailma oluliste sündmuste kohta.? Mida arvab ta Putinist või Trumpist, Merkelist ja Macronist? Brexitist ja pagulastest? Kasvõi feminismist? Me ei tea tema arvamuste kohta tegelikult mitte kui midagi. Peale ühe Postimehe artikli ses sarjas, kus kõikide erakondade esimehed sõna said. Aga see oli nii igav, et ma ei suuda sest enam midagi mäletada.
Enamiku ajast on Kaja Kallas kuskil kadunud. Jürgen Ligi ütles kunagi tabavalt - Kaja Kallase kaunid suured silmad on tavaliselt olnud kinnise suu kohal. Nii ongi (ja Jürgen Ligi oleks Reformierakonnale sada korda parem juht). Nüüd on küsimus, kas Kaja Kallase suu on kinni häbelikkuse või rumaluse pärast. Aga ega sel tegelikult olegi tähtsust. Sest juht ei saa vaikida, juht peab kogu aeg esil olema. Kogu aeg juhtima, kommenteerima, esinema, vaidlema, ärgitama ja innustama. Kui vaja, siis ka ärritama. Mart Helme teeb seda väga hästi. Või noh, terve perekond teeb, sest Monika ja Martin on sotsiaalmeedias väga aktiivsed. Kaja Kallas paistab Helmete konglomeraadi kõrval nagu väike ehmund päkapikk ja see ei ärata usaldust. Ega tekita kindlust.
Reformierakonna valijad on aga Reformierakonda alati just kindluse pärast valinud. Praegu seda kindlust ei ole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar