Hakkasin enesetappu plaaniva pereema Jane loost innustatuna ALSi kohta lähemalt uurima ja sattusin sellisele veebilehele. Siin räägitakse mitmest inimesest, kes on ALSist tervenenud ning pärast tervenemist täisväärtuslikku elu elanud, mõni on isegi ülikooli õppima läinud.
ALS ei pruugi, nagu siit välja tuleb, üldse surma tähendada. Aga kindlasti tuleb oma elus mingeid muudatusi teha. Kõigepealt tuleb kindlasti lõpetada surma peale mõtlemine, surma plaanimine ja surma ootamine, sest juba see teeb enesetunde kehvemaks. Nagu lugudest välja tuleb, on parimaks ALSi raviks positiivne mõtlemine ja õige toitumine (madala glükeemilise indeksiga toidud, vesi, antioksüdandid). Nagu ühel puhul välja tuleb, oli ALSist terveks saamisel abi marihuaanast ehk kanepist.
Enne Dignitasse minekut võiks end ka tervenemise lugudega kurssi viia. Lehel on ka ALSi blogi ning soovitused, mida ise oma paranemise heaks teha saab.
Kopin siia mõned tervenemislood (kui vajutad nimele, siis tuleb välja pikem lugu sellest, kuidas inimene terveks sai):
Need on vaid mõned näited. Ehk siis jaa - meditsiinitööstus on võib-olla tõesti ALSi vastu võimetu, aga see ei tähenda seda, et see haigus kindlasti kabelimats peaks olema. Proovida ju vähemasti võiks. Ei maksa inimest nii ruttu maha kanda. Kui lähedased vähegi viitsivad, siis nad saaks kõvasti kaasa aidata - tuju tõstmisel, menüü muutmisel jne jne. Ma väga tahaks loota, et Janel sellised lähedased on. Et nad lihtsalt ei teadnud terveks saamise võimalusest ja olid seepärast vabatahtliku surmaminemisega nõus.
Lõpetuseks Evy McDonald'i (ülal pildil) sõnad, mis mu kõrvus eriti kajama jäid: I went from expecting and preparing for death to celebrating life and living every moment. I had been given one year to live by the top neurologists in the country. For me, it was a verdict. I became preoccupied with my death and how to have it be the best death possible. One day I asked myself, „What is my life for? To sit here dying each moment or to celebrate the life I still have?”
Lõpetuseks Evy McDonald'i (ülal pildil) sõnad, mis mu kõrvus eriti kajama jäid: I went from expecting and preparing for death to celebrating life and living every moment. I had been given one year to live by the top neurologists in the country. For me, it was a verdict. I became preoccupied with my death and how to have it be the best death possible. One day I asked myself, „What is my life for? To sit here dying each moment or to celebrate the life I still have?”
8 kommentaari:
Keha isetervenemisvõime hakkab tööle kui anda talle võimalus: ei valuvaigistitele, taimne toortoit (siin välistada limatekitajad: rukis, nisu, oder, kaer, kartul),puhas aluseline vesi, paast, kuivpaast...
Ka taimse proteiiniga mitte liialdada https://www.youtube.com/watch?v=ukLThTbctOg
Pr Guugeldoktor, respekteerides teie siirast muret Jane ja tema mittehoolivate lähedaste pärast (ilmselgelt pole nad ühtki viidatud ega ka muud artiklit lugenud, arstidega konsulteerimisest rääkimata), tahaks siiski küsida, et kuidas teile meeldiks, kui keegi teine hakkaks teile internetist omandatud teadmistele viidates selgeks tegema, kui valesti olete te algusest peale suhtunud oma vanema tütre haigusesse. Soovitaks muuta toidusedelit (ei moonisaiakestele!), mõtlemist ja elukohta (halvad energiad, äkki radoon!) ja kinnitaks, et kui kõike seda teete, küll laps siis varsti jookseb, räägib ja kooligi läheb. Lõpuks sooviks kindlasti päikest ka. Kuidas oleks? - kindlasti ju usuksite heasoovijat ja teeksite kõik just nii, nagu tema õigemaks peab?
Ausalt, ma ei tuleks selle peale, et kellegi tapmiseks raha korjata, või oma lähedase tapmisele kaasa aidata. Vanemal tütrel pole haigus, vaid kaasasündinud geenirike, mille puhul on tavalised pidevad krambihood, mis on eluohtlikud. Me ei kogunud raha lapse tapmiseks, ei lasknud teistel kinni maksta hirmkalleid ravimeid, vaid saime tänu rinnapiimale, hellusele ja armastusele sellest võitu. Oleme väga palju teadmisi saanud nii teistelt inimestelt, sama iseärasusega laste vanematelt kui ka internetist. Paljud haigused ja iseärasused on väga harvad, milliseid Eestis teisi võibolla polegi, nii et paratamatult saab mujalt saadud kogemuste põhjal palju rohkem infot.
Eestis on Janest palju hullemas olukorras inimesi, kellega olen ise kokku puutunud, kelle elu ja surma nimel lähedased võitlevad. Kes on pannud oma viimsed jõuraasud ja raha mängu, et tervenemisele kaasa aidata. Arvestades kõike seda on täiesti arusaamatu see Jane juhtum. Kergelt perversne ausalt öeldes. Jane karjub sisuliselt appi, et aidake mind, muidu pean surema, aga keegi ei aita ja kiidetakse veel takka, et sure-sure jah juba rutem. Täiesti kohutav mu meelest.
Jane juhtum näitab, kui külmaks, kalgiks ja kalkuleerivaks on ühiskond muutunud, kus puudub igasugune hoolivus, hellus ja armastus. Inimesed peavad arvestama, et igaüks võib olla ühel hetkel samas olukorras nagu Jane - kas se ongi siis ideaalne ühiskond? Kus osa inimeste jaoks pole kohta, nii et nad peavad koguma raha enda tapmiseks.
Nii, uriinijoojad ja kloorimüüjad aktiveerusid.
mis küll juhtus? http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/suri-endine-poliitik-ja-riigitegelane-juri-pihl?id=85216541 kas süda?
Jüri Pihl - sisevaenlane eestluse vaatevinklist. Globaaleliidi tööriist, keda enam vaja pole. Ja et lobisema ei hakkaks ...
Ka Venemaal ei taheta elada ja unistatakse Šveitsist...:
"Мужское / Женское - Хочу умереть. Выпуск от 03.12.2018" (youtube'is )
"Мужское / Женское - Хочу умереть. Выпуск от 03.12.2018"
(youtube'is)
Tahavad ka Venes Šveitsi eutanaasiale pääseda...
Postita kommentaar