Nonii, täna on üks neid kurioosseid päevi, kus teil seal on soojem kui meil siin :D Vaatasin just Võru ilma - seal näitab tänaseks 13 kraadi ja päikest. Ma olen kade :D Meil siin kah 13 kraadi, aga vihma sajab. Aken on juba vihmapiiskadest märg :D
Ja seda sadu kestab nüüd veel kaks päeva, laupäev ja pühapäev ka sajab, siis esmaspäeval 16 kraadi ja päike ning teisipäeval jälle tibutab ja 15 kraadi. Brrr. Õnneks kolmapäevast läheb nati paremaks, tuleb 17 kraadi ja päike tuleb välja. Võrus läheb järgmisel nädalal seitsme kraadi peale.
Aga jah, paar päeva tuleb nüüd kodus istuda. Õnneks meie majakeses on õhksoojuspump ning mõnus soe. 2015-2016, kui Lissabonis elasime, seda polnud, ainult radiaator magamistoas, ja siis oli küll jube külm nende vihmaste ilmadega. Nüüd me oleme targemad, enam sellist kohta ei võta, kus külmetama peab :D
Tervisest. Mul on suur heameel teatada, et mul on nüüd - lõpuks ometi - ka teine suunurk ära paranenud :D Ma Eesti tati kohta pean ka spetsiaalset arvestust, aga täna hommikul oli ta igatahes ikka veel ninas. Innol ka. Ja millal me siis teele asusimegi? 15. märtsil. Täpselt kolm nädalat tagasi. JA EESTI TATT ON IKKA VEEL NINAS. Masendav :D Seega, pidage meeles, et kui te tahate tatist lahti saada, siis kolmenädalasest reisist ei piisa. Tuleb pikemalt olla :D
Aprill keskel lähebki siin soojaks, just Inno sünnipäeval. Inno Eestis igal aastal hädaldab, et tema sünnipäev 17. aprill on aasta kõige koledam aeg - sageli sajab siis veel lund ja puhub vile tuul. Ja viirused pole veel kuhugile kadunud. Noh, siin tuleb tema sünnipäeval soojalaine, lausa 26 kraadi. Inno on väga rõõmus :D :D :D Me kavatseme siis sellele Eesti tatile tuule alla teha.
Nii. Mis siis veel? Uni on paremaks läinud. Ma tunnistan ausalt, et Eestis läks mu uni nii kehvaks, et ma olin sunnitud appi võtma melatoniini tabletid. Needsamad, mida ma kunagi andsin Juulikesele. Aga Juulile need ei sobinud - panid küll magama, aga kahe tunni pärast oli Juuli krapsti jälle üleval. Siis ma võtsin teise approach'i. Otsustasin, et maksku, mis maksab, treenin ta ise tuduma. Ja kehtestasin kindla rutiini - kell kaheksa õhtusöök, kell üheksa vanni, kell kümme-üksteist voodisse. Ja see töötas! Kohe Juuli küll magama ei jää, tunnike siputab ja sehkendab veel voodis, aga enamasti on tal kella kaheteistkümne ajal silmad kinni. No vahel ühe ajal ja vahel ka kahe ajal, aga kui ta ükskord magama jääb, siis magab väga sügavalt ja kuni kümne-üheteistkümneni hommikul :D Mulle sobib :D Kuna ma niikuinii õhtuti kirjutan, siis ei ole probleemi temaga üleval passida.
Ainult jah, mul on sest vanast ajast, kui ta veel öösiti mitu korda üles ärkas, une- ja ärevushäire tekkinud. Ma ise ei jäänud enam magama pärast seda, kui Juulike magama jäi :D Vahel passisin kella viieni üleval :D Ja kui jäingi, siis ärkasin nagu vanasti viis korda öö jooksul üles ja käisin Juulit kontrollimas. Et kas tal ikka kõik hästi, ega ei ole üle kuumenenud, krambihoogu tekkinud :D Olin kogu aeg poolärkvel. Silmad küll kinni, aga mingis mõttes ikka lahti. Ja see kurnas tohutult. Üksvahe ei jaksanud isegi enam Juulit tõsta. Ja üksvahe ei jaksanud isegi Juuli voodit ära teha. Kogu jõud kadus keha seest ära. Kui poodi läksin, siis pärast ei jaksanud enam trepist üles tulla, pidin mitu korda hinge tõmbama. Päris jube nüüd tagantjärele meenutada.
Inno ütles, et tema mul ära surra ei lase ja tõi mind siia :D Ok, ärge nüüd sõna-sõnalt võtke, aga kurnatud olin ma küll. Ja nagu te teate, siis mõjuvad kurnatud inimesele kõige paremini soojus ja päike. Noh, esimesed kiired saime juba Poolas kätte ja Horvaatia 21-22-kraadine soojalaine oli mulle kui jumala õnnistus. Füüsiiselt tundsin, kuidas keha ja hing tervenesid.
Kolm päeva tagasi jätsin melatoniini ära ja SAAN JÄLLE MAGADA. Jään ise magama JA SEE ON NII HEA TUNNE. Tabletiuni pole ikka see päris uni. Täna öösel nägin isegi und, mida ma pole näinud juba pool aastat, uhh.
Mingid väiksed vaevused veel on - liigesevalud, igasugu naljakad surinad kehas. Põhiliselt annavad nad tunda andma siis, kui ma vana kombe kohaselt muretsema hakkan :D Ma pean selle ärevushäirega veel tegelema :D Või pigem sellega mitte tegelema, sest ta ägeneb just siis, kui ma tema peale mõtlen ja temaga obsessin :D :D :D
Ok, nii palju siis tänaseks. Varsti lähme poodi, sest vaatamata ennustusele tuli päike siiski välja :)
Ülal Roosike eilsel jalutuskäigul siin õide puhkenud roosidega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar