1948, KGB arestimaja Tartus, minu isa ülekuulamine.
Ülekuulaja: „Teid süüdistatakse banditismile kaasa aitamises.”
Minu isa: „Aga need on ju anonüümsed tunnistajad!”
Ülekuulaja silma pilgutades: „Teie jaoks anonüümsed, meie jaoks mitte!”
KGB aastal 1948 on sama, mis Eesti ajakirjandus aastal 2019.
Pildil mu isa Vorkuta vangina, ca 1949.
2 kommentaari:
Vaatasin Delfi "tööintervjuud" Mart Helmega. Kus on meie kehakeele eksperdid? Ajakirjanike suujoonekesed olid kõigil üleolevalt peenikeseks kriipsuks tõmmatud ning Veidenberg oli selga tõmmanud (juba kulunud?) dressipluusikese. Või laenast ta selle Kerstilt? Või jäi garderoob Kroonikas töötamise ajaga kehvakeseks?
Muuseas, KGB ei tegelenud anonüümsete kaebustega. Miks? Sest tõelisest julgeolekust on ainult siis tolku kui ta tegeleb PÄRIS kahtlusalustega.
Kordan veel - see, et keegi valel poolel sattus olema, ei anna alust suvalist julgeoleku organisatsiooni kurjategijaks kuulutada.
Postita kommentaar