Kas inimesel võib olla mitu kodu?

Kas inimesel võib olla mitu kodu? Mul läks ühe hea sõbraga põnevaks vaidluseks selle üle, kas inimesel võib olla mitu kodu. Mina arvan, et võib. See, kust sa pärit oled, jääb alati su esimeseks koduks ja kodumaaks, ükskõik kui raevukalt sa seda eitad. Ta lihtsalt on sus ja sa ei raputa teda iial enda küljest lahti, kuni elad. Oled temaga vereliini pidi seotud. Mu tädi, kes 1944. aastal, sõja ajal Ameerika Ühendriikidesse emigreerus, kirjutas kuni surmani kirju „kodustele.” Eesti jäi alati ta koduks, kuigi ta käis siin pärast seda vaid üheainsa korra. 

Nüüd - aga inimesel võib olla ka teine kodu. Teine kodu, millega ta ei ole seotud mitte vereliini pidi, vaid hingeniite pidi. Valitud kodu. Minu jaoks on see Portugal, Lissabon. Kui ma sinna 2003. aastal esimest korda jõudsin ja selle linna tulesid nägin, siis oli mul enne lennukist välja astumist tunne, et olen koju jõudnud. Aga see ei vähendanud Eesti tähendust minu jaoks, saate aru?

Mulle on vaja mõlemat. Ma elan mõlemas ja mõlemad elavad minus. Mõlemad annavad mulle jõudu. Ma saan neilt erinevaid asju, aga kumbki pole teisest olulisem. Või noh, vast Eesti on ikka natuke olulisem, sest seal on rohkem mulle olulisi inimesi.

Ma olen praegu olukorras, kus mul oleks võimalik siia jääda. Päriseks. Ja mitte kunagi enam Eestisse tulla. Aga ma olen siin pikalt olnud ja nüüd vajan ma teistsugust energiat. Oma esimest kodu. Nii et varsti ma tulen ja olen ning lähen siis jälle. Kui igatsus mu teise kodu järele painavaks muutub.

Ka minu romaani tegevus toimub kahes kohas - Lissabonis ja Tallinnas. Nii et see on armastuskiri mõlemale.

Pildil mina isaga Osulas, tema sünnikodu juures.