Kommunism tõi Eestisse paljud halvad asjad ja üks neist on pensionisüsteem, mis on eestlusele ja eestlastele põntsu pannud.
Kui rääkida eestlaste ja eestluse kestmisest, siis kasvas eestlaskond kiiresti oludes, kus vara pärandati lastele, kui seda enam ei jaksatud ülal pidada ning lapsed hooldasid vanemaid kuni nende surmani kodus.
Vanemad aitasid lapsi kanseldada, andsid lapselastele koos sellega edasi oma elukogemuse jne. Väga efektiivne süsteem ja kõik olid õnnelikud.
Praegu on aga seoses pensionisüsteemiga olukord selline, et vanainimesed elavad kuni surmani üksinda lossides, eriti hästi on see näha Lõuna-Euroopas, aga noortel peredel pole kus elada ja nad lahkuvad välismaale. Eesti hakkab ka sinna poole liikuma: pensione tuleb muudkui suurendada, kuna üksi elavad vanainimesed ei jaksa muidu oma suuri elamisi ülal pidada. Noored väikeste lastega pered aga elavad kitsikuses ja lahkuvad kodumaalt.
Lõuna-Euroopas, kus pensionid on kõige heldemad, sünnib kõige vähem lapsi. Need kaks asja on omavahel seotud. Lõpuks, kui vanainimesed surevad, jäävad lossid tühjaks, kuna pole enam kedagi, kes sinna elama läheks. Ka see on Lõuna-Euroopas hästi näha. Nüüd viimases hädas on hakatud peale maksma, et keegi nendesse tühjadesse elamistesse tuleks, aga tulijaid pole eriti isegi siis, kui peale maksta. Sama lugu on Eestis: lapsetoetused on maailma tipus, aga sündide arv ikka kidub.
Soome soost majandusnobelist Bengt Holmström on hoiatanud, et kui ühiskond läbi helde pensionisüsteemi oma lapsi edasi sööb, siis jääb ka Soome lõpuks tühjaks. Ja see võib juhtuda järsku ning kiiresti.
Mulle isiklikult tundub, et viimase aja kliimapaanika on marksistide poolt maailmas ellu kutsutud selleks, et praegu kehtivat, väikerahvaste jaoks hukatuslikku süsteemi iga hinna eest säilitada. Selle teooria kohaselt on kurja juur hoopis laps. Pensione aga pannakse igal pool muudkui juurde - see tuleb laste arvelt.
10 kommentaari:
Kas pensionisüsteemi looja mitte Bismarck ei olnud?
Need olid praeguses tähenduses abirahad. Kaasaegne kõiki hõlmav ja helde pensionisüsteem tekkis peale teist ilmasõda.
Arvamuslugu võib tekitada penskarite vastu vimma.
Tegelikult peaks iga riik oma ressurssidest tagama kodanikele ka heaolu? Vanurid võiksid riigi kulul lebotada küll.
Probleem on selles, et et see sotsiaalraha rasvakiht on muutunud väga õhukeseks. Puudust kannatavad kodanikud on hakanud üksteisele "külge" nagu näljased rotid.
Aga kas selles vastuolu pole, kui ühes loos ütled:
Kohtusin ühe Setomaa naisega, pensionäriga, kes on üles kasvatanud 8 last, eluaeg tööd teinud. Nüüd vireleb korteris, kus pole isegi vett. Kujutate ette, eksole, korter, Eestis, 21. sajandil, ja pole vett. Pole vett ega kanalisatsiooni. Rääkimata keskküttest. Ja seal peab elama 70ndates eluaastates inimene, kes on eluaeg tööd teinud. See on sulaselge inimese mõnitamine. Kohalik omavalitsus, riik, kõik vaatavad pealt ja kehitavad õlgu. Justkui oleks see normaalsus. Nutt tuleb peale, kui selliseid lugusid kuulata.
ehk siis, et pensionäride materiaalne olukord on kehv: veevärgi, boileri ning ahjukütte asemel kasvõi soojuspumba sissepanemiseks oma elamisse raha ei ole. Ning 8 last ka on läinud Soome ega pane rahasid kokku - sest nagu ei ole otseselt nende kohutus või nii.
Kui pinss oleks suurem - siis ju saaks pensionär ise tellida töö oma elutingimuste parandamiseks. Selles loos aga ütled, et pole neil pensionäridel häda midagi - ongi neil liiga head eluasemed ega pole pinssi juurde vaja midagi. Vastuolu ei ole või?
PS. LIIGA SUURE ELAMISE probleemi saab lahendada lihtsalt: mul ühed sugulased (3 last, aga kõik täiskasvanud ja kodust välja kolinud) müüsid oma 80.te lõpus/90.te alguses oma kätega ehitatud ja laste lisandudes suuremaks ehitatud maja. Just põhjusel, et jäi 2-le inimesele ebapraktiliselt suureks (liiga palju kütta, koristada). Ostsid asemele krundi ja lasid sinna paigaldada tuttuue tehasemaja - aga mõnusalt väikese.
Muidu artikli põhipoint on õige - muidugi soodustab pinss seda, et osa otsutab lapi mitte saada. Aga kui pinssi kaotama/vähendama hakata, siis tõuseksid tagajalgadele ka lastega pered - perspektiiv lisaks lastele ka pensioniealisi vanemaid ainult oma rahakoti peal ülal pidada ei sobiks neile kuidagi! Kas te vaimustuks Irja ema ainult oma pere sissetuleku peal ülalpidamisest või - ja siis ei saaks valida, oi, meie koos ühe katuse all ikka elada ei saa, sest tema mõned harjumused ikka meile ei meeldi jne?
Setomaa tädi probleem on selles, et lapsed on ära läinud. Lapsed on ära läinud, sest Setomaal pole tööd. Setomaal pole tööd, sest maksud on kõrged. Maksud on kõrged, sest 20% brutopalgast, igas kuus sajad eurod tuleb maksta pensionikassasse. See on selline nokk kinni, saba lahti olukord, mille kurja juur on pensionid olukorras, kus ühiskond ei suuda neid enam maksta. Ja üha vähem suudab. Kannatavad kõik.
See "ära läinud" rõhutamine kõlab minu jaoks natuke naljakalt, selles mõttes, pole ju enam olukord, kus iga üle piiri astunud inimene on kuskil raudeesriide taga ja lähedaste jaoks kadunud. Tänapäeva vabade piiride, suhtlemis- ja transpordivõimaluste juures. Pole ju mindud isegi mitte Austraaliasse või USA-sse, vaid kõigest "naabermaakonda" Soome.
Aga Jüri Lina kurdab,et Rootsi olevat põrgu eeskoda, kuna pinss olevat eluaeg kõrgeid makse maksnud kohalikel häbematult väike, äsja sissesõitnutele antavat aga raha hoopis rohkem. Ise pole Rootsi pensionitega (kui väiksed need siis on) kursis.
Rootsis oli paar aastat tagasi esimene sammas 15% kõrgem, kui Soomes: https://eestinen.fi/2018/03/soome-keskmine-pension-on-1656-eurot-kuus/
Pensioni keeruliest arvutamisest Eestis: https://www.raamatupidaja.ee/uudised/2019/01/25/pensionivalemist-enne-ja-parast-reformi
Teie juttude puhul on tegemist
panganduse regionaal poliitikaga mis seisneb inimeste maalt linnadesse pagendamises. Nende plaanid on kirjas Siioni tarkade protokollides ja dok.filmis
"97% owned ".
Kuritegeliku panganduse vastu, mis paneb toime kommunismi kuritegusid ,tuleb likvideerida pangakontod ja hakata rahaühistute liikmeteks.
Pensionisüsteemis on "auk" mis puudutab NLiidu ajal töötanud inimesi.Kümneid aastaid on proovitud rahvale pähe määrida arvamust nagu noor teeniks vanale pensioni jne.Tegelikult on see vale jutt.Iga inimene teenib pensioni ise mille ta on usaldanud riigi kassasse.Selleasemel ,et rublad tasku toppida ,oleks võinud selle raha jätta seemneks.Nüüd edasi koos selle sama rublade vahetusega siis Eestis on kujunenud uus amet ja see on avalik varastamine mis toimub massiliselt ja elanike taskust.Mitte üks pangaarve ei saa toota miinust ,samuti ka pensionifond.Aga ometigi tootis ja see tähendab otsest varastamist.Lisaks Riigikontrolli poolt avaldatud auditile kus valitsused on aastakümnetega varastanud miljardeid maksumaksja tagant ,läbi haige ja töötukassa.Inimesed käivad hambututena ringi ,sest haigekassal raha ei ole ja mitte keegi ei vastuta selliste varguste eest?Miks see nii on?Sest riik elab ammu juba üle võimete.Kui vähegi arvutada siis saab igaüks aru ,et 280 000 riigipalgalist ei suuda eales ära toita maksumaksja.Et mitte keerutada ja ümber korraldada pidevalt maksuraha tuleb kiiremas korras läbi viia uus haldusreform koos järgeva valitsusreformiga.Sest RIIGI VALITSUSKULUD on liiga suured!
See on kahtlemata õige, sest 1991-1992. aastal nulliti ära kogu nõuka-aegne pensionisüsteem ja kogu eelnev töö ja vaev läks sisuliselt raisku. Osalt kompenseeriti seda läbi EVP-de korterite erastamisega ehk inimestele anti tasuta elamine. Siin on aga suur ebavõrdsus: sama raha eest erastatud Tallinna korterid on täna 10 korda rohkem väärt kui väiksemates linnades.
Võibolla poleks tulnud inimestele kortereid päris tasuta anda, vaid lasta nad välja osta ja ehitada saadud rahaga üles pensionisüsteem, koormates vähem noori inimesi. Aga Eesti inimeste häda on olnud juba aastakümneid selles, et neil pole mingit raha ega säästusid, paljuski seetõttu, et NLiidu lagunemine nullis kõik rahalised säästud ära.
Eesti-suguses linnaosa mõõtu mikroriigis on kahtlemata ametnikke palju. Mingit presidenti pole Eestile vaja, peaminister või riigikogu esimees saavad täita ka esindusülesandeid. Soome on väikeriik oma 5,5 miljoni elanikuga, ja isegi seal on raskusi. Eesti tahab olla võrdne Soomega, aga elanikke on 5 korda vähem ja nad on veel 5 korda vaesemad, palgad 3 korda madalamad. Loomulikult elab Eesti üle võimete, seda luksust on osalt rahastatud Euroopa Liidust. Nüüd saabub üle 15 aasta aeg, mil Euroopast enam raha peale ei tule, eks näis, kuidas hakkama saadakse. Lõuna-Euroopas järgnes sellele pikk vindumine, millest alles nüüd, 15 aastat hiljem üle saadakse. Euroopa Liit tõi Eestisse bürokraatiat juurde, kuigi oleks pidanud vähemaks võtma.
Postita kommentaar