kolmapäev, 9. oktoober 2019

Eestlusest ja eestlaste kestmisest - kurja juur on pensionisüsteem


Kommunism tõi Eestisse paljud halvad asjad ja üks neist on pensionisüsteem, mis on eestlusele ja eestlastele põntsu pannud.

Kui rääkida eestlaste ja eestluse kestmisest, siis kasvas eestlaskond kiiresti oludes, kus vara pärandati lastele, kui seda enam ei jaksatud ülal pidada ning lapsed hooldasid vanemaid kuni nende surmani kodus.

Vanemad aitasid lapsi kanseldada, andsid lapselastele koos sellega edasi oma elukogemuse jne. Väga efektiivne süsteem ja kõik olid õnnelikud.

Praegu on aga seoses pensionisüsteemiga olukord selline, et vanainimesed elavad kuni surmani üksinda lossides, eriti hästi on see näha Lõuna-Euroopas, aga noortel peredel pole kus elada ja nad lahkuvad välismaale. Eesti hakkab ka sinna poole liikuma: pensione tuleb muudkui suurendada, kuna üksi elavad vanainimesed ei jaksa muidu oma suuri elamisi ülal pidada. Noored väikeste lastega pered aga elavad kitsikuses ja lahkuvad kodumaalt.

Lõuna-Euroopas, kus pensionid on kõige heldemad, sünnib kõige vähem lapsi. Need kaks asja on omavahel seotud. Lõpuks, kui vanainimesed surevad, jäävad lossid tühjaks, kuna pole enam kedagi, kes sinna elama läheks. Ka see on Lõuna-Euroopas hästi näha. Nüüd viimases hädas on hakatud peale maksma, et keegi nendesse tühjadesse elamistesse tuleks, aga tulijaid pole eriti isegi siis, kui peale maksta. Sama lugu on Eestis: lapsetoetused on maailma tipus, aga sündide arv ikka kidub.

Soome soost majandusnobelist Bengt Holmström on hoiatanud, et kui ühiskond läbi helde pensionisüsteemi oma lapsi edasi sööb, siis jääb ka Soome lõpuks tühjaks. Ja see võib juhtuda järsku ning kiiresti.

Mulle isiklikult tundub, et viimase aja kliimapaanika on marksistide poolt maailmas ellu kutsutud selleks, et praegu kehtivat, väikerahvaste jaoks hukatuslikku süsteemi iga hinna eest säilitada. Selle teooria kohaselt on kurja juur hoopis laps. Pensione aga pannakse igal pool muudkui juurde - see tuleb laste arvelt.

7 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kas pensionisüsteemi looja mitte Bismarck ei olnud?

Inno ütles ...

Need olid praeguses tähenduses abirahad. Kaasaegne kõiki hõlmav ja helde pensionisüsteem tekkis peale teist ilmasõda.

Heauskne endine töörügaja ütles ...

Arvamuslugu võib tekitada penskarite vastu vimma.
Tegelikult peaks iga riik oma ressurssidest tagama kodanikele ka heaolu? Vanurid võiksid riigi kulul lebotada küll.
Probleem on selles, et et see sotsiaalraha rasvakiht on muutunud väga õhukeseks. Puudust kannatavad kodanikud on hakanud üksteisele "külge" nagu näljased rotid.

ann ütles ...

Aga kas selles vastuolu pole, kui ühes loos ütled:
Kohtusin ühe Setomaa naisega, pensionäriga, kes on üles kasvatanud 8 last, eluaeg tööd teinud. Nüüd vireleb korteris, kus pole isegi vett. Kujutate ette, eksole, korter, Eestis, 21. sajandil, ja pole vett. Pole vett ega kanalisatsiooni. Rääkimata keskküttest. Ja seal peab elama 70ndates eluaastates inimene, kes on eluaeg tööd teinud. See on sulaselge inimese mõnitamine. Kohalik omavalitsus, riik, kõik vaatavad pealt ja kehitavad õlgu. Justkui oleks see normaalsus. Nutt tuleb peale, kui selliseid lugusid kuulata.
ehk siis, et pensionäride materiaalne olukord on kehv: veevärgi, boileri ning ahjukütte asemel kasvõi soojuspumba sissepanemiseks oma elamisse raha ei ole. Ning 8 last ka on läinud Soome ega pane rahasid kokku - sest nagu ei ole otseselt nende kohutus või nii.
Kui pinss oleks suurem - siis ju saaks pensionär ise tellida töö oma elutingimuste parandamiseks. Selles loos aga ütled, et pole neil pensionäridel häda midagi - ongi neil liiga head eluasemed ega pole pinssi juurde vaja midagi. Vastuolu ei ole või?
PS. LIIGA SUURE ELAMISE probleemi saab lahendada lihtsalt: mul ühed sugulased (3 last, aga kõik täiskasvanud ja kodust välja kolinud) müüsid oma 80.te lõpus/90.te alguses oma kätega ehitatud ja laste lisandudes suuremaks ehitatud maja. Just põhjusel, et jäi 2-le inimesele ebapraktiliselt suureks (liiga palju kütta, koristada). Ostsid asemele krundi ja lasid sinna paigaldada tuttuue tehasemaja - aga mõnusalt väikese.
Muidu artikli põhipoint on õige - muidugi soodustab pinss seda, et osa otsutab lapi mitte saada. Aga kui pinssi kaotama/vähendama hakata, siis tõuseksid tagajalgadele ka lastega pered - perspektiiv lisaks lastele ka pensioniealisi vanemaid ainult oma rahakoti peal ülal pidada ei sobiks neile kuidagi! Kas te vaimustuks Irja ema ainult oma pere sissetuleku peal ülalpidamisest või - ja siis ei saaks valida, oi, meie koos ühe katuse all ikka elada ei saa, sest tema mõned harjumused ikka meile ei meeldi jne?

Inno ütles ...

Setomaa tädi probleem on selles, et lapsed on ära läinud. Lapsed on ära läinud, sest Setomaal pole tööd. Setomaal pole tööd, sest maksud on kõrged. Maksud on kõrged, sest 20% brutopalgast, igas kuus sajad eurod tuleb maksta pensionikassasse. See on selline nokk kinni, saba lahti olukord, mille kurja juur on pensionid olukorras, kus ühiskond ei suuda neid enam maksta. Ja üha vähem suudab. Kannatavad kõik.

ann ütles ...

See "ära läinud" rõhutamine kõlab minu jaoks natuke naljakalt, selles mõttes, pole ju enam olukord, kus iga üle piiri astunud inimene on kuskil raudeesriide taga ja lähedaste jaoks kadunud. Tänapäeva vabade piiride, suhtlemis- ja transpordivõimaluste juures. Pole ju mindud isegi mitte Austraaliasse või USA-sse, vaid kõigest "naabermaakonda" Soome.
Aga Jüri Lina kurdab,et Rootsi olevat põrgu eeskoda, kuna pinss olevat eluaeg kõrgeid makse maksnud kohalikel häbematult väike, äsja sissesõitnutele antavat aga raha hoopis rohkem. Ise pole Rootsi pensionitega (kui väiksed need siis on) kursis.

Paar pensioni-linki ütles ...

Rootsis oli paar aastat tagasi esimene sammas 15% kõrgem, kui Soomes: https://eestinen.fi/2018/03/soome-keskmine-pension-on-1656-eurot-kuus/

Pensioni keeruliest arvutamisest Eestis: https://www.raamatupidaja.ee/uudised/2019/01/25/pensionivalemist-enne-ja-parast-reformi