Mind hämmastab inimeste soov teada saada, kellel on koroona. Miks? Milleks te seda teada saada tahate? Kui arvate, et see teid kuidagi nakatumisest päästab, siis eksite rängalt - väga paljude koroonahaigete esimene test on negatiivne. Teiseks pole enamikel haigetel mitte mingisuguseid sümptomeid, kuid nad võivad ning sageli ka on sulle palju ohtlikumad kui see, kes poes korra köhatab või aevastab.
Lugesin Lõunalehest Heiki Kelbi lugu selle kohta, kuidas ta endale koroonat kahtlustades testi välja võitles ning et testi tulemus oligi positiivne. Mees teatas kõikidele tuttavatele ausalt, et tal on koroona, ning mis oli tulemus? Ta on juba ammu terve, aga keegi ei taha temaga ikkagi päriselus, näost näkku kokku saada. Kuigi ta on terve.
Samas kõnnivad need inimesed iga päev igal pool ringi ning neile tulevad iga päev igal pool vastu inimesed, kelle koroonasuse osas puudub neil vähimgi teadmine. Sest nood ei ole testi teinud või kui ongi, siis pole sellest pasundanud nagu vaene härra Kelp. Neid inimesi te ei karda. Te ei karda teile trepikojas vastu tulevat naabritädi, kel on mask ees, sest ta pole teile öelnud, et tal on koroona. Te ei karda teiega poes külg külje kõrval seisvat inimest, sest ka tema pole teile öelnud, et tal on koroona. Aga vot seda inimest, kes on seda öelnud, te kardate. Justkui muudaks alles haiguse tunnistamine selle tõeliseks, päriselt juhtunuks, ning kui sa sellest ei räägi, siis seda pole. Kummaline, kas pole? Üks inimloomuse müstilisemaid külgi.
Mida enam testitakse, seda paranoilisemaks muutuvad inimesed. Algus oli üsna süütu - koroonahaiged karantiini (kuigi samal ajal liikusid ringi asümptomaatilised haiged, keda lihtsalt ei oldud testitud). Nüüd nõutakse juba nende - testitute - jälgimist ning jälitamist. Kelp arvas - ilmselt irooniliselt - , et ehk tasuks kõik „koroonikud” Abruka saarele pagendusse saata. Paljud ilmselt aplodeeriks ka selle mõtte peale. Jah, saadame! Adumata, et koroona ei ole ainult neis, kel see on testiga kindlaks tehtud.
Koroona on meis kõigis, kogu ühiskonnas, kogu maailmas. Seepärast ta ongi pandeemia. Sa ei tea, kas sa oled praegu koroonas. Sa ei tea, kas sul võib-olla juba oli koroona. Ja sa ei tea, kas sa homme koroonat ei saa. Koroona on kohal ning tast ei ole pääsu. Me kõik peame ta endast ühel või teisel moel läbi laskma, aga see ei tähenda seda, et me peame temale alistuma.
Parim, mis me tema vastu võideldes, talle mitte alistudes teha saame, on olla üksteise vastu head ning mõistvad. Ennekõike tähendab see seda, et me ei kohtle neid, kel haigus tuvastatud, kuidagi teistmoodi kui teisi, keda me teame olevat terved (aga kes võivad samuti olla haiged). Kätte saadud koroonahaige sunduslik karantiin ei saa olla pikem kui tema haigus - kui arst on ta terveks tunnistanud, siis nii teda ka käsitada tuleb. Ning jälitada ei tohi mitte ühtegi inimest, sest ei tohi olla karistust ilma kuriteota. Juhuslikult kätte saadud koroonahaige ei ole rohkem süüdi kui sina või mina, kelle koroonat ei ole - veel - tuvastatud.
Rahuneme maha. Kaitseme end ise ning nii palju, kui mõistlikuks ning vajalikuks peame. Meil kõigil on võimalik hoida distantsi, pesta või desinfitseerida oma käsi ning kanda maski. Ärme mõtle koroonat seitsmepäiseks loheks, surematuks kaštšeiks või Gregor Clegane'iks.
Ta on tõsine haigus, millega nalja teha ei tohi - see tähendab seda, et erinevalt gripist ei andesta koroona haigena pingutamist. Ta niidab su kohe maha. Temaga ei ole nõnda, et võtad palavikualandaja sisse ning lähed metsa puid tegema. Koroona on gripist targem. Tema respekteerib ainult puhkust ning aja maha võtmist. Sestap teegi seda - kui sa oled haige, siis jää rahulikult koju ning põe kodus. Juba siis, kui kurk natukene kähe.
Aga kui sa koroonale muinasjutulisi võimeid omistad, siis valitseb juba tema sinu üle ning sa ei saa temast kuni oma elu lõpuni lahti.
5 kommentaari:
Täna on seis sihuke, et köhida ega aevastada ei tohi.
Õnneks pole peeretamist veel keelatud.
Laskem peeru ja olgem rahul!
Selles mõttes ma ei ole üldse nõus, et minu meelest on soovitus koroonaga pikalt koju vinduma jääda üks halb soovitus. Ise arvan,et koroonahaiguse kulgu tuleb hoolikalt jälgida ja tabada ära ohumärgid, mis näitavad, et inimene võib vajada haiglaravi, lisahapnikku.
Näiteks, kui palavik ei lähe üle, vaid kestab pikalt (üle 7 päeva). Boris Johnsonil just nii oli - ta ei olnud väga vilets, aga tal ei läinud palavik ära ning tema arst (kes ilmselt ei ole rumal arst) andis õigel ajal soovituse minna ikkagi haiglasse. Ta läkski, sai seal veidi lisahapnikku ning inimene on elus ja ilmselt paranenud. Samal ajal üks Saaremaa haiglatöötaja, kuigi tal oli tegelikult ohumärke (teisel nädalal kestev palavik, nõrkus) ei läinud ise EMOsse ega taibanud teda haiglasse saata ka pereaarst - ikka oli mingi "ah, küll ma saan kodus üle" - ja nüüd inimest enam pole.
No ja kui ei tehtaks proove, siis poleks ju üldse mingit umbmäärastki ettekujutust, kui palju viirus veel levib, millal võiks piiranguid leevandama hakata jne. Kuigi test võib ka anda valenegetiivseid ja valepositiivseid (mille tõttu näit. Madis Veskimägi on rõhutanud, et dignoosib siiski arst ning arst peab arvesse võtma kogu krempli - nii proovi tulemise kui ka sümptomid ehk siis kui on ikka ilmselge viirusliku kopsupõletiku seisund haigel, mis siis, et test neg, on ilmselt tegu koroonahaigega )ja seetõttu on põdejaid tegelikult rohkem, siis ilma testimiseta poleks ju hoopiski mitte mingit pilti... Nii et soovitus "Ärge testige!" on ka üks halb soovitus.
No kui sul väga halb on, siis sind niiehknaa testitakse. Ma mõtlesin rohkem seda, et kui paar korda köhatad, siis pole kohe vaja testi järele joosta :D
Kindlasti meil ongi kõigil Koroona viirused sees aga palavikuga haigestumiseks on vaja suuremat doosi! Peame hoiduma suure doosi eest, väike kogus viiruseid on organismi immuunsuse tugevdamiseks isegi kasulik.
https://tervis.ohtuleht.ee/995786/eesti-biokeemik-peame-end-kaitsma-surmava-viirusedoosi-eest-koigi-voimalike-vahenditega
Sellega olen nõus - suurte dooside saamiseks on parimad kohad haiglad, laevad, lennukid, klubid jms kohad, kus viibid kinnises ruumis PIKKA aega.
Postita kommentaar