laupäev, 26. detsember 2020

JUULI LÄBI ROOSI KAAMERASILMA

 

Roosi asus oma uue kaameraga kohe innukalt pilte tegema. Sellise pildi tegi ta Juulikesest. Minu meelest väga armas ning hämmastav on see, kuidas Juuli kaamerasse vaatab. Kui mina teda pildistada üritan, siis ta vehib alati kätega ning pilt jääb udune. Aga fotograaf Roosil õnnestus tabada hetk, mil Juuli oli täiesti rahulik.

Ühtlasi on meil nüüd siis peres tulevane fotograaf :D Roosi ütles täna, et tahab suurena fotograafiks saada. No vaatame. Andi peaks tal olema, sest ka minu isale meeldis väga pildistada ning ta võis ilmutusruumis tunde veeta. Lapsena meeldis mulle üle kõige sellesse nii maagilisse pimedasse ruumi sisse hiilida ning pärani silmadega vaadata, kuidas plastmassist kastides ujuvatele valgetele lehtedele kujutised ilmusid. Isa tegi väga ilusaid pilte ning võitis isegi fotovõistlustel auhindu. Ka mind on ta palju pildistanud. Siin üks isa tehtud pilt minust paariaastasena:

6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Tore siis.
Loodetavasti ta saab teha pilti sisepõlemis mootoriga autost mis bensiini ja diisli asemel kasutab vett.

A.
Vesinik kolbmootori kütusena
Kolbmootoris kasutatakse kütusena nii puhast vesinikku kui ka paukgaasi. Selleks et neid
gaasilisi kütuseid oleks võimalik mootori kütusena kasutada, tuleb ümber ehitada mootori
toitesüsteem. Kuna paukgaas ja vesinik lastakse mootorisse gaasina siis esimese asjana on
vaja teistsuguseid pihusteid, millega oleks võimalik gaasi pihustada. Tavalised kütusele
mõeldud pihustid selleks ei sobi. Lisaks on vaja eraldi paaki, kus paukgaasi või vesinikku
hoida. Üks oluline komponent on ka kütuseelement millega veeldatud vesinikust saaks
gaas. Samas ei tohi unustada korralikku doseerimissüsteemi, läbi mille gaas jõuab pihusti￾teni. Doseerimissüsteem on vajalik mootori korralikuks tööks, liiga väikese gaasi kogusega
ei tööta mootor korralikult ning liiga suure kogusega võib mootorit kahjustada. Selle kütu￾se puhul on probleemiks kütuse saamine ja hoiustamine. Paukgaasi saab toota erineval
moel, kuid veest elektrolüüsi teel tootmisega oleks seda võimalik teha ka sõidukis vesinik￾generaatori abil. Elektrolüüs on elektrivooluga toimuv keemiline protsess [11], kus antud
juhul lõhustatakse vee molekul kaheks osaks vesinikuks ja üheks osaks hapnikuks. Sellega
saaks toota vajaliku gaasi ka koguaeg masina töötades, selleks on vaja paigaldada masinale
vesinikgeneraator. See protsess aga nõuab palju energiat ning mootori tööks ainult pauk￾gaasiga oleks vaja väga suurt vesinikgeneraatorit. BMW on maailmas üks autotootjatest,
kes on valmis ehitanud vesinikul töötava kolbmootoriga auto. Selle tarbeks ehitas BMW
ühe oma sisepõlemis kolbmootori põhjalikult ümber, et seda saaks kasutada vesinik kütu￾sega. BMW vesinik kolbmootoriga auto on näha joonisel 2.3 [12].
Joonis 2.3 BMW vesinik kolbmootoriga auto (Diesel Station)

B.
Vesinik lisakütusena
Lisakütusena kasutatakse samuti paukgaasi. Kuid lisakütusena kasutamise eeliseks on see,
et mootor ei vaja ümber ehitust. Lisaks on plussiks see, et vajalik gaasi kogus on väiksem
kuna mootor ei tööta ainult paukgaasiga, vaid gaas aitab põhikütust paremini põletada.
Seega saab seda toota masinal asuva vesinikgeneraatoriga, mis võib olla palju väiksem kui
ainult paukgaasil töötava mootori vesinikgeneraator. Paukgaasi saab toota ka väljaspool
sõidukit, kuid siis tuleb võib tekkida probleeme selle tankimise ning hoiustamisega. Liht￾sam on seda toota vesinikgeneraatoriga sõidukis, sest siis kaob ära vajadus seda eraldi ma￾huti hoiustada. Kuna paukgaasi ei ole vaja mootori töös hoidmiseks, selleks et põletada
efektiivsemalt fossiilseid kütuseid ning vähendada kahjulike ühendite keskkonda sattumist.
Sel juhul piisab sellest, kui paukgaasi toodetakse sõidukis asuva vesinikgeneraatoriga.
Paukgaas juhitakse mootorisse läbi õhuvõtu süsteemi. Ühendus, kust paukgaas õhuvõtu
süsteemi juhitakse asub tavaliselt õhufiltri ja kollektori vahelisel ühendusel. Sealt kaudu
jõuab paukgaas tänu mootori tekitatud hõrendusele koos mootori tööks vajaliku õhuga si￾lindritesse. Vesiniku lisakütusena kasutamise skeem on näha joonisel 2.4.
Joonis 2.4 Vesiniku lisakütusena kasutamise skeem (Magnation Water Technologies)
Paukgaas on vesiniku ja hapniku segu, koosnedes kahest osast vesinikust ja ühest osast
hapnikust. Paukgaas on väga kergesti süttiv gaas mis aitab paremini süüdata ja põletada.

Anonüümne ütles ...

The BMW Hydrogen 7 is a limited production hydrogen internal combustion engine vehicle built from 2005-2007[1] by German automobile manufacturer BMW. The car is based on BMW’s traditional gasoline-powered BMW 7 Series (E65) line of vehicles, and more specifically the 760Li. It uses the same 6-litre V-12 motor as does the 760i and 760Li; however, it has been modified to also allow for the combustion of hydrogen as well as gasoline, making it a bivalent engine. Unlike many other current hydrogen powered vehicles like those being produced by Hyundai, Honda, General Motors, and Daimler AG – which use fuel cell technology and hydrogen to produce electricity to power the vehicle – the BMW Hydrogen 7 burns the hydrogen in an internal combustion engine.

Anonüümne ütles ...

Elektrolüüsi aparaati on lihtne ise meisterdada kodus,garaazis.
Veebis www.instructables.com otsingust leiab juhised " Dry Cell Electrolyzer ".
Lisaks elektrolüüsi aparaadile on tarvis gaasilukku,publerit,veepaaki,voolikuid,
maandust,tsiklile paigaldatakse auto aku, autole lisa elektrit tootev generatori sest elektrolüüsi aparaat vajab 20 Amprit.
Vette puistatakse natukene soodat jne.

Anonüümne ütles ...

Selliseid meisterdas kodus garaazis Stanley Meyer kes võttis patendi HHO generatorile.
Youtubes on tema lood saadaval.
Ta seletab pikalt ja laialt kuidas pruungaas toimib sisepõlemis mootoreis.
Pruungaas koosneb kahest osast vesinikust ja ühest osast hapnikust.
Vesi koosneb ühest osast vesinikust ja kahest osast hapnikust.

Muideks ka raketi mootoreis kasutatakse vesiniku.

Anonüümne ütles ...

CNG ehk metaangaas ehk lehmade peerugaas on samuti asjalik.
Pidavat kuluma vaid 3 eurot sajale kilomeetrile.
Isegi kui aktsiisi tõstetakse siis saab ise toota vissi pussugaasi.
Selleks on mitmeid variante.
Lauda lae alla paigaldatakse reservuaarid mis koguvad pussugaasi.
Teine variant on betoonist hermeetiline punker. Punkrisse pannakse hukkunud looma kere koos vere, uriini ja fekaalidega. Ruum suletakse tihedalt ja bakterid tekitavad metaani. Ainsast lehma korjusest piisab kaheks aastaks.
Lehmakorjus toodab gaasi kaks aastat koguses mida tarbib leibkond.

Anonüümne ütles ...

2009 aastal Jarmo Tuisk kirjutas:

"Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit krooni, mis teeb 7500 krooni iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitas Jarmo Tuisk küsimuse.

Selle aja sada Krooni on väärt praegused 100 eurot.
Seega Eesti raiskab 10 miljardit eurot vene bensiini ja diisli ning maagaasi peale igal aastal.

Jarmo Tuisku ei kutsutud pingviinide paraadile,medalit ei antud.