KAHEKSATEISTKÜMNES REISIPÄEV :)

 Täna olime meeletult laisad ning lihtsalt pikutasime. Ja mis sa ikka teed, kui päev otsa sajab. Inno tegi pika päevase uinaku - no 5000 kilomeetrit ju ka läbi sõidetud :D Õnneks Innole meeldib autoga sõita. Ta ei ole mingi luuletaja, kellele ei meeldi sõita :D

Isegi poes ei viitsinud käia. Sõime seda, mis külmkapis oli - pardiriisi ning bacalhau bras'i (tursk kartuliliipsudega). 

Mina lugesin tee pealt ostetud ajalehti. The New York Times'is oli huvitav analüüs sõja kohta - nimelt leidis kolumnist David Brooks, et see pole sõda maa pärast, vaid Vene identiteedi ning rahvusliku uhkuse pärast. Huvitav, mitte hüsteeriline analüüs, millega olen täiesti päri. Venelased tahavad end jälle tähtsana tunda ning tegelikult on Putin oma eesmärgile - make Russia great again - järjest lähemale liikunud, lihtsalt läänemaailm ärkas alles nüüd, kuna ilmselt ei uskunud, et Venemaal tõsi taga. Me vana sõber Vello Väärtnõu ütleks siinkohal ilmselt, et ta hoiatas meid juba ammu - kui Veltsas kala suitsetasime. Ok, Vello, Sul oli õigus! :D 

Homme läheme siis Castelo de Vide'i ja saame kokku mu ühe armsaima sõbra Frediga. Fred on üks kolmest Portugali musketärist, kes mu raamatus Eestisse tuleb ning seal tohututesse sekeldustesse ja lõpuks ka - lühiajaliselt - vanglasse satub :D Kokku on musketäre kolm - João, Fred ja Tozé. Ja neid tuleb Eestisse päästma "neljas musketär," nutikas advokaat Miguel :) Kui palju teosel reaalse eluga pistmist, jääb mõistagi saladuseks ;)

Pildil kuulus Portugali küpsetis pasteis de nata, mida müüakse ka Rimis. Proovige!