Siin Portalegre lähistel on endiselt väga rahulik. Täna sadas jälle päev otsa vihma. Portugali vihm on teistsugune kui Eesti oma - hästi tihe ning saad läbimärjaks juba siis, kui toast autosse jooksed. Ja kui mööda linna ringi kablutad sellise vihmaga nagu meie kord Lissabonis, siis võid väga vabalt ka haigeks jääda. Nüüd me õnneks teame ega kabluta sellise vihmaga kuskil ringi. Vaid sõidame autoga.
Täna pidime Castelo de Vide'is Frediga kokku saama, aga selgus, et Fred on täna kella viieni farmis tööl ning leppisime siis hoopis homme lõunaks. Pärast lubas ta meile seda farmi näidata, kus ta töötab. Teen siis mõned pildid ja näitan teile ka :) Kuna aega jäi üle, siis hüppasime läbi Castelo de Vide'i Pingost ja ostsime süüa. Inno võttis jälle oma traditsioonilise merikogre, millest tal vist ilmaski isu täis ei saa. Kuigi! Kui ta oli eelmisel aastal oktoobrist aprillini merikokre söönud, siis ta oli Eestisse jõudes superõnnelik, kui sai jälle heeringat süüa. Inimene väsib kõigest, ka heast toidust :D
Nii palju siis tänaseks :) Vaatame, mis homne päev toob. Sõjarindel läheb muidugi hullemaks, sõjad juba on kord sellised, et enne, kui läheb paremaks, läheb mitu korda hullemaks. Mina loodan, et sõda lõppeb kiiresti. Et saab jälle inimestega nii rääkida, et esimese asjana ei mainita sõda. Et ei pea last rahustama, et tema sõpradega ei juhtu midagi halba, sest Eestisse sõda ei tule (samas ise seda mitte teades, kas tuleb või ei tule). Et saaks jälle Eestisse rahuliku südamega tagasi tulla, sest õunapuude õitsemise aegu tahaks ju kodus olla. Aga noh, me saame vaid loota.
Ilusat teile kõige selle koleduse kiuste!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar