neljapäev, 24. märts 2022

KAHEKÜMNE TEINE REISIPÄEV :)



Täna olime jälle sõidus. Castelo de Vide on üks mu armsamaid paiku terves maailmas, aga mu uudishimulik loomus ei lase mul pikalt ühe koha peal püsida. Ma tüdinen kõigest ning kiiresti. Hämmastav, et minusugune inimene on juba 17 aastat ühe ja sama inimesega koos elanud, aga näe :D Inno lihtsalt on nii pagana huvitav inimene, et temast on võimatu tüdida. Ja oma sõpradest ei tüdine ma muidugi ka - kes on kord mu sõbraks saanud, see mu sõbraks ka jääb, olenemata oma maailmavaatest või hetke seisukohtadest. Võime mingis asjas raevukalt eri meelt olla, aga sõpra ei hülga ma eluilmas.

Nii et Leiria! Täna siis sõitsime kaks tundi Leiriasse. Inno kohe palju rõõmsam - kui Castelo de Vide'is oli täna hommikul ainult kümme kraadi ning puhus vile tuul, siis siin, mere lähedal, oli täna lausa 19 kraadi. Pilvine, aga soe. Innol tõmbasid lausa juuksed krussi!

Jääme siia nädalaks ning hakkame homme ümbrust avastama. Annan siis teile ka teada, mida põnevat. Lapsed tahavad minna Lourinhasse dinosauruste parki. Läinud aastal me seal käisime ning siis sattus Roosi dinosaruste hääli kuuldes (nad panid hääled peale ja ka mul tõusid ihukarvad püsti, kui Tyrannosaurus Rex möiratas :D) hüsteeriasse ning karjus, et tema siia enam KUNAGI tagasi ei tule. Täna käis aga nagu uni peale, et dinosauruste parki, dinosauruste parki. Võta nüüd siis kinni :D Vaene giid, kellele ta läinud aastal 101 küsimust esitas (Roosi räägib perfektselt inglise keelt) ilmselt hakkab juukseid katkuma, kui teda näeb.

See käis umbes nii:

Roosi: "Do dinosaurs eat people?"
Pedro (giid): "No, dinosaurs do not eat people, because..."
Roosi: "But I saw a movie where dinosaurs ate people."
Pedro: "Well, you know..."
Roosi: "Are you sure that dinosaurs don't eat people?"
Pedro: "Yes, I'm sure, because..."
Roosi: "I still think that dinosaurs eat people."

Ja nii lõputult edasi! Pedro lehvitas meile pärast ikka väga kergendatud näoga :D Saab siis näha, mis küsimused Roosil talle nüüd varuks on :D

Pildil kaks pargi dinosaurust, eelmise aasta pilt.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Mis nipiga nii väikese lapse perfektset inglise keelt rääkima saab, kui pole kodune keel ega lasteaed inglise keelne? Oleks ka vaja rakendada:)

Irja ütles ...

Sellega on nii, et et hakkasime talle näitama ingliskeelseid multikaid Netflixist, sealt see tuli. Ja siis ta hakkaski neid ise nõudma, eestikeelseid enam ei tahtnud. Selle hinnaks oli muidugi see, et inglise keel oligi tema esimene keel, eesti keele sai ta täielikult käppa alles 3-4-aastaselt, kui tal tekkis esimene eestlasest sõbranna :D Poes peeti meid sageli välismaalasteks, kuna Roosi seletas üle poe kõva häälega inglise keeles :D Aga noh, nüüd on tal käpas nii inglise kui eesti. Aga jah, alustasime inglise keelest ja ilmselt seepärast.

Irja ütles ...

Kodus rääkisime ka inglise keeles, Roosi ise alustas ning meie siis ka :D No ja kindlasti aitas kaasa reisimine, kus ta sai keeleoskust praktiseerida, portugallased räägivad hea meelega inglise keeles.