39-40 REISIPÄEV :)

Tohohh, juba neljakümnes :D Me oleme siis reisil olnud juba üle kuu aja. Pea niisama kaua on kestnud ka veebruari lõpul sõda - juba on 11. aprill, aga lõppu ikka veel ei paista. 

Mulle on see reis väga hästi mõjunud. Olen saanud üle mind Eestis painanud letargiast (talv, talv, talv!) ning taas on tekkinud kirjutamisind. Nagu alati, kui ma siiapoole tulen :D Innol jälle on ära paranenud Eestis ketendama hakanud käed - igatalvine häda. Oleme ka juba palju päikest saanud ning karta on, et varsti oleme niisama pruunid kui Eestis juulis :D 

Täna oli siin hommikupoole pilves, vahelduseks lühikesed sajuhood. Õhk oli värske ning väga mõnus oli üle hoovi restorani jalutada. Ma juba lootsin, et nii jääbki, +18-19 on mu ideaalne ilm, aga võta näpust, kui pärast lõunat poodi sõitsime, siis tuli pilve tagant välja päike ning vallutas terve linna. Inno letargia asendus koheselt ülevoolava reipusega - temale meeldib kõige rohkem +24-25. Ning päike! Inno lemmikilm on selline, kus päike paistab ning on 24-25 kraadi sooja. Nii me siis kombineerime, et mis mõlemale sobiks, ning oleme teinud kompromissi 21-22 kraadi juures :D 

Siin Algarves läheb järgmisel nädalal minu jaoks liig palavaks, tuleb 24 kraadi, nii et sõidame tagasi Leiriasse, kus on mõnus 21-22. Ning ookean! Mulle nii meeldib ookeani poolt tulev tuul - värske ning sütitav. Vahemere õhk on minu jaoks liiga mahe, ses pole sisu. Ookeanis on tohutu jõud ning ammendamatu energia. Adrenaliin. Ning tema ääres ei hakka kunagi palav. Mu mõte liigub nagu tankide kolonn ja ma tunne, et olen kõigeks võimeline. Et siis ikkagi hüvasti Algarve, sa oled mu jaoks liig palav. Ma olen ookeani inimene :D 

Ahjaa, mida sõime? Inno, nagu ikka, doradat. Mina võtsin vahelduseks merekarbid. Ei läinud rohkem kui Katariina kohvikus einestades. 

Aga sõda. Väga, väga tahaks, et see juba läbi saaks. Nii kahju on inimestest, kes peavad ses oma elu jätma. Aga kuidas lõpetada sõda, mis tundub vaibumise asemel hoopis hoogustuvat ning seda iga päevaga? Kus rahul on justkui uks nina all kinni löödud kui tüütul sugulasel. Et mida sa siia tükid, meie tahame siin sõdida. Seda muidugi ei öelda välja, öeldakse, et "kahjuks pole sind praegu võimalik vastu võtta." Ohjah. Saaks see sõda juba ruttu läbi. Äkki õnnestub tüütul sugulasel kuidagi kasvõi aknast sisse ronida?

Algarve sinise taeva all on kergem hingata kui Eestis ning mul pole enam öiseid ärevushooge, aga hiiliv mure on ikka. 

Ülal meie lapsed täna hommikul rõdul ja all Ellake.