Täna tegime väikse väljasõidu Castelo de Vide'i. Ühtlasi käis hambaarsti juures väike Ella. Esimest korda. Roosi tuli julgestuseks kaasa. Ella oli enne seda Põrsas Peppa multikaid vaadanud ja teadis, kes see hambaarst selline on. "Dentist!" teatas ta tähtsalt, kui arstitädi nägi.
Roosi näitas enne oma hambad ette, et Ella ei kardaks. Ella vaatas uudishimuliku näoga ning tegi arsti assistendiga vastastikku lustakaid nägusid. Siin kõik inimesed jumaldavad lapsi ega väsi nendega mängimast. Meie lapsed on sellega ära harjunud ning eeldavad samasugust suhtumist ka Eestis. Mäletan, kui pettunud oli väike Roosi, kui Eestis iga vastutulija tema rõõmsalt hõigatud Olaaale ei vastanudki :D
Nonii, aga siis tuli Ella kord oma kikukesi näidata. Arstitädi ligines talle laia naeratusega. Ütlesin Ellale, et ta oma suu lahti teeks. Ella kibrutas seepeale kahtlustavalt kulmu ning surus huuled kriipsuks. Midagi polnud teha, palved ei aidanud. Kui tädi talle ligines, tõstis väike Ella oma pisikese käe ähvardavalt püsti ning üritas tädile virutada. Kolm korda :D
No pole hullu, Ellake on siiski veel kahene, küll jõuab veel hambaarstiga sõbraks saada. Ja tõele au andes olin ka mina temavanuses hambaarsti juures sõjakalt käitunud. Isa jutu järgi hambaarsti lausa sõrmest hammustanud.
"Ella on sinusse," ütles Inno naerdes, kui pärast mänguväljakule läksime ja lapsed hullama olid jooksnud. Mnjahh, ilmselt küll. Välimuselt pidi jälle Inno moodi olema, kui arsti uskuda :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar