SUVELAAGER ALGAS!

Roosil algas täna siis siinse omavalitsuse poolt korraldatav Campamento de Verano ehk suvelaager. Mis tähendab siis seda, et terve juulikuu on lastel täidetud igasuguste põnevate tegevustega, esmaspäevast reedeni. Aga seda muidugimõista ainult päeval, laager algab kella kümne ajal hommikul ning oma võsukestele tuleb järele tulla kell 13. 30 ehk siis enne siesta algust. Ja kindlasti järele tulla, Hispaanias lapsed omapäi ringi ei hulgu. 

Täna oli basseinipäev, aga mitte tavalises, vaid looduslikus basseinis, pargis puude all. Hispaania keeles siis piscinas naturales - juba õpin natuke keelt :D Viisime Roosi hommikul autoga ära, see meie juurest viis kilomeetrit, ise kartes, et kuidas ta toime tuleb, kuna veel hispaania keelt ei oska. Noh, ok, üht sõna teab - agua :D Ja un, dos, tres :D 

Hirm oli suur (Roosi ütles veel paar päeva tagasi, et ta MINGIL JUHUL ei lähe), aga juba esimesest hetkest peale oli selge, et tegemist on väga toreda laagriga. Lapsi kantseldav kohaliku kooli õpetaja, sõbralik meesterahvas, võttis Roosi ehk Hispaanias tuntud kui Aurora väga südamlikult vastu ja ütles, et "now we are going to learn Spanish!" Õnneks rääkis ta inglise keelt, nagu teisedki õpetajad, mis Roosile väga meeldis. Nõnda sai olulised asjad ära seletatud.
Roosi jäi koos oma Hispaania sõbranna Juliaga laagrisse ning meie sõitsime selleks ajaks teise linna poodi. Tagasi teel vaatan, et Roosi on mulle viis korda (!!!) messengeris helistanud. Nonii, nüüd sattus paanikasse ja tahab ära tulla, olin ma kindel. Helistasin talle tagasi. Vastu võttis heatujuline Roosi.

"Emme, ma hüppasin vette!" teatas ta mulle uhkelt. "Tahtsin sulle öelda."

No vot :D Seda ma arvasin, et talle meeldib. Roosile järele minnes nägin õpetajaga sundimatult lobisevat Roosit, kes oli nagu vana laagriline. Ei mingeid hirme ega paanikat. Lehvitas veel õpetajale hüvastijätuks, õppides ära uue sõna "casa" ning jooksis elevil näoga minu poole.

Selgus, et vette oli hüpatud rohkem kui kord ning lisaks sellele veel möllatud vee tube'idega, hullatud muru peal, mängitud palli ja mida kõike veel. Kõik õpetajad olnud väga toredad ja sõbralikud ning teised lapsed ka. Pundis olnud ka üks "sündroomiga laps," nagu Roosi rääkis. Too olevat istunud rahulikult puu all varjus ning jälginud teiste tegemisi. Aga ikkagi laagriline - Hispaanias on puuetega lapsed tavalastega koos, samas seltskonnas, lihtsalt ei tee ehk kõiki asju kaasa, aga nad on kampa võetud ning neid hoitakse ja armastatakse. 

Seda, kas homme ka lähme, polnud Roosi käest vaja enam küsida. Ta teatas ise, et homme läheb kivide maalimiseks ja oli selle tarbeks ise laagriplatsilt kaks suurt kivi kaasa võtnud. Ma imestasingi, et miks ta seljakott nii raske on :D