Alguses tahtis Hispaania tavadega mitte kursis olev Roosike eestlasele omaselt oma kotti ise vedida. Aga niipea, kui ta sai aru, et ta on ainus, kes oma kotti ise veab, andis ta selle hooletu elegantsiga minule tassida. Inimene kohaneb kiiresti :D Nüüd siis tassin kotti mina. Õnneks ei ole ta raske, kuna kõik õpikud ja töövihikud on siinsetel lastel koolimajas :D
Samas - ülimalt loogiline. Miks peaks laps ise koolikotti tassima? Vanemale on see ju palju kergem kui lapsele. Mina tassisin koolis ise ainult seepärast, et muidu oleks teised narrima hakanud. Siin ei narri seepärast keegi, seda peetakse ülimalt loomulikuks.
2 kommentaari:
Samas - ülimalt loogiline. Miks peaks laps ise koolikotti tassima? Vanemale on see ju palju kergem kui lapsele.
-----
Tegelikult, pean ütlema, et mulle meeldivad pigem Roosi-tüüpi (eestlaslikud?) lapsed, kes püüavad jõukohasid asju teha ise ja on ka rõõmsad ja uhked selle üle, et: "Mina ise!". Olgu need siis kuitahes (täiskasvanu seisukohalt võttes) väiksed asjad.
Võib ju öelda, et lapse eest asju ära tehes, näit. kotti tassides, sa väljendad ju armastust lapse vastu. Nojah... Kuid see on maitse asi. See ei ole minu maitse kohane armastuse väljendus.
Minu meelest võiks täiskasvanu armastust lapse vastu, kui laps midagi ise teeb, väljendada pigem teda kiites: "Sa oled nii tubli, sa oled nii asjalik!", mitte pidurdades: "Oi, kas sa ikka pead seda ise tegema - las ma ika teen ise, mul see lihtsam..." stiilis. Minu meelest sisendab see viimane lapsele, et ta on nunnukene küll... aga samas kuidagi saamatuke :P
Olen nõus Anniga. Näen tihti, kuidas mõni vanaemagi tassib poisslapse koolikotti ja see ei ole ok. Meil oli vastupidi- olen õpetanud pojale väiksest peale (4-5 aastasena) , et näiteks poest tulles on ka tal kott asjadega. Praegu on ta 14 ja üldjuhul võtab ta kõik kotid iseenesest mõistetavana enda kätte.
Postita kommentaar