Meenutasime Innoga õudusega eelmist talve, kui käisime lastega kelgutamas ning oli -5 kuni -10 kraadi külma. Kuidas me Juulit riidesse panime. Issand! Mina alustasin ja sikutasin talle jalga kõigepealt sukapüksid ja siis soojad püksid, särgid-kampsunid. Kõik see aeg Juuli muidugi rõõmsalt vehkles käte-jalgadega :D Siis olin mina higine ning teiste lastega õues oodanud Inno tuli tuppa, et panna Juulile selga jope, müts ja kindad. Ning sokid ning saapad. Saabastega oli see pull, et neid nügis Juuli endal kogu aeg kannaga jalast ära. Neid tuli tal uuesti jalga panna ühe jalutuskäigu ajal 5-10 korda :D Võtta endal kindad käest ja siis sikutada talle saapad uuesti jalga. Mille ta viie minuti pärast lõbusasti naerda kilgates endal JÄLLE jalast ära nügis :D Ja kus me proovisime alles erinevaid saapaid, polnud sellist, mida me poleks proovinud. Juuli nügis nad endal kõik lustlikult jalast ära. Mütsi sikutas ta ära käega ja kindad lutsutas suuga läbimärjaks.
Nii et jäänudki vahel üle muud, kui külma ilmaga lihtsalt kodus passida. Sageli jäime ka sellest pidevast higisena välja minekust ning külma käes pingutamisest ise haigeks ega saanudki välja minna, kui ka oleks tahtnud. Eesti talved polnud meie jaoks mitte lõbus kelgu-suusa trall nagu tavaperedes, vaid lõputu õudusunenägu.
Nüüd siin võib kergendustundest kukerpallitada, kuna paned Juulile lihtsalt T-särgi ja dressid selga ning sokid jala otsa. Saapaid ei ole vaja! Täna sain ta ise riietatud 15 minutiga ning võisimegi välja minna. Jumalik! Ma olen paradiisis. Tõdesime Innoga, et Eesti talved on meie jaoks möödanik. Ei enam neid põrgupiinu :D
Küll ootame igatsusega Eesti suvesid :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar