"Nii mõnus värske õhk!" hõiskas Roosi eile koolist tulles. "Mulle nii meeldib primavera!" Ongi käes see, mida üks mu sõpradest ennustas - hispaaniakeelsed sõnad hakkavad jutu sekka imbuma :D Tuletab meelde minu lapsepõlve, mil soomekeelsed sõnad elasid mu lausetes sõbralikult eestikeelsetega koos. Roosil on siiamaani olnud eesti- ja ingliskeelsed sõnad, nüüd hakkavad hispaaniakeelsed vaikselt viimaseid välja sööma.
Nii see uus keel tasakesi tuleb. Saime just Roosi õpetajatelt uue hinnangulehe, kus kirjas, et Roosi koolis rõõmus ja õnnelik laps ning omandab uusi asju lennult ning innukalt.
Õpetajad ise on ka muidugi fantastilised, Hispaania haridussüsteemi ees tõesti müts maha. Tugiõpe on siin kõrgeimal tasemel. Roosil on kaks abiõpetajat Lourdes ja Irene, kes õpetavad teda kaks korda nädalas, teisipäeval ja neljapäeval, täiendavalt juurde, et ta teistele hispaanias ja matemaatikas järele jõuaks. Hispaania lapsed on nimelt eesti omadest matemaatikas kaugel ees. See kõik aga ei toimu pärast tunde, vaid tundide ajal, samal ajal, kui teised tavapäraseid ülesandeid lahendavad.
Ehk siis Hispaanias ei panda last, kes teistega veel samal tasemel pole, kokku noorematega, vaid leitakse, et kõigil lastel on õigus õppida koos omavanustega. Talle määratakse lihtsalt abiõpetajad, kes teda tundide ajal täiendavalt toetavad. Roosi õpetajad näiteks sõidavad tema pärast lausa teisest linnast kohale. Mina pidin lihtsalt allkirja andma, et sellega nõus olen. See ei maksa meile midagi.
Eestis võid sellisest tugiõppest vaid unistada - lapsed, kes teistega samal tasemel pole, kas eraldatakse teise kooli (puudega lapsed) või jäetakse nö istuma, pannes nad kokku noorematega. See aga on ju lapsele kohutav alandus, minu meelest ei tohiks seda ühegi lapsega teha. Istuma jätmine peaks olema nõukogude aja jäänuk.
Ja nagu Roosi pealt näha, siis laps, keda koolisüsteem igati toetab, ongi rõõmus ja õnnelik ning omandab uusi asju lennult ja innukalt. Kuna ta tunneb end turvaliselt ja tahab seetõttu ka ise pingutada.
Terve selle aasta jooksul ei ole ma Roosi suust oma kooli kohta veel ühtegi halba sõna kuulnud. Ei õpetajate ega ka klassikaaslaste kohta. Kooli minnakse rõõmuga ning kooli väravas jäetakse kaaslastega hüvasti rõõmsalt lehvitades. Ka õpetajad lehvitavad koolipäeva lõppedes lastele rõõmsalt. Tekib selline tunne, nagu oleks just tuldud mingist mõnusast klubist, kust on kahju lahkuda.
Ma ei tea, mis on Hispaania kooli saladus, aga kahtlustan, et ilmselt ongi suur osa sel tohutul toetusel, mida kool igale õpilasele jagab.
7 kommentaari:
Eestis võid sellisest tugiõppest vaid unistada - lapsed, kes teistega samal tasemel pole, kas eraldatakse teise kooli (puudega lapsed) või jäetakse nö istuma, pannes nad kokku noorematega. See aga on ju lapsele kohutav alandus, minu meelest ei tohiks seda ühegi lapsega teha. Istuma jätmine peaks olema nõukogude aja jäänuk.
---
Selles ei ole sul õigus, et Eestis ei ole tugiõpet. On ju.
Kõigepealt, juba esimesest klassist alates on klassijuhatajal võimalik määrata lapsi, kellel ta näeb vajadust, logopeedi tundi ja õpiabitundi. Tunniplaanis on ühel päeval viimane tund logopeed ja teisel päeval õpiabi. See, mida Roosi praegu saab, ongi Eesti kooli mõistes siis "õpiabi".
Teiseks on nn. tavaline õppekava ja lihtsustatud õppekava. Kui laps ei ole võimeline (ka mitte õpiabi toel) õppima nn. tavaõppekava järgi, on võimalik määrata lihtustatud õppekava. Õpib oma klassis, teistega koos, kuid õppekava on lihtsam. Kolmas variant on oma klassis, aga kõrval on tugiisik. Poja klassis õpib tema lasteaia rühmakaaslane (sünnipäraselt iseärasusega) ja tema oli esimeses klassis teistega koos, tugiisik kõrval. Teisest klassist alates õpib ta enamus aineid oma õpetajaga kahekesi (seda nimetakse väikelassiks), muusika, kunsti, käsitöö ja kehalise (jm. liikumise) tundides on eakaaslastega koos.
4 aasta jooksul ei ole kedagi istuma jäetud. Rõhutan veel üle, et lapsed õpivad tavalises väikelinna piirkonnakoolis, eliit- või erakooliga tegemist ei ole.
Väikesel vallal on muidugi näit. tugiisiku leidmine väljakutse ja võimalik, et mõni kool ei leia neid ka. Siis pole muidugi võimalik kõike pakkuda. Kuid et "ei tahetagi pakkuda" , "ollaksegi nõukaaegsed" - seda ma küll ei ütleks.
Sorri, kui täiesti ebakohane küsimus, aga kas Juuli jaoks ei ole mingit kooli Hispaanias? Kuidas seal puuetega laste koolitamine käib?
"Istuma jätmine" ehk klassi kordamine on Hispaanias väga tavaline. Eestis vaadatakse "istuma jääjaid" nagu viimaseid lollpäid, siin nii pole. Hinded on kümnepallisüsteemis ja kui sa kolmes olulises aines (olid vist matematicas, lengua, ingles) kõigis lõpphinde alla 5 palli saad, pead paraku klassi kordama jääma. Tavaliselt jäävad klassi kordama sisserännanute lapsed, kes liituvad siinse koolisüsteemiga hiljem ja neil on arusaamisega raskusi, ja ka väga paljud kohalikud, sest matemaatika on päris keeruline, samuti on neil inglise keelega probleeme.
Ah jaa, seda tahtsin ka veel kommenteerida, et mul käivad 2 last Hispaania koolis juba 10 aastat. Mul ka üks sõber ütles, et pane tähele, varsti räägivad omavahel hispaania keeles. Seda pole veel juhtunud. Omavahel räägivad ainult eesti keeles, sekka tuleb robinal inglisekeelseid sõnu. Sotsiaalmeediast vaatavad ainult inglisekeelseid asju, ei vaata eesti ega ka hispaaniakeelset. Ei olevat huvitav. Hispaania keelt räägivad mõlemad sellise kohaliku murrakuga ja nii kiiresti, et mina ei saa ka enam aru. Kusjuures ka eesti keelt räägivad kah jube kiiresti.
Ann - mul lihtsalt üks tuttav rääkis, et ta laps elas Hispaanias ja kolis siis Eestisse tagasi. Teda ei pandud omavanustega kokku, vaid jäeti istuma. Noorematega kokku.
Juuli osas - Roosi koolis käib ka üks vaimse puudega poiss, teistega koos, aga hooldusõppel õpilasi ses koolis pole. Arvan, et neile on eraldi koolid siiski. Juuli on meil Võru Järve koolist koduõppel. Oli juba Eestis, kuna võttis viirusi väga kergesti külge ning tavaline koolis käimine ei õnnestunud seetõttu.
Matemaatika on tõesti Hispanias väga keeruline :D
Postita kommentaar