Mina astusin ka välja

Nii. Mina astusin ka välja.

Voodist.

Ja annan ka Irjale tähtaja. Kella 13ks. Kui ta selleks ajaks pole NAKi teemal plödisemist ära lõpetanud, siis ma temaga ära ei lepi.

Pildikesi kevadisest Tallinnast

Irja Vanaturu kaela äärses kohvikus.

Jalutasime Irjaga eile Tallinna peal ja nägime nii mõndagi. Toomas Lumani ehitusprojekt, Nordea panga uus maja Stockmanni kõrval on valmis saamas. Paljud restoranid ja kohvikud on suletud, näiteks Pegasus ja UpUp. Mitmed head äripinnad südalinnas vakantsed, näiteks Olympicust ja teistest kasiinodest vabaks jäänud. Teisalt on jälle palju uusi kohti avatud, näiteks Reval Cafe omad. Ja vanad head kohad tuksuvad armsalt, näiteks Energia kohvik kaubamaja juures. Ning turistidest ei paistnud puudust olevat. Ilmselt oli mingi kruiisilaev sisse tulnud või midagi säärast. Igatahes vanalinn kihas inimestest.

Inimesed näisid tundvat heameelt ilusast ilmast ja päikesest. Palju oli noori pikutajaid Tammsaare pargis ning Harju tänava pargis. Ja Harju tänava park oli meeldiv üllatus, sinna olid pandud lausa lamamistoolid!

Hinnad on muidugi kesklinnas soolased. Tassike teed maksab 30 krooni, samuti klaas vett 30 krooni. Vesi peaks olema ometi Eestis igal pool tasuta saadaval!

Põhjalikumat galeriid saad vaadata, kui klikkad siia!


Viru tänav.


Tammsaare pargis.


Harju tänava pargis.


Tallinna City.

Ulrika Hurt- kas huvide konflikt

Väljavõte ERR valimiste veebist.

Nagu võib välja lugeda ERRi valimiste veebist, on Ulrika Hurt (see endine EELi direktor, kes jättis järeltulijale Anna-Maria Galojanile maha suure puudujäägi, milles nüüd Galojani süüdistatakse) ühel ajal nii töötaja TÜ Euroopa Kolledžis, kui ka õpib seal. Muidu poleks sest hullu, kui inimene õpib samas kohas, kus töötab, aga Euroopa Kolledži eripära arvestades, tegemist on rakendusliku magistriõppega, võib olla tegemist huvide konfliktiga, sest neid teste, mida ta peab ise tegema, jagab ta samal ajal välja välja tudengitele. See on umbes sama, kui lähed eksamile, ja sul on küsimused ette teada.

Vau! President näeb tõesti hea välja!

Väljavõte Delfi veebist.

Vau! Nagu ütleksid Ingrid Tähismaa või Priit Pullerits. Vau! Meie president on end tõsiselt käsile võtnud, peale tõsist alkoholimürgitust Tbilisist naastes möödunud suvel, kui Ilves kaks korda kiirabiga verd puhastama viidi, see oli siis kohe pärast lennukist mahaastumist ning siis veel Ärmalt, kus ta oma otsaesise veel lõhki kukkus.

Ja näib et aasimisest kohvikus on ka kasu olnud. Sest näis küll, et muu ei aita. Mis nüüd siis veel?! Ahjaa, eesti keele võiks korralikult selgeks saada. Ilvesel peaks laskma rohkem eesti keeles rääkida, ja asjatundja juuresolekul, kes teda parandaks. Näib, et Evelin sellega hakkama ei saa. Keegi peaks olema kogu aeg juures ja juhendama. Nii peaks mõne kuuga keele korralikult käppa saama.

Ja siis saab temast juba asja. Ja isegi kui presidendiks enam teiseks ajaks tagasi ei valita, sest näib, et seda kohta jahib temast rohkem hoopis Viru-Jüri, siis vähemalt on ta oma eluiga oluliselt pikendanud oma tervislike eluviiside ja toitumisega. Mis on suur teene tema lähedastele. Ma kordan veel, toitumine on inimese tervise alus. Nad on Eveliniga hakanud tervislikult toituma. NIng liigutavad end samuti piisavalt. Ja mõlemad näevad väga head välja. Tehke järgi!

Armas Aapo

Lepime ära.

Irja

Veel lisainffi Pentuse-Rosimannuse lagunenud suhte kohta: üheks takistuseks said lapsed

Rain Rosimannus ja Keit Pentus ühel aastatagusel üritusel, veel sõbralikult koos, väljavõte Postimehe veebist.

Nagu teatavad kirjasaatjad, kes laiali üle maa, said Rosimannuse-Pentuse kümme aasta kestnud suhtele saatuslikuks Rosimannuse lapsed esimesest abielust, kaks teismelist poissi, kes elavad Raini eelmises elukohas Raplas. Keit seisis risti vastu sellele, et Rain oma poistega tihedamalt läbi käiks, neid reisidele kaasa võtaks, nendega koos aega veedaks. Keit tahtis, et Rain pühenduks vaid talle, edastavad kirjasaatjad, kes laiali üle maa. Rain aga polnud sellega nõus. Ning nii see suhe lõpuks kärisema hakkaski.

Minu enda subjektiivne seisukoht antud asjas on, et nad lihtsalt omavahel ei sobi. Mistõttu oleks see suhe ühel hetkel nii või teisiti lõppenud.

Ja veel, kuuldavasti pole Keit Pentusel veel ühtegi silmarõõmu, kes Raini asendaks. Ta on ilmselt ise lendu lasknud jutu, et tal keegi on.

Kõik algab otsast: Lõhmus laenab jälle ettevõtjale

Väljavõte Äripäeva veebist.

Pole midagi öelda, kõik algab jälle otsast peale. Ajal, mil suurtest Skandinaavia pankadest on saanud järelmaksukontorid, mis koguvaid vaid vanu võlgu ja uusi laene peale ei anna, alustavad Lõhmus ja teisel endised hansapankurid taas nagu 17 aastat tagasi: ettevõtjate pangaga. Ettevõtjatele laenuandmisega. Oli ju Hansapank'ki algul ettevõtjate pank, kus arve avamine käis suisa tasu eest.

Ja nii see majandus taas käima hakkab: LHV annab vaikselt laenu, ja ettevõtted hakkavad tasapisi taas tööle, tegutsema, inimesi värbama jne. Täpselt nii nagu 17 aastat tagasi. Vot nii. Ja sinnani, kus Eesti oli oma näitajate poolest, ütleme, 2006-2007. aastal jõutakse taas kuskil 15 aasta pärast. Kui sedagi, sest paljud inimesed lähevad kriisi käigus välismaale, ja jäävadki sinna. Aga sellestki pole suuremat hullu, sest kontseptsioon, ehk vundament, mille praegune valitsus rajas, ehk siis teravad suhted naabritega ning nadi hariduspoliitika, ei võimaldagi lähiaastatel pakkuda suurele hulgale inimestele Eestis suuremat elamist. Riik jääb pikaks vinduma. Eesti ja teised Balti riigid jäävad rikkamate ELi naabrite ülalpidamisele ning on parem, kui neid ülalpeetavaid on vähem. Siis jagub teistele rohkem. Näeh, olen ise ka paras rehepapp.

Tuleb välja, et hoopis Rainil on teine

Väljavõte Reformierakonna veebist.

Ennist siin kirjutasin, et Keidul tekkis teine, aga tuleb välja, et hoopis Rainil on teine, ja olnud juba pikemat aega. Raini tegelik silmarõõm on Reformi kontori sekretär Kristi Viitamees (27), endine modell. Ja suhe Keiduga oli vaid fassaad, selle eest pidi Rain talle igasugu kingitusi tegema, nagu 150 000 kroonine kihlasõrmus ja muud säärast. Nüüd aga, nagu näib, on need kingitused otsa saanud, et Keit otsustas lahkuda. Pole ka ime, rasked ajad, raha ei voola enam ojadena parteikassasse sisse.

Siin veel üks pilt Kristist (pildil paremal, väljavõte Orkutist):

PÄEVA POMM: Keit Pentus ja Rain Rosimannus läksid lahku

Keit Pentus (vasakul) ja Rain Rosimannus, tšillimas Egiptuses umbes aasta tagasi, väljavõte Orkutist.

Oirassa! Alles see oli, kui Keit Pentus (33) ja Rain Rosimannus (40) teatasid oma kihlumisest. Nüüd, nagu teatavad kirjasaatjad, kes laiali üle maa, on nad juba lahku kolinud. Mis teha, ei pidanud valimisteni koos vastu. Ja mis seal salata, masu paneb suhted proovile. Mis on kokkuvõttes hea, sest see annab võimaluse tekkida uutel, tugevamatel suhetel.

Ja nagu on kuulda, on Keidul uus silmarõõm tekkinud. Kes, see pole veel teada. Olevat üks nägus noormees. Nii et, kallid kohvikulised, kui teil on inffi, andke teada!

Rosimannus olevat viimasel ajal väga jorssis ja tige, ilkuvat Keidu üle. Nojah, eks raske harjuda, kui naist enam kõrval pole.

Ja mis nüüd Reformist saab, kui nende esipaar nõnda lagunenud. Kas erakond laguneb samuti, nagu kunagi juhtus näiteks koonderakonnaga. Näiteks Tallinnas on Reformil juba raskusi, et leida valimisteks esinumbreid. Pühapäeval kohtus erakonna juhtkond Tallinna inimestega ja kuuldavasti kuhugi ei jõutud.

Pentus oma kontolt Orkutis veel pilte Rosimannusega maha pole võtnud. Ilmselt selleks, et infot enne valimisi vaka all hoida.

Siin veel üks pilt Keidust ja Rainist, kui nad olid veel koos, pilt nehtud New Yorgi Times Square'il (Orkutist):

Valitsus räägib läbi Vaariku

Väljavõte Delfi veebist.

Nagu kirjutab Delfi, viitega Daniel Vaariku blogile, siis eurot niipea ei tule, kuna eelarvedefitsiit jääb tänavu Eestis 5-7% vahele. Nohh, see pole muidugi mingi uudis, kohvikus oli sellest juttu juba mitu kuud tagasi.

Huvitav on aga see, et, niipalju kui ma Vaarikut tean, siis tühja juttu ta ei räägi. Ehk siis on valitsusel teada, et eurot niipea ei tule. Ilmselt on see juba kitsamas ringis teada uudis. Sest mitmed ettevõtjad nagu Hans H(adniel) Luik, ja mitmed poliitikud nagu Jürgen Ligi, on hakanud hirmsat moodi tõmblema. Ja Urve Palo ka, kes muretseb oma töökoha pärast. Ilmselt on neilegi see "uudis" siis teatavaks tehtud. Ütleme siis nii, et mingit osa ühiskonnast on tabanud paanika, psühholoogiline kramp, nagu kunagi ütles Olari Taal, kui talt küsiti, miks ta ei teavitanud keskpanga sellest, et Hoiupangale üle mõistuse suuri kohustusi võttis.

Ja huvitav on ka see, miks valitsus sellest ise ei räägi. Et eurot niipea ei tule. Miks ta laseb sellest rääkida Vaarikul.

Aga see on huvitav asi Vaariku loos, et "Võib juhtuda ka mingi ime ja me saame eurotsooni hoolimata oma halbadest tulemustest. Ma ei ole nii hea makromajanduse asjatundja, et öelda, mis selleks täpselt peab juhtuma, kuid elu on näidanud, et kõik on võimalik". Vat mina pole ka suurem makromajanduse asjatundja, aga eelnev kogemus on näidanud, et raha-asjades pole võimalik ELile rehepappi teha. Seda on võimalik küll teha eesti rahvale, mistõttu võib tõesti jääda mulje, et keerad sitta vasakule ja paremale, ja midagi ei juhtu, vastupidi, kõik läheb hästi. Vat Euroopas niimoodi asju ei aeta. See peaks olema juba ajaloost teada. Kui Eesti ei saanud juba 2007. aastal eurotsooni, kui asjad oli praegusest palju-palju paremad, siis praegu võib sellest ainult unistada. Mis muidugi ei tähenda, et ei võiks rahvale sel teemal puru silma ajada. Ja rahvas usub ka.

Aga eesti rahvas on samas selline, et ükskord saab mõõt täis. Kannatab-kannatab, ja siis ta lajatab. Väga valusalt. Väga. Ka see on ajaloost teada. Ma pakkusin, et Ansipil rebitakse kõrvad peast. Ja nii ilmselt ka läheb.

Miks Jürgen Ligil katus sõidab?

Väljavõte Jürgen Ligi blogist.

Tõepoolest, miks lugupeetud poliitikul, Riigikogu liikmel, juhtiva erakonna aseesimehel ja juhatuse liikmel, parlamendi rahanduskomisjoni esimehel Jürgen Ligil katus sõidab? Vaevalt, et see on seagripp, nagu paljud on arvanud. Või siis, et see tuleneb tihedast lävimisest ühe teise taolisega, keda peetakse tulnukaks. Ja kes juhtumisi juhib Eesti riiki.

Oma viimases sissekandes blogisse kirjutab Ligi huvitavat Jüri Pihli kohta: "... suuruselt kolmanda asemel istub laua taga aina justkui keegi neljas – keda pole valitud, kes ei vastuta, kes pole kunagi juhtinud riigi rahandust. Too ei ole kübetki nii sümpaatne kui kolmas ise."

Huvitav, miks kirub Ligi sedasi Jüri Pihli? Kas mitte Pihl pole talle kuidagi muudmoodi kanna peale astunud, hakanud meelde tuletama tema suguvõsa kuulsusrikast KGB-minevikku, oli ju Jürgen Ligi emapoolne vanaisa Harri Moora ülikoolis tuntud kagebiit, sellest on kirjutanud ajaloolane Indrek Jürjo ühes oma uurimuses. Kas ka Jürgen on ise olnud varem kagebiit? Väga võimalik. Ja seda on siis nüüd hakanud Jüri talle meelde tuletama. Ja see võib olla küll põhjus, miks katus on sõitma hakanud. Sest südametunnistus närib hinge seest välja.

Asi läheb huvitavaks, Jürgen Ligi saatis kohvikule kirja

Jürgen Ligi kiri kohvikule.

Nonii. Jürgen Ligi, see Riigikogu liige, kes küllalt vürtsikate väljenditega ajakirjanik Kalle Muulit sõimas, saatis eile hilja õhtul kohvikule sellise kirja:

"Uuri mu cv-d, saad mõne vastuse.
Ära määri oma hinge I ja Iga, mina ei loe teiste omi kunagi ja seda ka mitte käsu peale.
JL"

Tundub, et see kiri on mõeldud kellelegi teisele, ilmselt mõnele erakonnakaaslasele, kas mitte Ansipile endale?! Ja et Ligi ei loe kellegi teise blogisid. Mis on, ütleme, väheusutav.

Ja huvitav on see, et Ligi soovitab uurida oma cv-d. Vaatasin Wikipediast järgi:

Jürgen Ligi (sündinud 16. juulil 1959 Tartus) on Eesti poliitik. Kuulub Eesti Reformierakonda.

10. oktoobrist 2005 5. aprillini 2007 oli ta kaitseminister Andrus Ansipi esimeses valitsuses.

Ta on ainsa Eesti poliitikuna avalikult jõuliselt kaitsnud ideid professionaalsest kaitseväest.

Alates 2. aprillist 2007 on ta XI Riigikogu liige ja alates sama aasta 17. aprillist Riigikogu rahanduskomisjoni esimees.

Jürgen Ligi on Herbert Ligi poeg ja Priit Ligi vend.

Haridus

• Tartu 2. Keskkool 1977
• Tartu Riiklik Ülikool, geograafia 1977 – 1982
• Tartu Ülikool, välismajandus 1989 – 1993
• Estonian Business School, MBA programm 1994 – 1996

Teenistuskäik

• Plaaniinstituut, ökonomist 1982 – 1989
• Saaremaa ATK, peaspetsialist 1989
• Kaubandus-Tööstuskoja Saaremaa osakonna juhataja 1989 – 1990
• Ettevõtluskonsultant 1992
• Kaarma Vallavalitsus, majandusnõunik 1992 – 1993
• EVEA Panga Kuressaare filiaal, juhataja 1993 – 1995
• VIII Riigikogu 1995 - 1999
• IX Riigikogu 1999 - 2003
• X Riigikogu 2003 - 2005
• Kaitseminister alates 10. oktoobrist 2005 kuni 2. aprillini 2007
• XI Riigikogu liige alates 2. aprillist 2007, alates 17. aprillist 2007 Riigikogu rahanduskomisjoni esimees

Mis sellest CV-st siis silma torkab? Esiteks see, et tema isa Herbert Ligi oli nõuka ajal ajaloolane Tartu Ülikoolis, üldajaloo õppetooli juhataja, ja akadeemik Harri Moora väimees. Ehk siis, Jürgeni emapoolne vanaisa oli Harri Moora. Ja Harri Moora oli nõuka ajal tunnustatud ajaloolane, sai 1959. ja 1967. aastal Lenini preemia, Indrek Jürjo andmetel oli Moora koguni KGB agent.

Jürgeni vend Priit oli arheoloog ja hukkus Estonia katastroofis.

Siis tema cv-s Riigikogu kodukal on selline info:

Nimi:Jürgen Ligi

Komisjon:Rahanduskomisjon

Fraktsioon:Eesti Reformierakonna fraktsioon

Valimisringkond:Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa

Telefon:631 6420

E-post:jyrgen.ligi@riigikogu.ee

Ruum:L 349

Veebileht:http://www.reform.ee/kandidaat/jyrgenligi

Sünniaeg ja -koht: 16.07.1959 Tartu
Perekonnaseis: abielus, 2 poega
Haridus: Tartu Ülikool, välismajandus 1993; geograafia 1982; Tartu 2. Keskkool 1977
Töökohad: XI Riigikogu 2007–; EV kaitseminister 2005–2007; VIII, IX ja X Riigikogu 1995–2005; EVEA Panga Kuressaare filiaal, juhataja 1993–1995; Kaarma Vallavalitsuse majandusnõunik 1992–1993; ettevõtluskonsultant 1992; Kaubandus-Tööstuskoja Saaremaa osakond, juhataja 1990–1991; Saaremaa Agrotööstuskoondis, peaspetsialist 1989–1990; Riikliku Plaanikomitee Plaaniinstituut, ökonomist 1982–1989
Tegevusalad: Arengufondi nõukogu liige; Eesti Energia nõukogu liige
Erakond: Eesti Reformierakond 1994–
Esinduskogud: VIII, IX, X ja XI Riigikogu
Ühiskondlik tegevus: ASi Eesti Energia nõukogu, Eesti Arengufondi nõukogu ja Tartu Ülikooli kuratooriumi liige
Loominguline tegevus: avaldanud artikleid Eesti ajakirjanduses, esinenud tele- ja raadiosaadetes
Huvialad: sport, lugemine

Mis torkab siin silma, on see, et tema huvialaks on märgitud lugemine, aga teisi blogisid üldse ei loe. Ja kust ta üldse teab siis, et I ja I-ga on võimalik hinge määrida, kui ta ise seda blogi ei loe? See on üldse huvitav, et kohvikut kritiseerivad peamiselt need, kes väidavad, et ise seda üldse ei loe. Mingi hälbe liik?!

Entusiastliku ajakirjaniku auhind läheb ... Kalle Muulile

Inno ja Irja kohviku entusiastiku ajakirjaniku rändauhind, millega ei kaasne rahalist preemiat, läheb seekord edasi Postimehe ajakirjanikule Kalle Muulile, südikuse eest arvamuse avaldamisel Raadio 2 saates "Olukorrast riigis".

Muuli on vapralt kritiseerinud valitsust ja Riigikogu, näiteks nädal tagasi soovitas saata Riigikogu liikmed suvel kuuks ajaks palgata puhkusele, solidaarselt rahvaga. Muuli arvamusavaldus põhjustas sel nädalal Reformi ühe ideoloogi, peaminister Andrus Ansipi lähima võitlus- ja suusakaaslase, Riigikogu liikme Jürgen Ligi pahameelepuhangu, kus ta sõimas oma blogis Muulit selliste väljenditega nagu "nakatunud raibe" ja "vammi täis maja" ning soovitas Muulil end põlema panna, kuna kogu Eesti poliitika olevat Muuli jaoks "pohhui, nahhui ja kärbatanud pabul".

Täna soovitas Muuli raadiosaates inimestel tõsiselt mõelda ja kaaluda, kelle poolt hääletada ning heita pilk Jürgin Ligi blogile, et mõelda, kas nad tahavad, et et sellised inimesed ja erakond neid esindaks. Muuli on olnud väga vapper. Tean ise, mis tähendab ajakirjanikuna ujuda vastuvoolu. See pole kerge. Ma kujutan ette, et surve talle on väga suur. Pea vastu, Kalle!

Entusiastliku ajakirjaniku auhind on Inno ja Irja kohviku välja antav rändauhind, millega ei kaasne rahalist preemiat ja mille varasemad laureaadid on:
- fotograaf Andres Putting (Delfi), kes pildistas üles kaubanduskeskuste juures ülbelt parkinud autosid, siis autosid, millega Riigikogu liikmed tööle tulevad ja kuidas Siim Kiisler lukspoodi külastas ning Edgar Savisaar kohtus Maardu linnapeaga.
- ajakirja Kroonika kollektiiv, kes lahkas tuntud lauljatari Maarja-Liis Ilusa poiss-sõbra Fred Kriegeri porno-äri.
- rahvusringhääling ja ajakirjanik Priit Luts, kes kirjutas sellest, kuidas Reformierakond loosib oma kampaanias välja europarlamendi rahastatud reise.
- Äripäeva ajakirjanik Ralf-Martin Soe artikli eest, mis näitab, kuidas Reformierakond pole ise puhas patust erakonna ajalehe rahastamise varjamisel, milles Reform muidu Keskerakonda süüdistab ja millega seoses on Kapo korraldanud Keskerakonna ajalehe juures läbiotsimisi.

Reform hädas Tallinna valimiste kandidaatide leidmisega

Nagu teatavad kirjasaatjad, kes laiali üle maa, on sisemiselt lõhestunud Reformierakond hädas kandidaatide leidmisega kohaliseks valimisteks, seda eriti just Tallinnas.

Täna toimus järjekordne koosistumine, kus kandidaate ikka paika ei saanud. Linnapeaks pürgiv Keit Pentus tahab kandideerida esinumbrina Lasnamäel, kuigi erakond surub teda kesklinna. Mitmesse piirkonda ei suudeta leida esinumbrit, näiteks Põhja-Tallinnale.

Nii et valuliselt kulgeb see Reformi armastus Tallinna vastu. Aga tahtmine on muidugi suur. Et siis täiega ja takistamatult riigipirukat ringi jagada. Riigi võtmepositsioonidest puudub Reformi kontrolli alt veel vaid Tallinna linnapea koht. Kõik muu on enda kätte krahmatud.

Indrek-poiss tulistab vastu

Väljavõte Delfi veebist.

Eurovalimiste kandidaat Indrek Tarand juhib tähelepanu samale asjale, millest meil oli kohvikus mõni aeg tagasi juttu: et Reform ehib end eurovalimistel võõraste sulgedega. Ja Siim Kallasel pole ilus Euroopa Liidu kõrge ja hästimakstud ametnikuna Eestis valimiskampaanias osaleda. 

Tubli, Indrek!

Ja eks see on paras vastulöök ka Reformi poolt meediasse lekitatud infole, et Tarand oli ühel valimisüritusel vindine.

Kus hundist räägid...

Väljavõte Delfi veebist.

Nonii. Nagu juba ennist kirjutasin, ongi Pihl platsis oma lahendusega, mis siis ilmsestab kõigi homsete lehtede esikülgi. Pihl on päästja, messias, ta päästis koalitsiooni, mis oleks muidu läinud kurja ninasarviku, Venemaa, juutide või ma ei tea veel mille kätte. Ja selle eest tänutäheks pole ju presidendi ametikohta palju palutud Või on?

Valmistume andmekaitse uueks rünnakuks

Uus lukk meie kodumajal.

Ajal, kui meil on pooleli kohtuprotsess andmekaitsega, võib oodata andmekaitse-poolseid rünnakuid, et nõrgestada meie võimet end kohtus kaitsta. Näiteks hiljutine sissemurdmine meie koju ja arvutite ning neis sisalduvate andmete ebaseaduslik vargus oli suunatud otseselt meie positsioonide nõrgestamisele, kuna arvutites oli kogu kohtuga peetud kirjavahetus, kõik olulised dokumendid ja andmed vaidluses Andmekaitseinspektsiooniga. Lisaks võtsid andmekaitsjad kaasa kohtupabereid.

Pärast eelmist andmekaitse rünnakut, kus nad ukse lahti murdsid, oleme võtnud tarvitusele mitmeid ennetavaid abinõusid. Paigaldasin näiteks uue luku, mis, nagu mu kogemus näitab seesuguste lukkudega, on piisavalt töökindel.

Samuti oleme kopeerinud oma andmeid ja kirjutatud materjale teistele andmekandjatele, mille oleme peitnud kindlatesse kohtadesse. Sest tänapäeva Eestis pole enam miski võimatu, tuleb olla valmis võimude kõige jõhkramaks sekkumiseks inimese ellu.

Kuivõrd oleme võimudelt saanud anonüümseid vihjeid, et järgmine kord võetakse meid vahi alla, siis oleme andnud dokumendid ja andmed ka usaldusisikute kätte, kes neid omakorda hoiavad. 

Sedapsi. Nagu mu ema armastas öelda, elu ei ole meelakkumine.

Ühel juhul mees pooleks aastaks vahi alla, teisel juhul "mõistetakse" ja lastakse auto ära parandada

Roolijoodik Toomas Sildmäe (vasakul, Publiku veebist) ja artikkel Tartus roolijoodiku poolt alla aetud lapsest (Õhtulehe veebist).

Väikeste vahedega ilmus hiljuti kaks teadet: esimene rääkis sellest, kuidas purupurjus Toomas Sildmäe kihutas oma Maseratiga Tallinna kesklinnas ringi ja mõlkis autosid, ning kuidas üks teine roolijoodik ajas Tartus alla väikse tüdruku, kes hiljem haiglas suri. Aga mis on huvitav, ühel juhul on roolijoodik vabaduses ja tema "karistuseks" nähakse vaid auto remonti, mis maksab 200 000 krooni. Teisel juhul on mees pooleks aastaks vangi pandud, kuna ta "kujutab endast ohtu nii teistele kui iseendale".

Kas pole huvitav? Kui tegemist roolijoodik Sildmäega, siis ei kujuta ohtu, kui suvalise Tartu roolijoodikuga, siis kujutab. Kusjuures samahästi oleks võinud Sildmäe mõne lapse alla ajada, kui põgenes sündmuskohalt, samamoodi kui Tartu roolijoodik Dimitri. Mida see tähendab?! Aga seda, et Eestis pole seaduse ees kõik võrdsed ja käib valikuline kohtumõistmine.

Ilmselt siin Sildmäe Tom kasutab siin ära oma lähedast tutvust justiitsminister Rein Langiga, Sildmäe on Langi kabinetis tihe külaline. Millega Sildmäe poliitikuid võlub, raske öelda. Kallite autodega ta ei tegele, aga see-eest müüd kalleid kaubamärke nagu Escada, millega armastab eputada Langi erakonnakaaslane Kristiina Ojuland. 

Võtame ette Hans Luige sohilapsed

Hans H Luik (TV3 ekraanilt) ja Tiina Jõgeda (Maalehe veebist).

Nonii, aeg on sealmaal, et ette võtta Hans H(adniel) Luige sohilapsed, ehk siis lapsed, mis on tehtud püsisuhte kõrvalt.

Eesti Ekspressi toimetuses räägitakse juba ammu, et Hans H. Luik on Tiina Jõgeda lapse isa. Selle koha pealt on nad mõlemad olnud kaunis kidakeelsed.

Siis oli kümmekond aastat tagasi jutt, et toonane Seltskonna värske peatoimetaja Gitte Hint sai Luigega lapse. Mispeale kinkis Luik Gittele uhke auto, suure ameeriklase, Lincolni, millega vahepeal sõitis ringi Ekspressi vahelehe Kuulutaja toimetaja Mart Luik. Ka selle juhtumi koha pealt on mõlemad olnud suht kuss.

Gitte Hint näeb välja selline (Päevalehe veebist):


Võimalik, et Luigel on lapsi veelgi. Tal näikse olevat komme neid niimoodi küla peale laotada. Eks paljudel lastel võib nüüd olla "avastamisrõõmu". Ja nõuda papsilt välja kõik saamata jäänud jõulukingid. Jee!

Rahvaliit ajab kõvaks

Väljavõte Äripäeva veebist.

Nagu on kuulda olnud, ei lähe Rahvaliit valitsusse nalja tegema, mistõttu ajab asja nö kõvaks. Kõik see nn maa kompamise jutt ja see, et esialgu olid läbirääkimiste laua taga vaid erakondade teise ešeloni mehed, annab tunnistust, et esialgu ei võta keegi seda asja tõsiselt. Seda peetakse vaid tsirkuseks, mis on ette nähtud sotside mõjutamiseks. Või siis selleks, et lasta sotsidel vahepeal oma valijatele seletada, et nad ikka kuidagi ei saa nõus olla sellega, et just nende valijatest alati teerulliga üle sõidetakse (muidu on oht, et Padarit ei valitagi Brüsselisse). Ja siis, kui valijatele kärbsed pähe aetud, on võimalik endises vaimus edasi minna. Rahvaliit valiti partneriks seetõttu, et Kesk hüppas alt ära, nagu oli kuulda, ning rohelisi ei võeta eriti tõsiselt. Seetõttu jäävadki ainult kaks varianti: parteitu Jaan Kundla ning Rahvaliit. Kundlaga läbirääkimised oleks ilmselt paistnud avalikkuse ees jaburad, kuigi mees on ise väitnud, et temaga "on räägitud". Mistõttu peetakse aru rahvaliitlastega, keda veel mõni aeg tagasi maapõhja neati ja hirmsalt siunati, ja kes ise oma läbirääkimiste partnereid äsja umbusaldasid. Aga, nagu öeldakse, poliitikas pole põhimõtteid, on vaid huvid. Ja Rahvaliit on praegu olukorras, kus pole midagi kaotada, kutsutagu siis läbirääkimistele kasvõi vanakuradi endaga.

Igatahes sotside president Ärma-Tom on juba kangesti ähmis ja kutsub erakondade esindajaid enda juurde Kadriorgu. Kui praegune valitsusliit nüüd kukub, siis teda tõenäoliselt ei valita enam teiseks ametiajaks tagasi. Kadriorus oodatakse pikisilmi, et herr Pihl avaks oma kurikuulsa laeka, kus on hulgi komprat iga praeguse valitsusliidu tähtsa tegelese kohta. Samas Pihl ei taha oma õlekõrsi enne ära kasutada, kui ise presidendiks saab. Võimalik, et Pihl kasutab juhust ja siin tuuakse Ilves ohvriks. Lepitakse kokku, et praegune liit küll jätkab, aga Pihlist saab aastal 2011 Eesti vabariigi president. Pihl aitab omakorda Kapo abil opositsiooni madalal hoida, algatada ja pikendada kõikvõimalike opositsiooniga seotud uurimisi, et 2011 Riigikogu valimistel ebameeldivaid "üllatusi" ei tuleks.

Kristiina Ojulind paljastas oma tõelise kutsumuse: õmblemine

Väljavõte Trend24 veebist.

Ajakiri LOOK, mida Trend24 vahendab, on teinud meie hea tuttava Kristiina 'Ojulind' Ojulandiga pikema intervjuu, kus siis Ojukas räägib oma tõelisest kutsumusest: õmblemisest. Ta ütleb kohe otse, et õmblemine kukub tal kõige paremini välja. Ka tema ema oli õmbleja.

No aga mida on siis otsida sinna Brüsselisse?! Poliitikas tal ju asjad ei õnnestu, välisministeeriumi inimestel jooksevad siiamaani judinad üle selja, kui tema nime kuulevad. Või miks kasvatab lambaid, kui need tal üksteise järel nälga surevad?! Miks piinab inimesi ja loomi?! Miks ta ei tegele sellega, mis talle sobib, meeldib, ja mis tal hästi välja tuleb? See on siis õmblemisega. Õhh, kui palju parem ja õnnelikum oleks maailm, kui igaüks tegeleks sellega, mis talle sobib.

Säästuporr

Kokkuvõte pole saadaval. Postituse vaatamiseks klõpsake siin.

Hans Luige achilleuse kand: KGB minevik

Hans H Luik, väljavõte TV3 ekraanilt.

Muidu enesekindlal meediamogulil Hans H Luigel on ometi üks nõrk koht: ja see pole mitte narkootikumid, mis on Tallinna ajakirjandus- ja klubiringkondades avalik saladus, vaid tema KGB minevik. Luik on ise usinalt teiste, näiteks Tiit Made minevikus sorinud, seoses KGBga, ent tema enda minevik pole ses osas puhas. Nimelt, nagu on ka lehtedes kirjutatud, oli Luik 1981. aasta sügisel ühikavanemana vastutav toonase TRÜ Pälsoni ühika ees toimunud asfaldijoonistuste võistluse eest. See oli tudengite spontaanne ja üsnagi süütu algatus teemal "Tartu Ülikool aastal 2000", kus siis joonistati kriidiga asfaldile poliitiliselt tundlikke pilte, näiteks Afganistani sõja kohta. Mis aga KGB kohalikule kontorile millegipärast ei meeldinud, nii et kõik joonistused asfaldilt juba järgmisel hommikul maha pesti. Teine vastutav isik oli praegune Päevalehe ajakirjanik Rein Sikk. Luik kutsuti pärast seda KGBsse "vestlusele", kus temalt küsiti joonistajate nimesid ja kus ta oli siis nõus KGBga koostööd tegema tingimusel, et ta saab oma õpinguid ülikoolis jätkata. Vastasel korral oleks Luik ülikoolist välja visatud ning sõjaväkke saadetud, seda kartis aga noormees nagu tuld. See oli poliitiliselt tundlik aeg (väikseimgi "vallatus" tähendas karme tagajärgi, kuni vangilaagrisse saatmiseni välja) ning KGB sai omale ühe korraliku informaatori, kuigi Luik on seda eitanud. Samas ilmus umbes 15 aastat tagasi kadunud Rein Kaarepere asutatud ja kontrollitavas ajalehes Eesti Sõnumid pikem kirjutis sellest Luige "saladusest". Polnud ime, et kiiresti pärast seda sai Luik Kaareperega "kokkuleppele" ning pani kokku tema kontrolli alla oleva Päevalehe ja Eesti Sõnumid. Eesti Sõnumite ajakirjanikud said suures osas kinga ning nad asutasid pärast seda ajalehe Sõnumileht.

KGBga oli Luigel kokkupuuteid ka pärast asfaldijoonistuste vahejuhtumit, tema esimene abikaasa oli kõrge KGB polkovniku tütar ning on olnud kuulda, et Luik sai Eesti Ekspressi asutamiseks 1989. aastal raha ja vajalikud load just oma äia kaudu. Luige ajaleht Eesti Ekspress asus algul Tallinnas Pärnu maantee ääres nn Kawe Keldri, endise NKVD majas, see on see koht, kus lõppes hiljuti Hansapanga ühe asutaja Toomas Sildmäe vindine Maserati-"gastroll" Tallinna kesklinnas. Maja Pärnu mnt 22 (see paekivist madal hoone Pärnu maanteel, Esmari maja, endise fotopoe vastas) on legendaarne selle poolest, et seal asutati 1989. aasta algul NSVL-Soome ühisettevõtte Finest Hotel Group'i filiaalina Cross Development F.S.P., (F.S.P.- Фулиал Совместново Предприятия) millest sai ka Eesti Ekspressi ametlik väljaandja. Samas majas sündis mõni aasta hiljem Hansapank.

Süümevanne kadunud, Pihl ruulib

Väljavõte ajalehest Eesti Ekspress.

Kas pole huvitav, et ajal, mil süümevanne on kadunud (süümevanne oli kasutusel kuni 2000. aasta lõpuni teatud kõrgetele poliitilistele ametikohtadele pürgijatele, kes pidid kinnitama, et pole teinud koostööd Eestit okupeerinud riikide luureorganitega ega osalenud repressioonides), on hakanud poliitikas esile kerkima nn vana aja tegelasi. Nagu näiteks praegune siseminister Jüri Pihl. Sest olgem ausad, sotside ridades on palju noori, või ütleme siis, et nooremaid ja hakkajaid tegijaid, poliitikas palju kogenumaid ja nutikamaid kui Jüri Pihl. Ent ometi tegi just Pihl kiire tähelennu erakonna tippu. Miks ta pidi seda tegema just nüüd?!

Nii et nõudkem Pihlilt vannet, enne kui teda kuhugi edutada, Pole võimatu, et ka praegune kriis valitsuses on Pihli initsieeritud, kuna Pihl ilmselt tahab, et talle pakutakse veel paremat kohta kui praegune siseministri oma. Pihlilt tasub seda kasvõi seepärast nõuda, et varem Kapo juhina seadis ta kahtluse alla Lennart Meri ametivande. Las vannub vahelduseks nüüd ise!

Loo muudab pikantsemaks asjaolu, et viimasel ajal on Pihli suhtes hakanud välja ujuma huvitavaid materjale ka mujalt. Millegipärast on Eestis jäänud kahe silma vahele, ent Ukraina julgeolekutöötajate uurimuse järgi tegi Pihl koostööd just ühe teatud kolmetähelise organisatsiooniga. Kapo, kes selliseid uudiseid igapäevaselt loeb ja analüüsib, oleks võinud ju Eesti ajakirjanikele selle info lekitada, nagu tal on muidu tavaks teha. Ja seda oleks raudselt tehtud siis, kui näiteks sellises kontekstis kontekstis oleks ilmunud info Ansipi, või siis näiteks Savisaare kohta. Aga nüüd selline otsene viide Pihli seotuse kohta KGBga ja mitte üks piuks! Mis annab veelgi kinnitust, et maksumaksjalt aastas 500 miljonit saav Kapo teeb otsest poliitilist tellimustööd Pihlile. Sellest on tähelepanelikumad kohvikulised ilmselt juba aru saanud. Pihl on Kapo projekt ja läbi Pihli üritab Kapo ise Eestis võimu haarata. Nii kummaline kui see ka pole. Ja Kapol on selleks võimalusi enam kui küllaga. Asutus, kes peaks ise riigipöörajate järele valvama, organiseerib ise riigipööret. Ja selle vastu ei saa Eestis mitte miski. Ja arvata võib, et sellega pääsevad võimule ka endised kagebiidid, sest, süümevanne, nagu öeldud, on kadunud.

Huvitav on ka see, et kuidagi vaikselt on unustusehõlma vajunud Herman Simmi lugu. Huvitav oli ka see, et Jüri Pihl, kes oli ise andnud Simmile riigisaladuse loa ja kes Simmi tegevust varem igati toetas, ja oleks pidanud olema seetõttu koos Simmiga uurimise all, vastupidiselt, tegeles ise Simmi süüdistamisega, seda siis nii siseministrina politsei järele valvates kui läbi oma abikaasa Lavly Lepa, kes prokurörina tegeles Simmi süüdistamisega. Mis tähendas sisuliselt seda, et kuriteo kaasosaline oli samas protsessis ühtlasi süüdistaja.

Kui eelnevat kokku võtta, võib oletada, miks oli Pihli jaoks oluline just siseministri koht. Võimalik, et ta nägi ette Simmi juhtumit, või aitas ise selle paljastamisele kaasa. Et siis ennast puhtaks pesta. Nii nagu kunagi pürgis rahandusministriks Tõnis Palts, kelle huvi oli vabaneda nii enda kui oma kamraadide maksupettuste uurimisest. Ja see õnnestus.

Norra võitis, meie kommentaarid!

Inno: mina olen väga rahul, sest ei võitnud homolugu.
Irja: aga on siis homo-olemises midagi häbiväärset?
Inno: ei, aga siis on sel võistlusel ka laiemat dimensiooni kui ainult homoasja ajamine. Ma arvan, et paras seekord homodele. Eelmisel aastal võitis homolugu.
Irja: a kuidas nüüd homod võivad sinu arvates suhtuda sellesse, et poiss laulab, et ta on tüdrukusse armunud? Kas see ei ole nüüd homode püha ürituse teotamine? Kas ei ole nüüd karta jälle homode boikotti nagu Lordi puhul?
Inno: no eks seda ole näha. Ma arvan, et homod mõtlevad nüüd mingi nipi välja, kuidas saada järgmisel aastal oma lugu etteotsa.
Irja: jaa, sest Norra on ju väga homosõbralik maa. Schibstedis on ju valdavalt homod, Kjell Aamot ja Sverre Munck!
Inno: jaa, väga vabalt võib nüüd juhtuda nii, et Kjell sokutab ennast sinna Norra Eurovisiooni organiseerimise komiteesse ja võtab ka kaasa Kadastiku, keda ta saab tema KGB-minevikuga santažeerida.
Irja: ja mida see Kadastik seal teeks?
Inno: no Kadastik võiks olla Norra Eurovisiooni mänedžer.
Irja: nojaa, nüüd, kus ta Schibstedist kinga saab, siis tal on palju aega.