Irja jätkab Inno pinnimist Kati Murutari kommentaari teemal. Video on üleval siin:
laupäev, 3. mai 2008
Irja jätkab Inno pinnimist
Inno ja Irja on jõudnud LAsse, Irja jätkab Inno pinnimist Kati Murutari teemal. Video on siin:
Irja intervjueerib Innot seoses Kati Murutari seisukohtadega
Inno ja Irja sõidavad LA poole, Irja intervjueerib Innot seoses Kati Murutari seisukohtadega, et Inno on limane tropp. Video on siin:
reede, 2. mai 2008
Teine kiri San Diegost
Tahtsin veel öelda seda, et minu arust meenutab Diego veitsa Pärnut, siin on sedasama fiilingut ning rannapromenaad on ka sarnane. Ainult et Pärnus pole mere ääres nii palju lahedaid restosid kui siin. Võiks olla!
Täna hakkame siis LA poole sõitma ning valisime endale ka hotelli välja. Selleks on legendaarne Bel-Air, mis kuulub maailma juhtivate hotellide sekka nagu ka Hay Adams Washingtonis. Loodame sealt siis raporteerida, kas selle peale maksab käristada või mitte. Bel-Air on Beverly Hillsis, kus elab näituseks ka Britney Spears. Siinkohal meenutan heldimusega sarja Beverly Hills, mida tiinekana vaatasin oeh :).
Ärkasin selle peale üles, et Inno naeris suure häälega. Kuuldavasti keegi väga väärikas daam ütles miskis telesaates Carmen Pritson-Tammele, et Inno Tähismaa on üks limane tropp. See oli nii naljakas, et ega mulgi enam und olnud. Tervitused Alexile, te olete nüüd Innoga samas paadis :).
Lähen oma armsa tropikesega nüüd hommikust sööma. See Hilton siin gaasilampide piirkonnas on tõeliselt super. Restorani tore hispaanlasest mänedzher valmistas meile eile ise omletti, mida ta kiitis linna parimaks, ning seda see oli. Viis keele alla! Näis, kas ta on täna sama lahke. Kalli kõigile ja kohtume Los Angeleses!
Pildikesi San Diegost
Siin mõned pildikesed San Diego linnast, veidi rohkem pilte üleval veebialbumis: http://gallery.mac.com/innott#100266
Sushi-restoranis.
Rannapromenaad.
Irja, päikseloojang ja lennukikandja.
Suudleva paari kuju, taustal lennukikandja.
Skandinaavia pood San Diego kaldapromenaadi ääres.
Irja ja San Diego kalda õhtutuled.
Sushi-restoranis.
Rannapromenaad.
Irja, päikseloojang ja lennukikandja.
Suudleva paari kuju, taustal lennukikandja.
Skandinaavia pood San Diego kaldapromenaadi ääres.
Irja ja San Diego kalda õhtutuled.
California dreaming
Pildil Irja, Hilton San Diego Gaslamp Quarter hotellitoas.
Oleme San Diegos, ühes romantilisemas linnas, mida seni näinud olen, ning käisime just mere ääres vaatamas, kuidas oranzh päikesekera mere või siis õigemini küll Vaikse Ookeani taha vajus. Jah, oleme jõudnud Atlandi ookeani juurest Vaikse ookeani juurde, idarannalt läänerannale. Ja on huvitav, et teine romantiline linn asub otse vastaskaldal - Savannah. Midagi on neis linnades ühist, vahest see vaikne voogav rütm ning elu sügavate sõõmudega sisse hingamine.
Kui El Pasost välja sõitsime, võtsime järgmiseks sihiks Arizona suuruselt teise linna Tusconi, mida USA guide reklaamib kui üht "charming city't". El Paso oli veel Texases ja Texasest järgmine osariik on New Mexico.
New Mexico lõunaosas on võimsad mäed. Ma armastan mägesid. Mäed on kui jumala aujärjed, võimsad troonid, ajatud ja muutumatud. Inimese käsi suudab raiuda ja põletada metsi, kuivatada jõgesid ja solkida allikaid, aga ta ei suuda teha midagi mägedele. Mäed on igaveseks. Kunagi purskavad nad ehk jälle kui vulkaanid, aga see on ka ainus, mis neis muutuda võib. Ja selliste, muutumatutena on nad aukartustäratavad. Mäed on kui püramiidid, või õigemini on püramiidid kui mäed, sest küllap võeti nende ehitamisel just mägedest eeskuju. Vana-Kreeka jumalad elasid samuti mäe otsas, nimelt Olümposel, ning peajumal Zeus olevat sündinud Ida mäe koopas. Judaism ning kristlus üritasid küll mägedest ja muust looduslikust distantseeruda, kuid ka Jeesus pidas jutluse mäe otsas, kus ta oli oma isale lähemal.
Aga Tuscon. Arizona on kaktustemaa ja lõputu kõrb. Linnad on siis selle kõrbe õitsvad oaasid ning üks selline võluv oaasike on kahtlemata ka Tuscon. Arizona teiseks kõige suuremas linnas, esimene on Phoenix, on hästi palju rohelust, palme, lõhnavaid lillepõõsaid ning muidugi ohjeldamatult palju kaktuseid. Kusjuures kaktused on inimesest palju pikemad! Inno seisis ühe alla ning nägi kaktuse kõrval üsna pisikene välja. Läksime kohale jõudes kohe linna peale jalutama ning sattusime ühte armsasse itaalia restorani nimega Encantada. Selle restorani perenaise nimi oli Shannon ning selgus, et ta on Eestis käinud ning talle väga meeldis seal. Ta ei suutnud kuidagi uskuda, et oleme Eestist ning otsustasime lihtsalt heast peast Arizonasse tulla. Selgus, et tema vanemad on pärit Taanist ning tal on suur unistus kord Taanis ära käia. Rääkisime talle oma unistusest Eestisse kohvik-restoran rajada ning ta soovitas, et pakkugu me ainult lõuna- ja õhtusööki, sest siis jääb meil ka muuks aega. Muidu peab kogu aeg restoranis passima. Me jutuajamine lõppes sellega, et sõbralik Shannon kutsus meile takso, mis viis meid tagasi hotelli juurde. Meie Ameerika-reisi toredamateks elamusteks ongi olnud lihtsate inimeste sõbralikkus, vastutulelikkus ning tähelepanelikkus. Puhas kuld, mida meil Eestis kohtab nii harva. Ja ma ei pea siin silmas "ameerikalikku kiipsmailingut", vaid ehtsat, siirast huvi teise inimese vastu, mida kohtad niipea, kui sõidad välja New Yorgist.
Tusconist põrutasime edasi California poole ning ka teel sinna kohtasime võimsaid mägesid. Vahepeal sõitsime tükk aega mööda mäeahelikke, nõnda et tundus, nagu mäed ei lõppekski. Ja see oli nii vahva!!! Looduse vaheldumise nägemine on kindlasti olnud selle reisi põnevamaid elamusi, nii et soovitan kindlasti kõigil, kel plaan Ameerikasse tulla, auto rentida. Juba lõunaosariigid on üksteisest väga erinevad. Georgias, Alabamas, Mississippis ja Lousianas on ilusad rohelised metsad, Texas üllatab üksikute kaharate puude, põldude ja rohetavate mägedega, New Mexicos on palju kõrgeid mägesid, Arizonas on nii suured kõrbed, et kui sõidad, siis on tunne, et kõrb ei lõppe ega lõppe, et kunagi ei tulegi McDonaldsit, kust osta päästev coca-cola, ja California on võlumaa ses mõttes, et siin on kõike: ta algab ääretu liivakõrbega ning lõppeb ääretu ookeaniga.
San Diego on kohvikute ja restoranide linn. Mis iganes kööki eelistad, siin leidub kõike. Meie armastame sushit ning juba me hotelli tänaval on neli sushirestorani. Aga ka tai- ning hiinarestoran, pärsia restoran ning hulk itaalia restorane. Kõige romantilisemad söögikohad on mere ääres, kus on ka palju väikseid armsaid poekesi. Ühes sellises armsas restoranis täna õhtul einestasimegi: sõime tuunikala sushit ning paellat. Hämara saabudes süttisid mere kaldal sumeda valgusega tänavalambid. Inimesi on vähe, tänavail ei tungelda.
Jällegi üks linna armunutele ja elunautlejatele, kus kiirustamata kulgeda. Homme siis LA-sse. Näis, kuidas see linn meile meeldib!
Mõned pildid vahepealsetest peatustest:
Vaade Tucsoni (Arizona) Doubletree hotelli numbritoa aknast.
Inno ja kaktus Tucsonis (hääldatakse tu:son).
Rohelus Tucsoni pargis.
Golfiväljak Tucsonis.
Sedamoodi pannakse jalgratas bussi peale.
Pangahoone Tucsoni kesklinnas.
Üks vaade Tucsoni kesklinnale.
Ja veel üks.
Irja Arizona kõrbes.
Veel üks Irja.
Ja üks Inno.
Kuidas see lugu oligi...
Väljavõte viimasest Economistist.
...selle lubadusega, et ELiga liitumine aitab siluda Eesti suhteid Venemaaga. Nüüd, tundub, Economisti lugedes, et EL on ise Venemaa ees käpuli, ja suhted Venega on, vähemalt Eesti jaoks, viimase paari aastakümne hullemad. Võibolla just seetõttu, et loodeti liigselt ELi abile, mida pole ja tõenäoliselt MITTE KUNAGI EI TULE. Sest EL vajab ise abi, vaene õnnetuke, maailma kõige aeglasemalt arenev majanduskeskkond. Kõik alustatud asjad lähevad otseteed perse. Võtame viimase aja asjadest kasvõi uue põhiseaduse projekti, millest jäi lõpuks järele vaid närune kaalikas. Ja kuidas selle Lissaboni strateegiaga lugu oligi?! Ah, kes seda enam mäletab, eksole!
Ja tegelt, kahju märkida, aga EL hakkab üha enam meenutama endist Nõukogude Liitu. Mis logiseb igast nurgast, kuigi fassaad püütakse puhas hoida. Mis tõestab, et sitast saia ei tee, vähemasti mitte lühikese ajaga. Ja kaugeltki mitte senise praktikaga, kus uutelt liikmetelt oodatakse vaid higist töörügamist, samas kui vanad olijad mõnusalt kušetil pikutavad. Tõeline dedovšina, ausõna, nagu Vene kroonus.
neljapäev, 1. mai 2008
Inno ja Irja otsivad väljapääsu kõrbest, video
Inno ja Irja on jõudnud Arizona kõrbe, kust otsivad väljapääsu.
kolmapäev, 30. aprill 2008
Üks novaator-uudis tänasest USAToday-st: südameopiks pole vaja enam rinnakorvi saagida
Väljavõte USAToday veebist.
Nagu kirjutab tänane USAToday, pole enam vaja südameopiks rinnakorvi katki saagida ja isegi mitte südame tuksumist peatada, piisab mõne augu tegemisest keha sisse, umbes nagu kaasaegsete pimesoole- ja sapikivi-oppide puhul. Aukudest lähevad sisse kaamera ja roboti käpad, mis kogu töö ära teevad. Seejuures võib kirurg olla patsiendist sadade kilomeetrite kaugusel.
Tegemist on USA valitsuse toetatud, NASA ja kaitseministeeriumi projektiga da Vinci. Mis aitab säästa tulevikus tuhandeid elusid üle kogu maailma. Ilmselt saabub varsti selline, 1,5 miljonit dollarit maksev tehnoloogia varsti Eestisse.
USAToday lehel olemas ka video, kuidas seade töötab, saab heita pilgu inimkeha sisse, tähtsate veresoonte juurde.
teisipäev, 29. aprill 2008
Sain eile politseilt hoiatuse
Maantee U-67 Lõuna-Texases USAs.
Sõitsime siis eile San Angelost, TX (see on see linn, kuhu on viidud lähedalasuvast Eldorado polügamistlikust rantšost kõik need enam kui 400 last) El Paso poole, mööda maanteed U-67, mis kulges läbi poolkõrbe, kus kasvasid üksikud puud, mille vahel tuksusid üles-alla naftapumbad. Ja kus oli lubatud kiirus 70 miili tunnis, ehk kuskil 110, mina sõitsin 80ga, ehk kuskil 125ga. Tee oli täitsa tühi. Olime parasjagu Reagani maakonnas ja ma veel mõtlesin, et huvitav, kas Ronald Reagani rantšo on kah kuskil seal. Kui üks vastutulev auto pani vilkurid tööle, ja kui ma tast möödusin, keeras kiirelt ringi ja sõitis mulle sappa. Peatusin.
Autost tuli välja politseinik, selline lüheldane jässakas mees, ilmselgelt latiino päritolu, tutvustas end ja ütles, et ma ületasin kiirust. Ma noogutasin. Siis küsis, kust oleme, nõudis mu juhiluba ja autodokumente, vaatas neid, ja siis ütles, et teeb hoiatuse. Andis autodokumendid tagasi, ja läks mu juhiloaga oma autosse. Kust ta siis paari minuti pärast naasis, ulatas mulle juhiloa, välja trükitud tõendi hoiatuse kohta, soovitas veidi aeglasemalt sõita ja soovis head teed.
Ma siis uurisin seda oma juhiluba, Euroopa Ühenduse mudelit, ja pidin üllatusega tõdema, et see on täienisti eestikeelne. Ent politseinik paistis kõik aru saavat. Isegi kuupäev, mil mulle juhiluba esmakordselt väljastati, oli tema välja trükitud hoiatuse tšekil peal. Loa peale seda tükitud pole. Ja vaatasin, et tõepoolest, juhiloa peal on kõigele lisaks väike magnetriba, tagaküljel. Ilmselt on seal miski info peidus minu kohta. Mida siis politseinikud saavad lugeda.
Igal juhul oli väga ok kogemus, erinevalt Eestist, kus ka pisema liiklusrikkumise korral igasugu paberite täitmine võtab meeletult aega.
Texase lõunaosas paistis üldse olevat palju politsneinikke liikvel. Ilmselt siis mehhiklaste pärast, kes salaja üle piiri tahavad tulla ja muid koerusi teevad. Aga see on juba ajalooline vastasseis, alates sellest ajast, kui USA piiri valvasid vaprad Texase rangerid. Don't mess with Texas, kõlab levinud ütlus. Ja see iseloomustab hästi terve USA välispoliitikat. Mäletate, Alamo kindluse veresauna eest (kus 19. sajandi algul tapeti halastamatult mitusada kindlust kaitsnud jänkit) pidid mehhiklased juba mitusada aastat tagasi maksma poolega oma territooriumist.
El Pasost veel niiplaju, et kuritegevus paistab linnas olevat suur, sest enamiku poodide ja muude asutuste aknad on trellitatud, umbes nagu Eestis kümmekond aastat tagasi. Linn on selline räpane ja must. Autod mõlgitud. Inimesed käisid mööda linna ringi suurte kottidega, osades neist 24sed WC-paberi pakid. Justkui nagu Eesti hullud päevad, ausõna! Ilmselt siis mehhiklased, kes käivad USA poolel šoppamas. El Paso, eriti linna Mehhiko-poolne osa justkui polekski USA. Ja tegelt ma ei imesta enam, miks Texas pole loobunud surmanuhtlusest.
Ja on huvitav, et veel paarsada aastat tagasi olid USA ja Mehhiko oma arengus enam-vähem ühel pulgal. Nüüd on üks sedavõrd ette rebinud. Kus siis ühel juhul on olnud, vähemalt formaalseltki, inimeste organiseerumise vormina kasutusel demokraatia. Ja teisel juhul diktatuur. Olgu kuidas selle demokraatiaga on, aga igal juhul on ta pikas perspektiivis efektiivsem kui diktatuur. Ja ka efektiivsem kui Euroopas kasutusel olev demokraatia sugemetega aristokraatia. Ainult demokraatia suudab efektiivselt vastu seista korruptsioonile.
Ja muidugi, demokraatlikus riigis on oluline kõigi oluliste alustalade tugevus: need on nii seadusandlik- kui täidesaatev ja kohtuvõim, ning ajakirjandus, mis kogu sellel kupatusel silma peal hoiab. Kui üks või mitu neist on nõrgad, siis kogu see krempel ei toimi.
Sellise paberi sain.
Down Mexico way...
Irja Lõuna-Texases, ühes I-10 maantee äärses piknikukohas, taustaks huvitavad mäed.
Oleme El Pasos, ühes üsna mõttetus piiriäärses linnakses, kus on hästi palju poode. Mehhiklased käivad siin üle piiri shoppimas ja ega siin suurt midagi teha ei ole kui shoppida.
Sattusime siia sedasi, et käisime kõigepealt San Antonios, eks ole, kus oli lakkamatu fiesta. Nii kena oli jalutada jõe ääres ehk riverwalk'il, mis on ääristatud imearmsate kohvikute ning restoranidega. Paarid, kelle elust särts kadund, minge San Antoniosse! Ostke endale sealt lillepärjad ja pange need pähe ning einestage restoranis Boudros's, mis kuulub Esquire'i hinnangul Ameerika 50ne parima resto sekka. Ja armunud, teie minge Savannah'sse Georgias. Ei ole romantilisemat linna kui Savannah!!... Aga San Antonio on jälle lõbus ja lärmakas. Nagu Hispaania. Selline texmex hispaania siis. Kauboi-hispaania. Kus kultuurid segunevad, seal on alati huvitav. Hotellidest soovitan Hilton Palacio del Rio't, kus peatusime ka ise. Meie, eestlased pidutseme liiga vähe. San Antonios on iga natukese aja tagant fiesta, pidu. Niisamuti Hispaanias ja Portugalis. Miks meil ei ole oma karnevale, ahh? Külm talvgi oleks kergem üle elada, kui meil oleks oma karnevalid. Mõelgem selle peale, eks! Pärast jõulu on ainult üks ulg ja hammaste kiristamine. Võiks olla piduuuuuuuuu!!
Pärast Antoniot tuli meil kreisi idee sõita põhja, nimelt El Doradosse, mitte sinna kulla-Doradosse, aga Texase omasse, kus avastati hiljaaegu polügamistlik compound, mille prohvet Warren Jeffs on 14- aastase plika vägistamise pärast vangis. Palju oleks tahta, et Eestis pedodesse samasuguse karmusega suhtutaks, heh. Meil saavad pedodest Reformierakonna liikmed :). Aga selle Warreni loodud compound'is hakati 14-aastaseid plikse vanapässidele mehele panema ja Texase ranger'id otsustasid, et nii ei lähe, ning võtsid compound'i emadelt lapsed ära. Vältimaks nende vanapässidele mehelepanemist siis. Ja see on siin Ameerikas nüüd suur skandaal. Mõtlesime, et otsime selle compound'i üles ja lähme selle aia taha ja ütleme, et oleme Eesti polügamistid ja et Eestis on polügaamia ja pedofiilia vägagi inn. Tuntumad polügaamid on näituseks me kaitseminister Jürgen Ljubobratets ning peaminister Andrus Jänes. Samuti on meil prominentseid pedofiile ning neisse suhtutakse ülima lugupidamisega, tingimusel, et tegemist on peaministripartei ehk Reformierakonna liikmega.
Mõtlesime seda teha, aga... eee, me ei leidnud seda compound'i üles, see oli teest mitu miili eemal ning isegi Ameerika ajakirjanikud olid sest vaid helikopteripilte teinud. Jube koht oli see Dorado, külm ja kõle. Arusaadav, miks need hullud oma compound'i sinna rajasid. Arvasid vist, et äratavad vähem tähelepanu, aga võta näpust. Põgenesime sealt ning sõitsime San Angelosse, kus veetsime öö.
Täna oleme juba El Pasos, mis on ikka veel Texas, aga homme ületame juba Rio Grande'i ning põrutame Santa Fe'sse, mis on New Mexicos.
P.S. Tegelt on ka Eesti polügamistlik riik. Mõelge, kui paljudel abielumeestel on armukesed. Ja mis see armukesepidamine muud on kui puhas polügaamia. Eesti esipolügaam Jaan Toots on isegi oma polügamistliku eluviisi üle uhke ning õigusega. Ainult aru ma ei saa, miks polügaamiat siis ei seadustata. Kati ja Kersti on ju sisterwife'id, nagu mormoonid ühe mehe naisi nimetavad. Miks nad ei võiks ühe katuse all elada, seaduslikult??? Pealegi, Vana Testamendi Jumal ei ütle polügaamia kohta ainsatki halba sõna. Aabrahamil ja Iisakul oli mõlemal mitu naist ning jumal oli väga rahul, sest lapsi muudkui sündis. Polügaamia võiks pedofiilia kõrval saada teiseks eesti nokiaks!!
El Paso kesklinn.
Üks kommentaar seoses Liis Haaveli juhtumiga
Saabus selline kommentaar:
kusjuures ma vaatan enamus inimesi ei häiri üldse pedofiilia teema, neile käib jube närvidele, et keegi on saanud müüa miskid paar arvutit ära ja paar vana maja saanud selle eest et vanureid aitas ja nendega tegeles. täiesti hämmastav, minumeelest.
Minu kommentaar:
täitsa huvitav, jah. Siin USAs, kus praegu viibin, pistetakse just pedofiile üksteise järel pokri, tiritakse neid kõiksugu polügaamlike sektide urgastest välja, kuhu nad varjunud on, kesk Texase steppe.
Aga Eesti, mnjah, kuulub mingisse kummalisse eks-sovjetlikku kultuuriruumi, mida ehib kristlik sorbee. Ja pole siin ka Bütsantsiga mingit pistmist. Umbes nagu Venemaa. Kus, nagu öeldakse, on kõik asjad võimalikud. Kus pole mingit elementaarset viisakust, inimesed trügivad sust üle, lömastades sind jalge alla, et hullude päevade ajal poe letihinnast 3 krooni odavamat vidinat kätte saada, või parkimiskohta, või, labaselt uksest enne sisse saada. Sest, kes teab, äkki hiljem enam ei saa. Valdav maailmavaade on ksenofoobia, kus kõik võõras, olgu siis nahavärvi või soodumuse poolest on kuritegelik ja halb, mis tuleb hävitada, ja hävitatakse. Inimesed on istunud, õigemini neid on hoitud aastakümneid oma urus, mistõttu pole nad kodust eriti välja saanud. Samas see, mis koduseinte vahel toimub, vaimne ja füüsiline vägivald, lapsepilastamine ja muu säärane, ei huvita kedagi.
Teise inimese aitamine on kuritegu. Kui vabandad, siis oled süüdi.
On suur ime, et Eestis tohib üldse millegagi tegeleda, näiteks ettevõtet asutada. Ja reisida. Ma kujutan ette, et need asjad keelataks kah ära, kui lasta rahval otsustada, sest ettevõtlus võimaldab osal inimestest rikkaks saada, ja see on oi-oi kui halb. Ja reisimine on kah halb, sest see rikub inimesed ära, välismaalt tulevad kõiksugu pahed nagu AIDS, narkomaania, homoseksuaalsus ja tarbimishullus.
Irja täna ütles, et Eesti ajud läksid 1940ndate algul läände, mõningad erandid välja arvatud. Ja tundub, et tal on õigus.
kusjuures ma vaatan enamus inimesi ei häiri üldse pedofiilia teema, neile käib jube närvidele, et keegi on saanud müüa miskid paar arvutit ära ja paar vana maja saanud selle eest et vanureid aitas ja nendega tegeles. täiesti hämmastav, minumeelest.
Minu kommentaar:
täitsa huvitav, jah. Siin USAs, kus praegu viibin, pistetakse just pedofiile üksteise järel pokri, tiritakse neid kõiksugu polügaamlike sektide urgastest välja, kuhu nad varjunud on, kesk Texase steppe.
Aga Eesti, mnjah, kuulub mingisse kummalisse eks-sovjetlikku kultuuriruumi, mida ehib kristlik sorbee. Ja pole siin ka Bütsantsiga mingit pistmist. Umbes nagu Venemaa. Kus, nagu öeldakse, on kõik asjad võimalikud. Kus pole mingit elementaarset viisakust, inimesed trügivad sust üle, lömastades sind jalge alla, et hullude päevade ajal poe letihinnast 3 krooni odavamat vidinat kätte saada, või parkimiskohta, või, labaselt uksest enne sisse saada. Sest, kes teab, äkki hiljem enam ei saa. Valdav maailmavaade on ksenofoobia, kus kõik võõras, olgu siis nahavärvi või soodumuse poolest on kuritegelik ja halb, mis tuleb hävitada, ja hävitatakse. Inimesed on istunud, õigemini neid on hoitud aastakümneid oma urus, mistõttu pole nad kodust eriti välja saanud. Samas see, mis koduseinte vahel toimub, vaimne ja füüsiline vägivald, lapsepilastamine ja muu säärane, ei huvita kedagi.
Teise inimese aitamine on kuritegu. Kui vabandad, siis oled süüdi.
On suur ime, et Eestis tohib üldse millegagi tegeleda, näiteks ettevõtet asutada. Ja reisida. Ma kujutan ette, et need asjad keelataks kah ära, kui lasta rahval otsustada, sest ettevõtlus võimaldab osal inimestest rikkaks saada, ja see on oi-oi kui halb. Ja reisimine on kah halb, sest see rikub inimesed ära, välismaalt tulevad kõiksugu pahed nagu AIDS, narkomaania, homoseksuaalsus ja tarbimishullus.
Irja täna ütles, et Eesti ajud läksid 1940ndate algul läände, mõningad erandid välja arvatud. Ja tundub, et tal on õigus.
esmaspäev, 28. aprill 2008
pühapäev, 27. aprill 2008
Mis on uuemad trendid (sirvime ajakirja Details)...
Värske, maikuu ajakirja Details esikaas.
Mis siis on need trendid, mis varsti USAst Euroopasse, ja siis lõpuks ringiga mõne aasta pärast Eestisse jõuavad. Kõigepealt muidugi see, et geimehed, paarid siis, on hakanud endale lapsi soetama, kas siis lapsendades või nn surrogaatema kaudu. Ja tõesti, miks mitte, kui paljud naised seda kasutavad, sedamoodi lapse saamise võimalust, miks ei võiks seda teha mehed. Ja mu meelest on mehed lastele palju paremad vanemad kui naised, sest meestel on enamasti, erinevalt naistest, õrn süda. Ehk aitab see maailma ka sõdadest päästa lõpuks?!
Ja siis uus trend, kus seksi- ja muud suhted on töö juures taas au sees. Möödas on need ajad, kus iga pepule patsutust võeti kui ahistamist. Nüüd on paljud firmad inimesi tööle võttes selle võimaluse elimineerinud, nõudes allkirja, et töötaja on nõus tööalaste intiimsuhetega. Ja paljud naised on ise meelsasti sellega nõus.
Nii et olgem valmis, varsti on need asjad päevakajalised ka Eestis.
Pildikesi San Antoniost
Siin mõned pildid San Antoniost, suuremat valikut pilte vaata veebigaleriist: http://gallery.mac.com/innott#100250.
Irja hotelli Hilton Palacio del Rio numbritoas, väga meeldiv ja viisakas hotell, soovitan!
Hotellitoa sisevaade.
Vannituba.
Vaade hotellitoa aknast.
San Antonio kesklinna kuulus nn Riverwalk, kõnnitee jõe kallastel.
Paat jõel.
Irja ühes Riverwalki äärses restoranis.
Õhtune vaade San Antoniole.
Kohvikus Cafe Ole.
Irja hotelli Hilton Palacio del Rio numbritoas, väga meeldiv ja viisakas hotell, soovitan!
Hotellitoa sisevaade.
Vannituba.
Vaade hotellitoa aknast.
San Antonio kesklinna kuulus nn Riverwalk, kõnnitee jõe kallastel.
Paat jõel.
Irja ühes Riverwalki äärses restoranis.
Õhtune vaade San Antoniole.
Kohvikus Cafe Ole.
Autode restoran USAs
Tuvastasime USAs Texase osariigis ringi sõites ühe huvitava autorestorani- Sonic.
Kus siis autod pargivad end "laua" äärde:
Siis valitakse menüüst välja road ja edastatakse tellimus:
ja siis jäädakse ootele, kuni ettekandja toob roa ja ulatab selle autoaknast sisse. Ning süüakse sealsamas, autos, kus ameeriklased veedavad kindlasti suurema osa oma ärkveloleku ajast.
Kuidas läheb Ingrid Tähismaa meediakoolil?
Kas keegi teab, kuidas läheb Ingrid Tähismaa meediakoolil?! Nüüd peaks olema juba mõned loengud peetud ja osalejatel mingi kogemus olemas. Kas tõesti on asi nii, nagu Ärapanija saates kirjeldatud:
Kui nii, siis pole küll pikka pidu eriti, kuigi Audentes Ariko nimekirjas Ingridi nimi ikka veel figureerib ja targa meediasuhtluse koolitus on planeeritud maikuu lõpuks. Kus siis Ingrid annab näpunäiteid, kuidas oma endisele tööandjale võimalikult rohkem sitta keerata. Ja on oma sõpsudest "prominetidele" andnud kuuldavasti karmi käsu Kroonikale mitte intervjuusid anda. Aga ma ei usu, et see eriti tark nõu on. Ilmselt on sellest aru saadud, sest miks muidu otsib Ingrid kõiki võimalusi oma "koolitusteks", näiteks "koolitab" superstaari saates osalejaid. Selle tööotsa sebis ilmselt välja Ingridi endine (ja võimalik, et ka praegune) armuke Margus Malm, kes on TV3 juhtoperaator. See on see tegelane, kes meenutab välimuselt Peep Vainu. Ilmselt siis süümepiinadest, et ta Ingridit ära ei võtnud vaatamata kuumale suhtele Malaisias.
Kui nii, siis pole küll pikka pidu eriti, kuigi Audentes Ariko nimekirjas Ingridi nimi ikka veel figureerib ja targa meediasuhtluse koolitus on planeeritud maikuu lõpuks. Kus siis Ingrid annab näpunäiteid, kuidas oma endisele tööandjale võimalikult rohkem sitta keerata. Ja on oma sõpsudest "prominetidele" andnud kuuldavasti karmi käsu Kroonikale mitte intervjuusid anda. Aga ma ei usu, et see eriti tark nõu on. Ilmselt on sellest aru saadud, sest miks muidu otsib Ingrid kõiki võimalusi oma "koolitusteks", näiteks "koolitab" superstaari saates osalejaid. Selle tööotsa sebis ilmselt välja Ingridi endine (ja võimalik, et ka praegune) armuke Margus Malm, kes on TV3 juhtoperaator. See on see tegelane, kes meenutab välimuselt Peep Vainu. Ilmselt siis süümepiinadest, et ta Ingridit ära ei võtnud vaatamata kuumale suhtele Malaisias.
Mõned pildid Houstonist
Vaade Hilton Houston NASA Clear Lake aknast. Hotell asub kesklinnast ca 40 km kaugusel, NASA keskuse vahetus naabruses.
Veel üks vaade hotelliaknast.
Irja hotellitoas lugemas ajakirja Oprah.
Kaks pilti Hilton New Orleans/St. Charles Avenue hotellitoast
Ja palun:
Kapi kõrval on FedExi karp sellepärast, et Irjal ununes mantel Montgomery'sse ja me lasime selle sealt järgi saata.
Kapi kõrval on FedExi karp sellepärast, et Irjal ununes mantel Montgomery'sse ja me lasime selle sealt järgi saata.
Inno ja Irja tutvuvad San Antonios kuulsa Riverwalkiga, III osa
Inno ja Irja jätkavad USAs Texase osariigis San Antonio linnas õhtust jalutuskäiku mööda Riverwalki, mille ääres toimub kevadine Fiesta.
Inno ja Irja tutvuvad San Antonios kuulsa Riverwalkiga, II osa
Inno ja Irja jalutavad USA Texase osariigi San Antonio linna kuulsa Riverwalki ääres, kus on käimas kevadine Fiesta. Videosarja II osa.
Inno ja Irja tutvuvad San Antonios kuulsa Riverwalkiga, I osa
Inno ja Irja on jõudnud San Antonio linna Texases, kus on parasjagu käimas El Mariachi festival. El Mariachi'd - need on parvedel mööda jõge liikuvad muusikud, kes lõbustavad kalda äärde kogunenud rahvast. Ja inspireerinud üht Eesti tuntud blogijat, kes peaks olema Villy Paimets ÄPst, kui mälu ei peta.
Tellimine:
Postitused (Atom)