laupäev, 17. oktoober 2009
Riäliti-sarja "Kodanik vs ametnik" III osa
Video vaatamiseks klikka pildil või järgneval lingil: http://www.youtube.com/watch?v=lUGhq-C9DVI.
Kolmas osa kuulsusrikkast näitemängust. Kuidas kodanik kohtub ametnikuga. Pinge kruvib. Proua Heli Kirsi on juba lahkumas... Kas ta tegelikult ka lahkub?
Reformierakonna viimased tunnid
Ma palun hetkeks te tähelepanu, hea kohvikulised. See on pidulik hetk, sest mul on au juhatada sisse Reformierakonna viimased tunnid.
See väike kohvik, kus hetkel viibid, on nüüd juba üle aasta Eesti kõige ülbema ja rumalama partei vastu vaprat võitlust pidanud. Võitluse esimesi vilju nägime juba Europarlamendi valmistel, kus Reformierakond sai vaid ühe mandaadi. Nüüd on tulnud aeg otsustavalt edasi liikuda, armas rahvas ja anda Reformierakonna omakasupüüdlikele ülburitele otsustavalt jalaga perse.
Hea inimene, on tulnud aeg korrata meie väikse, ent vapra kohviku ajaloolist loosungit:
VALI ÜKSKÕIK MILLINE ERAKOND PEALE REFORMIERAKONNA!
VALI KESKERAKOND, IRL, SOTSID, ROHELISED, RAHVALIIT,
aga ära vali Reformierakonda.
Ära vali Andres Jaadlat Rakveres, Keit Pentust Tallinnas ega Urmas Kruuset Tartus. Ära vali reformierakondlast mitte üheski Eesti linnas, vallas, alevis, külas.
Ära vali erakonda, mille liikmed tapavad üksteist.
Ära vali erakonda, mis laseb täiesti normaalseid inimesi hullumajja panna. Vaid seepärast, et tal jätkus julgust oma erakonnakaaslasi kritiseerida, lasi Reformierakond panna hullumajja Kadri Kiilase.
Ära vali erakonda, mille ministrid ähvardavad inimesi vangi panna. Rein Lang ähvardas Tartus panna vangi mööduja, kel jätkus julgust teda pildistada.
Ära vali erakonda, mis ei pea oma lubadusi. Mis lubas mitte kärpida, aga kärpis ikka. Mis tegi tööseadusandlusse töötajate õigusi rängalt kahjustanud parandused.
Ära vali erakonda, mis korraldas Pronksöö ja üritas pärast süüd venelaste kaela ajada.
Ära vali erakonda, mille ministrid Lang ja Paet tühistasid sissesõidukeelu Eestile küberrünnakute korraldamist toetanud vene poliitikule ja olid selle üle veel kogunisti uhked. Süü lasub ka IRL-il ehk Jedinaja Jisamaal, kes keeldus Langi ja Paeti umbusaldamast, kui sotsid ja Keskerakond sellekohase ettepaneku tegid.
Ära vali erakonda, kes lubas Eesti viie Euroopa rikkaima riigi sekka viia, aga tõi meile kaela häda ja viletsuse, kodude massilise arestimise ja iga kuuga kasvava tööpuuduse.
Ära vali erakonda, mis kontrollib Eesti kõige loetavamat päevalehte, Postimeest ja kasutab seda oma oponentide mustamiseks.
Ära vali erakonda, mis räägib maamaksu kaotamisest, aga ei hooli inimestest, kes on jäänud hätta laenu tagasimaksetega ja kellelt pank ähvardab võtta kodu. Sest selline erakond on silmakirjalik.
Ära vali erakonda, mille liikmed on ülbed, rumalad, ebaausad ja ahned.
Ära vali erakonda, millel ei ole südametunnistust.
See väike kohvik, kus hetkel viibid, on nüüd juba üle aasta Eesti kõige ülbema ja rumalama partei vastu vaprat võitlust pidanud. Võitluse esimesi vilju nägime juba Europarlamendi valmistel, kus Reformierakond sai vaid ühe mandaadi. Nüüd on tulnud aeg otsustavalt edasi liikuda, armas rahvas ja anda Reformierakonna omakasupüüdlikele ülburitele otsustavalt jalaga perse.
Hea inimene, on tulnud aeg korrata meie väikse, ent vapra kohviku ajaloolist loosungit:
VALI ÜKSKÕIK MILLINE ERAKOND PEALE REFORMIERAKONNA!
VALI KESKERAKOND, IRL, SOTSID, ROHELISED, RAHVALIIT,
aga ära vali Reformierakonda.
Ära vali Andres Jaadlat Rakveres, Keit Pentust Tallinnas ega Urmas Kruuset Tartus. Ära vali reformierakondlast mitte üheski Eesti linnas, vallas, alevis, külas.
Ära vali erakonda, mille liikmed tapavad üksteist.
Ära vali erakonda, mis laseb täiesti normaalseid inimesi hullumajja panna. Vaid seepärast, et tal jätkus julgust oma erakonnakaaslasi kritiseerida, lasi Reformierakond panna hullumajja Kadri Kiilase.
Ära vali erakonda, mille ministrid ähvardavad inimesi vangi panna. Rein Lang ähvardas Tartus panna vangi mööduja, kel jätkus julgust teda pildistada.
Ära vali erakonda, mis ei pea oma lubadusi. Mis lubas mitte kärpida, aga kärpis ikka. Mis tegi tööseadusandlusse töötajate õigusi rängalt kahjustanud parandused.
Ära vali erakonda, mis korraldas Pronksöö ja üritas pärast süüd venelaste kaela ajada.
Ära vali erakonda, mille ministrid Lang ja Paet tühistasid sissesõidukeelu Eestile küberrünnakute korraldamist toetanud vene poliitikule ja olid selle üle veel kogunisti uhked. Süü lasub ka IRL-il ehk Jedinaja Jisamaal, kes keeldus Langi ja Paeti umbusaldamast, kui sotsid ja Keskerakond sellekohase ettepaneku tegid.
Ära vali erakonda, kes lubas Eesti viie Euroopa rikkaima riigi sekka viia, aga tõi meile kaela häda ja viletsuse, kodude massilise arestimise ja iga kuuga kasvava tööpuuduse.
Ära vali erakonda, mis kontrollib Eesti kõige loetavamat päevalehte, Postimeest ja kasutab seda oma oponentide mustamiseks.
Ära vali erakonda, mis räägib maamaksu kaotamisest, aga ei hooli inimestest, kes on jäänud hätta laenu tagasimaksetega ja kellelt pank ähvardab võtta kodu. Sest selline erakond on silmakirjalik.
Ära vali erakonda, mille liikmed on ülbed, rumalad, ebaausad ja ahned.
Ära vali erakonda, millel ei ole südametunnistust.
Inno retsept õnneks: loobu olemast tubli!
Väljavõte Õhtulehe veebist.
Viimasel ajal ilmub palju lugusid sellest, kuidas naised, aga ka mehed on üha rahulolematumad. Näiteks tänases Õhtulehes oli esiküljelugu sellest, et tänapäeva naine on närvipundar ja õnnetu. Ning rabab hullu moodi tööd teha.
Õhtulehel on seda hea öelda, samas on Õhtuleht ise see, või õigemini kogu meedia, mis surub inimest olema üha tublim, kergitades pidevalt seda kujuteldavat tubliduse latti. Sa pead olema koguni perfektne, et mitte ära teenida ajakirjanike, või siis kommentaatorite pahameelt. Seda ühelt poolt. Teiselt poolt kiidetakse ajakirjanduses teavani nö perfektseid inimesi, ja tehakse maha neid, kel kõik asjad pole päris nii. Kusjuures on raske ära tabada, mida see perfektsus siis parasjagu tähendab. Pead justkui pimesi tulistama. Mis omakorda sunnib igaüht rohkem ja mitmes eri suunas pingutama, et olla sarnane nende perfektsetega. Kuigi see on üks suur pettus: sest paljud perfektsed pildid, mis ajakirjanduses ilmuvad, on töödeldud arvutiprogrammidega. Paljud inimesed pole päris need, millisetena neid kujutatakse. Päris inimest enam naljalt ajakirjade veergudel ei näe.
Niimoodi. Nüüd jõuame sinna, et tegelikult puudub inimesel võimalus olla lohakas, end lõdvaks lasta. Sa pead olema kogu aeg trimmis. Mis kahtlemata muudab tigedaks ja tekitab stressi. Stressi võib tekitada juba see, et sa ei saavuta sellist väljanägemist, mis kellelgi on pildi peal, ent paradoks võib olla see, et see tulemus on kättesaamatu, kuna pildi peal pole päris inimene, vaid mingi arvuti produkt. Inimene seda ei tea, ja püüdleb ikka selle tehistulemuse järgi. Mis, ma kujutan ette, tekitab veel suurema stressi.
Mehed on stressis jälle raha pärast. Sest meedia räägib ühtelugu ainult rikastest meestest (ma pole lugenud Eesti meediast ühtegi lugu paadialusega, ükskord vist Madis Jürgen tegi Ekspressi, aga see oli ka selline lugu, et häh-paadialune, mingi värd, või umbes nii, ja Aunaste tegi loo ühe eestlasest paadialusega Londonis) ning loomulikult tahavad kõik teised mehed olla nende miljardäride sarnased. Sõita samasuguste autodega, elada samasuguses majas, käia samasugustel reisidel, tegeleda samasuguste hobidega. Mees on nagu vurrkann, või orav rattas. Uhab nii, et vesi tagumikus keeb. Ja kahtlemata põhjustab see stressi. Tekitab pingeid, mida aitaks maandada ehk seks, aga kuivõrd ka naised on stressis, siis ei tule seksimisest või puhkusest midagi välja. Sport kah maandaks pingeid, aga rahulik sporditegemine, mitte pingeline uhamine, mida pintsaklipslased eelistavad, et nädala jooksul tekkinud puudujääki tasa teha. Paari nädalavahetuse päeval üritatakse kogu nädala norm ära teha. Mis mõjub jälle tervisele, ja ei maanda kuidagi stressi, pigem tekitab seda veel juurde.
Inimesed käivad ringi nagu viitsütikuga mürsud, valmis iga hetk plahvatama. Aga lõdvaks end ka lasta ei saa, sest mida teised selle peale ütleksid, ja üldse, siis jääb pooleli rühkimine eesmärgi poole, milleks naistel on välimus ja meestel raha.
Aga minu soovitus on: saatke PERSE kõik see tublidus! Või nagu Jorh Adniel Kiir ütles Suve filmis, kui sai teada, et ka Toots on Teelest ilma jäänud: "Häh, sa vaata mind, las minna!"
Seda on muidugi kerge öelda, aga raske teostada. Sest lapsepõlvest peale on õpetatud olema tubli, ning seda õpetust tambib meedia edasi. Ent, tegelikult, kas see tublidus ka kuhugi välja viib?! Kui vaatame riigi tasandil, siis kas Eesti riik on õnnelikum sellest, et oli viimase peal tubli?! Vastupidi, praegu on just kõige tublimas Eestis kriis kõige suurem.
Sama lugu on inimese tasandil: kui su latt on kõrgele seatud, ja eesmärgid vinged, ning selleks kõigeks ka palju tööd tehtud, tubli oldud, siis võib väiksemgi tagasilöök olla suisa hukatuslik. Ja nii ongi: need, kes olid kõige tublimad, on veel kõige suuremas kriisis, kõige rikkam mees Toomas Sildmäe kihutab purjuspäi autoga linnas ringi ja peksab oma lähedasi. Ometi veel nats aega tagasi oli ta väga tubli, ta oli kõigile eeskuju, koos oma kaasa Ülle Kaldveega. Või kui vaadata neid perekondi, kus viimasel ajal on olnud tragöödiad, kas siis keegi on teise surnuks tulistanud, või on keegi endalt elu võtnud, siis mis on nende surmade põhjus? Kas see, et enesetapja oli lihtsalt värdjas, või teise maha lasknud üks mõrtsukas, nagu on ka väidetud. Umbes nii, et üleöö said neist sellised koledikud. No kuulge! Põhjus oli selles, et nad kannatasid, pikalt ja koledalt, ning lõpuks kannatus katkes.
Mingis mõttes tasuks uuesti heita pilk nõuka aja lõpu aegsesse aega. Kus siis ei uskunud enam keegi ilusaid jutte kommunismist, kuigi selle kommunismi nimel oldi enne seda valmis hirmsat moodi tööd rabama, selle nimel oldi sõditud ja tapetud, suuri ohvreid kantud. Ja see, kommunism, oli alati ainult paari sammu kaugusel. Pärast selle, nn kommunistliku diktatuuri kokkuvarisemist hakati rääkima imelugusid kapitalismist, kus siis lõpuks pidid kõik inimesed elama nagu Dallase seriaali kangelased. Ja algul ehk tunduski see nii, kõik see paradiis oli vaid paari sammu kaugusel: veel mõni laen, mõni hea töökoht, mõni hea investeering, ent nüüd ei usu enam keegi neid jutte. Inimesed vaatavad, kuis endal hing sees püsib. Ja keegi ei tea, milliseks maailm lähiaastatel üldse kujuneb, ning milline "kord" valitseb. Seetõttu ei julge keegi ka eriti investeerida, sest kardetakse huupi tulistada. Poliitikud räägivad küll, et vanad ajad tulevad peagi tagasi, vaja vaid toimetada ära sellised "pisiasjad" nagu euro tulek või Iraagi sõda, ent tegelikkuses kõlab see jutt ikka õõnsalt. Sest viimase 100 aasta suurim kriis pole kaugeltki veel läbi ja mitte keegi ei tea, kuidas ja millega see lõppeb.
Sestap pole mõtet kellelgi huupi tulistada, vaid, minupärast kasvõi lähtuda loosungist "mõisa köis las lohiseb". Eestlane oskab seda küll, ja mulle tundub, et Kivirähu lugu rehepapist on kujunemas uue aja piibliks. Võibolla on oskus olla moonakas just see põhjus, miks eesti rahvas on nii kaua vastu pidanud. Kui sul on kõigest poogen, siis ei võta sind ei püssi- ega ussirohi.
Ja elus kipub olema nii, et kui loobud püstitamast üle jõu käivaid eesmärke, toimetad tasa ja targu, siis saadab sind lõpuks kõige suurem edu. Sest kus on praegu need ratsa rikkaks mentaliteeti kandnud Peep Vain ja Villu Parvet ning nende jünger Indrek Pertelson? Kiirelt tulnud raha on ka kiirelt läind ja mehed tülli läinud. Ning justnagu lõigatult on meestel ka kõik mõtted otsas.
Siin üks meenutus ka vanadest aegadest (mis võib juhtuda, kui oled liiga tubli):
Link on siin: http://www.youtube.com/watch?v=m4qPH0LDxeg.
Paar sõna Katrin Siska kaitseks
Väljavõte Õhtulehe veebist.
Mina ka ei teadnud, et Green Christmas on rokkfestival. Ja so what, ma küsin. On ka kindlasti väga palju raamatuid, mida olete lugenud teie, aga pole lugenud mina. Ja võib-olla veel rohkem raamatuid, mida olen lugenud mina, aga pole lugenud teie.
Inimese kultuursus ei ole minu meelest mõõdetav sellega, kui täpsed on tema faktiteadmised, kas ta teab iga viimase kui kultuurikoha täpset aadressi ja on lugenud iga viimast kui kohustuslise kirjanduse list'i kuuluvat teost. Kultuurne on inimene, kes vaatab maailma uudishimulikult ja avatud silmadega. Kes tunneb huvi selle vastu, mis on ta ümber. Kes ei karda olla ebakorrektne. Kes julgeb eristuda massist, isegi kui ta on ainuke. Kes julgeb küsida ja kes julgeb eksida. Ja kui eksib, siis tunnistada, et ta eksis.
Mina näiteks kavatsen küll sel aastal Green Christmas'ile minna. Ja teha kõik endast oleneva, et see tore festival siin Rakveres välja ei sureks. Nagu ma ütlesin, paneme Rakvere rokkima! ;)
Riäliti-sarja "Kodanik vs ametnik" II osa
Video vaatamiseks klikka pildil või järgneval lingil: http://www.youtube.com/watch?v=g4R9phxDdo0.
Jätkub riäliti-sari "Kodanik vs ametnik", kus jutt läheb inimese rollile siin ilmas, kas ta on loodud siia ilma seaduse jaoks, või on seadus inimese jaoks. Kas määrav on seadus või südametunnistus, või mõlemad.
Osalevad Rakvere volikogu liikmed Anne Nõgu ja Heli Kirsi ning Rakvere korteriühistu Kelly esindaja. Kas peale jääb ametnik või kodanik? Jälgigem mängu!
Riäliti-sarja "Kodanik vs ametnik" I osa
Video vaatamiseks klikka pildil või järgneval lingil: http://www.youtube.com/watch?v=vLLY6-YDmZM.
Kohvikus algab uus riäliti-sari "Kodanik vs ametnik". Üles astuvad Rakvere volikogu liikmed Anne Nõgu (blond daam) ja Heli Kirsi (brünett). Kes siis on võtnud varem ajakirjanduses sõna Rakveres Tööstuse tn 5 detailplaneeringu toetuseks, kuhu volikogu andis kohalikule ärimehele Taavi Laeks'ile loa rajada kolmekordne suur kortermaja, krundile, kuhu näiteks Rakvere volikogu majanduskomisjoni liikmete Roman Kusma ja Villu Nurmoja sõnul mahuks heal juhul ainult R-Kiosk.
Volikogu on planeeringut arutanud mitu korda, seejuures teine kord ei saanud planeering enam volikogu enamuse toetust. Nõgu ja Kirsi jäid lõpuni ärimehe selja taha, kindlaks vajadusele rajada krundile kortermaja, mille kõrge 11-meetrine sein oleks tulnud otse vastu naabri aeda ja varjutanud krundil päiksevalguse.
Volikogu kinnitas detailpaneeringu vaatamata sellele, et naabritelt puudus nõusolek. Kuivõrd naaberkinnistu elanikud vaidlustasid planeeringu, on volikogu pidanud välja käima juba kohtukuludeks 18 000 krooni pluss 45 000 krooni.
Volinikega väitleb Tööstuse 5 naabermaja elanike, korteriühistu Kelly esindaja, Rakvere kodanik Svetlana Trubats. Viimane on öelnud, et on nõus naaberkrundile väiksema maja ehitusega.
Head kaasaelamist. Irja ütles, et lugu meenutab Tšehhovi novelli.
Tegevuskoht on Rakvere volikogu istungite toimumiskoht: linnavalitsuse saal.
Asjast on kirjutanud ka Virumaa Teataja.
Transiit hakkab vaikselt lahti minema, Tallinna Sadama kaudu liiguvad jälle kaubad
Ida-lääne suunaline transiit, mis pärast pronksiööd sisuliselt seiskus kui noaga lõigatult ja püsis enam kui aasta otsa madalseisus, hakkab vähehaaval uuesti arenema.
Kirjasaatjad, kes laiali üle maa, ja naksid nagu taksid, annavad teada, et sadama kaudu on hakanud jälle liikuma väetis, mida näiteks möödunud aastal üldse ei liikunud. Siis liigub läände Kasahhi vili, samuti Eesti enda söödateravili, oder.
Kui kellegi veel inffi liikuma läinud kauba kohta, siis andke julgelt teada! Iga selline uudis on kui päike, mis sombusel ajal põske paitab.
Kirjasaatjad, kes laiali üle maa, ja naksid nagu taksid, annavad teada, et sadama kaudu on hakanud jälle liikuma väetis, mida näiteks möödunud aastal üldse ei liikunud. Siis liigub läände Kasahhi vili, samuti Eesti enda söödateravili, oder.
Kui kellegi veel inffi liikuma läinud kauba kohta, siis andke julgelt teada! Iga selline uudis on kui päike, mis sombusel ajal põske paitab.
Hans Hadniel üürib oma majas kortereid välja kirvehinnaga
Väljavõte City24 veebist.
Kõige-ärimees Hans Hadniel Luik ostis omale ja tegi korda maja Pärnu maantee ääres (Pärnu mnt 27, endise Võitleva Sõna raamatupoe, praeguse VS kohviku vastas, kus kunagi asus riidepood, siis Jaguari esindus ja nüüd Reval Cafe kohvik) ning üürib seal nüüd kortereid välja. Ilmselt on see nö sundkäik, sest praegu turul ostjaid pole. Ja hinnad on ka nagu nad on.
Ent, mis huvitav, ahnepäits nagu Luik on, küsib ta 50m2 korteri eest 5100 krooni pluss kommunaalid. Kusjuures õiget köögimööblit ei pidanud ka sees olema. Nii et pead ka selle ise muretsema. Suuremate korterite hinnad on 10-15 000 krooni. Selle rahaga saab praegu juba vanalinna omale korteri üürida. Aga Luik on, muidugi kaval. Küsib ikka viimast. Seda ka masu ajal.
Üks põnev kommentaar olukorrast riigis, ja Inno kommentaar
Saabus selline kommentaar:
Peale selle tahaksin lisada Pentuse libatud maamaksust! Süüdistatakse Tallinna, röövelliku maamaksu kehtestamisega, aga miks te ei räägi kõikidest Eesti riigi elanikest, maamaksuga koormamisel? Maamaks kehtestati omandireformi käigus ja maade erastamise kiirendamise eesmärgil ja omavalitsuste taskusse. Reformid on möödas ja antud maks mida kehtestab peale Eesti, Euroopas veel 3 riiki peab kaduma. Hetkel kus reform on võimul, on neil võimalus kustutada see mõttetu maks ja mitte süüdistada ühte omavalitsust, sest maximumini tõstsid selle kõik omavalitsused ja seda kõikjal Eestis. Omavalitsused aga ei taha sellest lisasissetulekust loobuda kuna paisutasid "headel aegadel" oma töötajate arvu ja palagafondi suureks ja nüüd, tööpuudusel, ei taha keegi loobuda töökohast kus ei pea tegema tööd! Kiiremas korras on vaja läbi viia haldusreform, sest ei ole normaalne kui väiksemates piirkondades on riik suurimaks tööandjaks. Ei ole vaja väga kõrget matemaatikat, piisab ka 5 klassi omast, et teha selgeks, et 3 erasektori töölist ei suuda ülal hoida ühte ametniku oma maksudest kus ametnik tahab veel 2x kõrgemat palka kui erasektori tööline, olukorras kus töötute armee kasvab iga päevaga! Peale selle valitseb kõikjal endistes NLiidu riikides probleem pensionitega. Väga palju pensionäre ja ka tulevasi kes on töötanud NLiidu ajal ja neile puudub pensioni rahaline kate. Seda püütakse koorida noortelt aga ka see ei ole normaalne. Targem oleks muuta oma poliitilist suunda ja püüda luua heanaaberlikud suhted naabrist suurriigiga. Või siis oleks see riigile laenu võtmiseks ainuke põhjus!!! Mitte aga pudrujakapsad kuludeks nagu seda teeb Ansipi valitsus!
Inno kommentaar:
Maamaks on sisuliselt kinnisvaramaks. Ja pole mõtet seda kaotada, et IMFi käsul, ELi soovil hakata seda uuesti kehtestama, nagu nüüd Lätis tehakse.
On selge, et mingeid arukaid reforme praeguses sügavas kriisis enam teha ei suudeta. Aeg on nii hull, et isegi nn ebapopulaarseid otsuseid ei julge keegi teha, sest poliitikud värisevad juba oma kohtade pärast.
Mina ennustan, et läheb nagu läheb. Ehk siis praegune valitsus pressib, hambad ristis, kuni suudab, müües viimases hädas kõik maha, mis müüa annab. Ja siis antakse Eesti riik IMFile ja Brüsselile (ning Rootsi pankadele) üle. Nagu see Lätiga on juba juhtunud. Ja need siis otsustavad, mida teha.
Ja mis siis ikka tehakse: algab karm saneerimine, paljud ametnikud lendavad tänavale, terved ametkonnad. Teiste palgad kukuvad. Kaovad mitmed välisesindused, kaitsekulusid tõmmatakse kõvasti koomale, tehakse väike korrektsioon krooni kursis. Kui need sammud ka ei aita, siis pannakse veel maksudele otsa, näiteks käibemaksule, et turiste ja tarbimist maksustada, sest ega mujalt kuskilt võtta pole. Pensione vast isegi ei näpita, sest see raha läheb nagunii kohe tarbimisse ja kaarega eelarvesse tagasi. Aga selge on, et riigipensionid enam niipea ei kerki. Töötute jaoks tehakse eraldi programmid töö leidmiseks naaber-riikides, sest kohapeal uusi töökohti niipea ei teki.
Põhimõtteliselt ehitatakse riigid uuesti üles. Ja võibolla on see isegi hea, sest selles protsessis osalevad välismaised spetsialistid, kohalikud soss-sepad jäetakse seekord kõrvale. Mingit jalgratast leiutama ei hakata. Ega mingeid udumägesid ehitama. Jutustamise eest palka ei maksta.
Peale selle tahaksin lisada Pentuse libatud maamaksust! Süüdistatakse Tallinna, röövelliku maamaksu kehtestamisega, aga miks te ei räägi kõikidest Eesti riigi elanikest, maamaksuga koormamisel? Maamaks kehtestati omandireformi käigus ja maade erastamise kiirendamise eesmärgil ja omavalitsuste taskusse. Reformid on möödas ja antud maks mida kehtestab peale Eesti, Euroopas veel 3 riiki peab kaduma. Hetkel kus reform on võimul, on neil võimalus kustutada see mõttetu maks ja mitte süüdistada ühte omavalitsust, sest maximumini tõstsid selle kõik omavalitsused ja seda kõikjal Eestis. Omavalitsused aga ei taha sellest lisasissetulekust loobuda kuna paisutasid "headel aegadel" oma töötajate arvu ja palagafondi suureks ja nüüd, tööpuudusel, ei taha keegi loobuda töökohast kus ei pea tegema tööd! Kiiremas korras on vaja läbi viia haldusreform, sest ei ole normaalne kui väiksemates piirkondades on riik suurimaks tööandjaks. Ei ole vaja väga kõrget matemaatikat, piisab ka 5 klassi omast, et teha selgeks, et 3 erasektori töölist ei suuda ülal hoida ühte ametniku oma maksudest kus ametnik tahab veel 2x kõrgemat palka kui erasektori tööline, olukorras kus töötute armee kasvab iga päevaga! Peale selle valitseb kõikjal endistes NLiidu riikides probleem pensionitega. Väga palju pensionäre ja ka tulevasi kes on töötanud NLiidu ajal ja neile puudub pensioni rahaline kate. Seda püütakse koorida noortelt aga ka see ei ole normaalne. Targem oleks muuta oma poliitilist suunda ja püüda luua heanaaberlikud suhted naabrist suurriigiga. Või siis oleks see riigile laenu võtmiseks ainuke põhjus!!! Mitte aga pudrujakapsad kuludeks nagu seda teeb Ansipi valitsus!
Inno kommentaar:
Maamaks on sisuliselt kinnisvaramaks. Ja pole mõtet seda kaotada, et IMFi käsul, ELi soovil hakata seda uuesti kehtestama, nagu nüüd Lätis tehakse.
On selge, et mingeid arukaid reforme praeguses sügavas kriisis enam teha ei suudeta. Aeg on nii hull, et isegi nn ebapopulaarseid otsuseid ei julge keegi teha, sest poliitikud värisevad juba oma kohtade pärast.
Mina ennustan, et läheb nagu läheb. Ehk siis praegune valitsus pressib, hambad ristis, kuni suudab, müües viimases hädas kõik maha, mis müüa annab. Ja siis antakse Eesti riik IMFile ja Brüsselile (ning Rootsi pankadele) üle. Nagu see Lätiga on juba juhtunud. Ja need siis otsustavad, mida teha.
Ja mis siis ikka tehakse: algab karm saneerimine, paljud ametnikud lendavad tänavale, terved ametkonnad. Teiste palgad kukuvad. Kaovad mitmed välisesindused, kaitsekulusid tõmmatakse kõvasti koomale, tehakse väike korrektsioon krooni kursis. Kui need sammud ka ei aita, siis pannakse veel maksudele otsa, näiteks käibemaksule, et turiste ja tarbimist maksustada, sest ega mujalt kuskilt võtta pole. Pensione vast isegi ei näpita, sest see raha läheb nagunii kohe tarbimisse ja kaarega eelarvesse tagasi. Aga selge on, et riigipensionid enam niipea ei kerki. Töötute jaoks tehakse eraldi programmid töö leidmiseks naaber-riikides, sest kohapeal uusi töökohti niipea ei teki.
Põhimõtteliselt ehitatakse riigid uuesti üles. Ja võibolla on see isegi hea, sest selles protsessis osalevad välismaised spetsialistid, kohalikud soss-sepad jäetakse seekord kõrvale. Mingit jalgratast leiutama ei hakata. Ega mingeid udumägesid ehitama. Jutustamise eest palka ei maksta.
Rakvere volikogu arutab 3,8 miljoni kroonise laenu võtmist lennuvälja arendamise jaoks, II osa
Video vaatamiseks klikka pildil või järgneval lingil: http://www.youtube.com/watch?v=GyR3pGVpeKs.
Teine osa Rakvere volikogu istungi ülevaatest, kus linnapea Jaadla surub oma sõprade jaoks läbi väikelennukite lennuvälja arendamiseks linna nimel 3,8 miljoni kroonise laenu võtmise.
Edasi tuleb arustusele Rakvere vallimäe rekonstrueerimise projekt.
Rakvere volikogu arutab 3,8 miljoni kroonise laenu võtmist lennuvälja arendamise jaoks
Video vaatamiseks klikka pildil või järgneval lingil: http://www.youtube.com/watch?v=FArg6pr3xlk.
Rakvere linnapea Andres Jaadla tutvustab volikogu liikmetele väikelennukite lennuvälja arendamise projekti, mis maksab 35 miljonit krooni ja mille tarbeks otsustab volikogu võtta 3,8 miljonit krooni laenu. Ülejäänud raha loodetakse saada ELi toetusest. Linnavalitsus tahab ise projekti arendada, kuna lennuvälja rendileandmise konkurss kukkus läbi, ent Rakveres tegutseb lennuklubi Blue Sky, mille liikmed tahavad omale korrastatumat lennuvälja. Jaadla ise on lennuklubi sõber.
Linnapea Jaadla ütleb, et kui lennuklubi lennuvälja jaoks raha ei saa, jääb Rakvere areng seisma. Samuti ei kannata tema sõnul lennuvälja pärast teised projektid. Samas, nagu selgub, ei leia linn isegi 700 000 krooni, et päästa olemasolev endises kirikus tegutsev spordisaal rahapuuduse tõttu sulgemisest.
Volikogu majanduskomisjoni juht Rainer Miltop ütleb, et linn võib julgelt lennuvälja taolisi projekte toetada, kuna linna finantsseis on väga hea.
Volikogu aseesimees Karl Mäesepp küsib, kas volikogu istungit tohib üldse filmida.
Inno kommentaar: Tundus, et see oli üldse ajaloos esimene kord, kus Rakvere volikogu istungil on istungi käiku filmitud. Vähemalt olid volikogu liikmed väga, kuidas nüüd öelda, kohmetunud. Samas on volikogu istungid avalikud ja neid võiks vabalt ka veebis üle kanda.
Üks küsimus Tallinna eelarve teemal ja Inno kommentaar
Saabus selline küsimus/tagasiside:
Inno, kuidas kommenteerid?
Tallinna eelarve -2,4 mld krooni
Rakvere linnavalitsuse tegevust küll kajastate täpselt. Aga paluks kommentaare, kuidas Tallinna linnavalitsus oma tööga viimastel aastatel hakkama on saanud. Teed on igatahes kohati täiesti läbimatud.
Inno kommentaar:
Mis Tallinna eelarvesse puutub, siis on see miinus kolme aasta peale, ja seda finantseeritakse laenudest, sellest on ka kirjutatud. Omavalitsuse puhul on see tavapärane tegevus, nimetage omavalitsust, mis laenu ei võta. Nende kõigi eelarve on sellega puudujäägis.
Aga hoopis teravam probleem on valitsuse poliitika, mis on planeerinud tulevaks aastaks tervelt 5 miljardit puudujääki.
Probleem on siin selles, et valitsus tahab ise puudujääki jooksutada, aga Brüssel pole sellega nõus. Nüüd püüab valitsus survestada omavalitsusi, et need laenu EI võtaks ning ise võtta laenu omavalitsuste arvelt. Millega piiratakse omavalitsuste arenguvõimalusi. Eriti kannatavad need omavalitsused, mis pole veel end nö lõhki laenanud ja planeerinud suuremaid kulutusi just eelolevateks aastateks. Näotu tegevus keskvalitsuse poolt.
Mis Tallinna teedesse puutub, siis niipalju kui olen Eestis ringi sõitnud, siis on Tallinna teed väga heas olukorras, võrreldes paljude teiste omavalitsustega. Eks see tuleneb ka sellest, et Tallinn pealinnana on saanud rohkem võimalusi teede korrashoidu panustada. Tegelikult on teede probleem väiksemates omavalitsustes väga terav, aga väiksemate kohtade info paraku meediasse ei jõua. Eesti ajakirjandus on väga Tallinna-keskne. Isegi kohalikud lehed kirjutavad pidevalt Tallinnast, samal ajal kui kohapeal on asjad vägagi nutused. Tallinnas pannakse, piltlikult öeldes kirja iga viimne kui linnapea puuksatus, väiksemates kohtades aga pole elanikel mingit ülevaadet, mis kohalik võim toimetab. See on minu arvates Eesti jaoks kõige suurem probleem, ja see üha süveneb.
Ehk kokkuvõtvalt, niipalju kui olen asju kõrvalt jälginud: Tallinn, Tartu ja Pärnu tunduvad teiste omavalitsustega võrreldes probleemiderohkemad, kuna seal ajakirjandus toimib ja kirjutatakse asjadest. Ülejäänud omavalitsuste kohta aga puudub ülevaade sootuks. Näiteks Rakveres, kus ma ise olen asju jälginud, kirjutab linnavalitsuse tegemistest ajakirjanik, kes ise oli veel äsja ühe võimuerakonna liige. See oleks umbes sama, kui Tallinnas ilmuks vaid üks leht ja see ajakirjanik, kes Tallinna uudiseid kirjutab, on Keskerakonna liige. Mis uudiseid siis sealt oodata oleks?! Tuleb ainult üks kiidulaul.
Mina soovitan suurtele lehtedele saata kohtadele ajakirjanikke, linnast välja, ja ma luban, et te saate selliseid lugusid, et hoia ja keela. Mille kõrval Tallinna, Tartu ja Pärnu asjad kahvatuvad. Sest kohalikud võimurid on karistamatuse olukorras läinud väga ülbeks.
Inno, kuidas kommenteerid?
Tallinna eelarve -2,4 mld krooni
Rakvere linnavalitsuse tegevust küll kajastate täpselt. Aga paluks kommentaare, kuidas Tallinna linnavalitsus oma tööga viimastel aastatel hakkama on saanud. Teed on igatahes kohati täiesti läbimatud.
Inno kommentaar:
Mis Tallinna eelarvesse puutub, siis on see miinus kolme aasta peale, ja seda finantseeritakse laenudest, sellest on ka kirjutatud. Omavalitsuse puhul on see tavapärane tegevus, nimetage omavalitsust, mis laenu ei võta. Nende kõigi eelarve on sellega puudujäägis.
Aga hoopis teravam probleem on valitsuse poliitika, mis on planeerinud tulevaks aastaks tervelt 5 miljardit puudujääki.
Probleem on siin selles, et valitsus tahab ise puudujääki jooksutada, aga Brüssel pole sellega nõus. Nüüd püüab valitsus survestada omavalitsusi, et need laenu EI võtaks ning ise võtta laenu omavalitsuste arvelt. Millega piiratakse omavalitsuste arenguvõimalusi. Eriti kannatavad need omavalitsused, mis pole veel end nö lõhki laenanud ja planeerinud suuremaid kulutusi just eelolevateks aastateks. Näotu tegevus keskvalitsuse poolt.
Mis Tallinna teedesse puutub, siis niipalju kui olen Eestis ringi sõitnud, siis on Tallinna teed väga heas olukorras, võrreldes paljude teiste omavalitsustega. Eks see tuleneb ka sellest, et Tallinn pealinnana on saanud rohkem võimalusi teede korrashoidu panustada. Tegelikult on teede probleem väiksemates omavalitsustes väga terav, aga väiksemate kohtade info paraku meediasse ei jõua. Eesti ajakirjandus on väga Tallinna-keskne. Isegi kohalikud lehed kirjutavad pidevalt Tallinnast, samal ajal kui kohapeal on asjad vägagi nutused. Tallinnas pannakse, piltlikult öeldes kirja iga viimne kui linnapea puuksatus, väiksemates kohtades aga pole elanikel mingit ülevaadet, mis kohalik võim toimetab. See on minu arvates Eesti jaoks kõige suurem probleem, ja see üha süveneb.
Ehk kokkuvõtvalt, niipalju kui olen asju kõrvalt jälginud: Tallinn, Tartu ja Pärnu tunduvad teiste omavalitsustega võrreldes probleemiderohkemad, kuna seal ajakirjandus toimib ja kirjutatakse asjadest. Ülejäänud omavalitsuste kohta aga puudub ülevaade sootuks. Näiteks Rakveres, kus ma ise olen asju jälginud, kirjutab linnavalitsuse tegemistest ajakirjanik, kes ise oli veel äsja ühe võimuerakonna liige. See oleks umbes sama, kui Tallinnas ilmuks vaid üks leht ja see ajakirjanik, kes Tallinna uudiseid kirjutab, on Keskerakonna liige. Mis uudiseid siis sealt oodata oleks?! Tuleb ainult üks kiidulaul.
Mina soovitan suurtele lehtedele saata kohtadele ajakirjanikke, linnast välja, ja ma luban, et te saate selliseid lugusid, et hoia ja keela. Mille kõrval Tallinna, Tartu ja Pärnu asjad kahvatuvad. Sest kohalikud võimurid on karistamatuse olukorras läinud väga ülbeks.
Raasuke rääkis kontrollitud devalveerimisest Lätis, ilmselt kordub sama Eestis
Väljavõte Äripäeva veebist.
Eesti üks kogenumaid finantsiste, Swedbanki finantsjuht Erkki Raasuke rääkis Rootsi ajakirjanikele kontrollitud devalveerimisest Lätis, mis mahuks isegi ERM2 vahetuskursimehhanismi +/- 15% normi sisse. Ja võimaldaks Lätil kiiremini august välja tulla.
Kuigi Raasuke ütles Äripäevale, et tegemist on seletusega kitsas kontekstis, ja vaid hüpoteetiliselt, võib arvata, et sel teemal on peetud tõsiseid diskussioone. Muidu sellistest asjadest ei räägita. Ja kui selline tegevus on kavas Lätis, siis ilmselt kopeeritakse seda ka Leedus ja Eestis, mis on Lätiga majanduslikult tihedalt seotud.
Olgem ausad, kuivõrd Eestis keskpank sisuliselt puudub, täidavad keskpanga funktsioone rahaturul kommertspangad. Ja veel eriti suured Rootsi kommertspangad. Kes otsustavad tegelikult, mis toimuma hakkab. Andrus Ansip, kes ühtelugu raha-teemadel kilkab, ei otsusta paraku mitte essugi. Tegelikult otsustavad Swedbank, SEB, Nordea ja Sampo, kas Eesti liitub aastal 2011. eurotsooniga või mitte. Ja näib, et nemad on otsustanud, et seda ei juhtu. Sest valitsus pole suutnud valitsemiskulusid kokku tõmmata. Ning, nagu rääkis Nordea Eesti juht Vahur Kraft, ka intressi kriteeriumiga võib tulla probleeme, sest võlakirjadega võrreldavad intressid on Eestis eurole üleminekuks liig kõrged.Või teistpidi: intressidesse on sisse kirjutatud ootus, et eurot niipea ei tule. Simple as that!
Nii et, Inno on hoiatanud: Eestit ootab 15% krooni kursi langus. Ilmselt on pangad selleks teatud ettevalmistused juba teinud. Üks neist on seesama vara arestimine, millest kirjutas tänane Ekspress. Samuti pakutakse inimestele maksepuhkust, ma eeldan. See "kahju" üritati tagasi võtta pensionifondidest, ent see ilmselt ei õnnestunud.
Kui Ansip räägib, et kõik on Eestis kõige paremas korras, siis rääkisid sama juttu mõni aeg tagasi ka Läti juhid. Aga mis valitsusjuhil muud rääkida ongi, olukorras, kus riigi seis igalt poolt käriseb. Kui ta tunnistaks ausalt, nagu asjad on, et kõik on PuPu, siis peaks ta ameti päevapealt maha panema.
Mr TÄPU
Väljavõte Kanal 2 ekraanilt.
Kas see mees suudab Eesti viia majanduskriisist välja ja eurole üle 2011. aastaks?
Nalja teete!
Kusjuures ta sarnaneb üha rohkem oma teisikule "Pehmetest ja karvastest".
Küsimus selle kohta, kuidas meil läheb, ja Inno vastus
Saabus selline küsimus/tagasiside:
Kuidas teil Inno ja Irja pereelu üldiselt sujub ka? Kas tülitsete vahel? Kas Irja piriseb mõnikord? Pea ei valuta?
Küsin selleks, et teie kogemuse varal õppida ja targemaks saada. Mäletan, et põhimõtteliselt on Irja Inno jaoks täiuslik naine. Täiuslik naine on tänapäeval aga teadupärast väga haruldane nähtus. Võiksitegi siis pimeduses elavat eesti rahvast selles aspektis pisut valgustada. Kuidas läheb?
Inno vastus:
tead, läheb hästi, ja eks ma olen kõigest kirjutanud, seda üle korrata oleks ehk tobe, sellele viidati ka, et me liiga eksponeerime ennast, umbes nii et edvistame, et me ainult naudime tähelepanu, tõmbasime siis tagasi, sest, tõepoolest, meie avameelsust hakati meie vastu kurjasti ära kasutama. Saime oma vitsad kätte.
Aga eks me kirjutame sellest ühel päeval raamatu, sellest oma elust. Kui oleme 25 aastat koos olnud ;)
Mis pirisemisse puutub, siis olen ma ise hoopis piriseja. Irja on samas hästi arusaaja, kusjuures oma suhtes J'ga oli just tema väga pirtsakas, umbes nagu Ingrid minuga. Nii et suhtumine võib olla väga erinev inimestesse, mina seostan seda sobivuse, vastastikuse keemiaga. Inimesed reageerivad üksteisele erinevalt.
Ja ma ei nimetaks Irjat täiuslikuks, vaid ta on mulle sobiv. Ja sellisena mõistagi ka täiuslik. Mis näitab, et täiuslikkuseks pole üldse palju vaja. Tegelikult midagi. Ja ma olen veendunud, et iga inimese jaoks on olemas kuskil täiuslik partner. Tuleb ta vaid üles leida. See viimane oli minu jaoks nagu loteriivõit, aga eks ma olen püüdnud oma tekstidega muuta seda asja veidi tavalisemaks. Omakasu ajendil, mõistagi, et tekiks rohkem sobivaid paare, ja maailm sellest paremaks muutuks. Ma tunnen, et olen leidnud oma missiooni elus: kõikvõimalike vahenditega propageerida sobivust. Ka see blogi siin täidab seda eesmärki.
Üks põnev tagasiside IRLi esindaja Margot Truuveri kohta ja Inno kommentaar
Väljavõte Margot Truuveri (IRL) kontolt seksiportaalis iha.ee.
Saabus selline tagasiside, mille tahaks eraldi välja tuua:
":):):)
Teadlased avastasid, et maailma kõige õnnetum loom on mees. Tal on rinnad piimata, linnuke ilma tiibadeta, munad ilma koorteta ja kotid ilma rahata...näib, et kuni 80% naistest ei abiellu kuna 70 grammise vorstijupi pärast pole mõtet tervet siga pidada:) "
Ju see on suhteliselt "ametlik" arvamus antud preili suust.
Kaastunne KÕIGILE meestele ja naistele, kes selle naisisikuga peab suhtes olema.
Inimene, kes ei suuda olla püsisuhtes, ilma väliste kepiseiklusteta, on päris kindlasti psühhiaatriliselt rumal, egoist, enesekeskne ühiskonnaülbur.
Samahästi võiks mõni varas seletada, et tema ei tea, mida käsi teeb. Mõni tädike samaoodi ei tea, mida tema vulva teeb.
Räägitakse, et üks või teine asi on "eraasi" ja "isiklik elu".
Tegelikkuses näitab isiklik suguelu ja selle nüansid antud persooni isiksust ja selle kvaliteeti. Tegemised voodis on vihjeks, mida suudab korda saata see isik reaalelus. Mida ja kas üldse suudab lubada ja lubadusi täita.
On suur vahe, kas vastutaval kohal on sugumaniakk ja üleaisaviskaja isik, või hoopis korralik põhimõttekindel inimene.
Head valimist!
Inno kommentaar:
tõepoolest, ka mulle tundus, et tegemist pole vaimselt stabiilse inimesega. Mina saaks aru, kui oleks tegemist elukaaslase otsimisega, või nagu on tulnud vihjeid, et ta otsis omale õiget meest. Ent ta ise tunnistab, et ei otsi mingit suhet, ja et tal on oma mees ja lapsed olemas. Teiselt poolt, kui on olemas lapsed ja mees, keda armastad, mida sa siis veel küla pealt otsid?! Mina näiteks ei kujuta ette, et ma Irja selja taga mingis seksiportaalis oma alasti pilte eksponeeriks ja minmgeid uusi suhteid jahiks. Ma ei teinud seda isegi Ingridi selja taga, kuigi ma otsisin ise sellest suhtest väljapääsu. See oleks olnud teise inimese petmine. Lõpuks saatus ise viis mind Irjaga kokku. Ja ma tegin selle kohe Ingridile teatavaks. Ingrid seevastu ütles, et ei taha mingist lahutusest kuulda, vaid pakkus võimalust, et ma võin Irjaga kohtuda ja seksida, kui tahan, aga ametlikult jään kokku Ingridiga. Mina polnud jälle sellise tsirkusega nõus. Ma ei kujuta ette, et ma elan vaid nägude tegemiseks pealtnäha koos inimesega, kui mul on suhe hoopis kellegi teisega.
Samas ma ei saanud ka Ingridist aru, kui ta ei jäänud Peep Vainuga, kuigi tema jutust tuli välja, ja ka Vainuga peetud kirjavahetusest, et ta oli Vainu kõrvuni armunud. Kuidas saab olla nii, et ühel päeval oled kõrvuni armunud, teisel päeval enam mitte?! Ühel päeval valid välja ühist kodu ja teed ühiseid plaane, teisel päeval ei tee teist enam tundmagi. Vat minu jaoks on selline asi arusaamatu. Kui mina oleks olnud kõrvuni armunud, oleks ma järginud oma südame häält. Ja mina poleks teinud Ingridile mingeid takistusi lapsega kohtumisel, kui laps oleks ka minu hoole alla jäänud. Kuigi eks Ingridil oli plaan laps kaasa võtta, sest ta hakkas last minu äraolekul harjutama nimega "inno". Varem olin ma olnud ikka "issi". Mulle oli see algul üllatav, aga hiljem, kui Vainuga suhe välja tuli, siis taipasin, mis oli point. See oli vajalik, sest lapse ellu oli tulemas veel "peep". Lapse elus oleks siis olnud "emme", "peep" ja "inno". Ent millegipärast ei jäänud Ingrid kokku oma elu armastusega, vaid kolis tagasi minu juurde, et siis minu kallal edasi tänitada. Millest ma ka aru ei saa: elada koos inimesega, kelle kallal kogu aeg tänitad. Elada koos inimesega, keda sa tegelikult vihkad.
reede, 16. oktoober 2009
Üllatus: Postimees keeras enne valimisi oma peremehe vastu
Väljavõte Postimehe veebist.
Väga huvitav, et Reformierakonna suuvooder ajaleht Postimees keeras vahetult enne valimisi oma peremehe vastu, kajastades üksikasjalikult juhtumit, kuidas Reformi tähtis juht Rain Rosimannus manipuleerib Põhja-Tallinnas ehk Koplis venekeelse valijaga.
Tea, kas on saanud Postimehe juhid Norrast juhtnöörid, et mitte liiga ühte äärmusse kalduda, sest sellega kaasneb oht kaotada lugejaid. Seda eriti olukorras, kus Keskerakonna toetus on Postimehe tähtsaimal turul, Tallinnas, erakordselt kõrge. Rämedalt Keskerakonna vastast joont ajades võib hakata kannatama lehe äri.
Või on asi selles, et Reform on ületanud ka Postimehe, või Kadastiku niigi kõrge valuläve. Kus siis Kadastik on sunnitud oma vanast kamraadist Näksipist lahti ütlema, ja ühes Näksipiga kogu Reformierakonnast.
Mind aga teeb valvsaks artiklis toodud väide, et lisaks Rosimannust kiitvatele lendlehtedele levitab, ilmselt siis Reform ise, lendlehti, kus "eesti natsionalistid" seda "venelaste suurt sõpra" Rosimannust kiruvad. Kas see pole räige rahvustevahelise vaenu õhutamine, mis on kriminaalkorras karistatav. Minu meelest peaks Kapo siin koheselt sekkuma, sest sellisel tegevusel võivad olla väga kurvad tagajärjed. Ja eks see näita ka seda, kui alaltute võtetega üritab Reform võita venekeelse elanikkonna poolehoidu.
Miks Reformi omad selliste võtete peale lähevad? Tundub, et neid on vallanud hirm valimistel haledalt kaotada, mistõttu kasutatakse alatuid võtteid, ning ollakse ilgelt närvis. Näiteks eile kaotas närvid peaminister Andrus Ansip, kui kaotas enesevalitsuse ja kukkus valitsuse pressikonverentsil sõimama Tallinna linnapead, et too rääkivad pensionide vähendamisest. Samas on Savisaarel õigus, sest pensionide vähendamine on olnud valitsuses jututeemaks, aga ilmselt jätekase sellekohane otsus kohalike valimiste järgsesse aega. Nii nagu tehti maksutõusude otsused ära pärast eurovalimisi.
Pommuudis! Rakvere linnavolikogu otsustas linnapea Jaadla nõudmisel võtta 3,8 miljonit laenu!!!
Väljavõte Rakvere lennuklubi Blue Sky kodukalt. Keskel Rakvere linnapea Andres Jaadla.
Võtsime inimest sõnast ja läksime tänasele volikogu viimasele istungile oma delegatsiooniga kohale. Kampa võtsime ühe linnakodaniku, kellest linnavolikogu teerulliga üle sõitis, aga sellest kirjutab Inno hiljem. Linnavolikogu liikmete näod venisid meid nähes väga pikaks, aga midagi nad teha ka ei saanud. Linnavolikogu istungid on nimelt avalikud ning meil Innoga ongi nüüd plaan igale viimasele kui istungile kohale ilmuda. Ja tuua inff selle kohta, mis volikogus toimub ja mis otsuseid seal linnarahva selja taga langetatakse, kandikul ja magamistuppa kätte. Aga alustagem!
Teie seda ilmselt ei tea, aga täna astus volikogu istungil üles linnapea Andres "ja kui te seda küsitlemist jätkate, siis mulle tundub, et tegemist on minu ahistamisega" Jaadla ning pidas pika ettekande sellest, kuidas nüüd ja kohe on kindlasti vaja võtta vastu otsus selle kohta, et volikogu nõustub Rakvere lennuvälja täiustamiseks 3,8 miljoni laenu võtmisega. Mõelge! Lennuväli! Praegu, kus pangad alustasid inimeste kodude massilise arestimisega, arutab Rakvere linna volikogu tõemeeli lennuvälja täiustamist! Ma saan aru, kui linnapea oleks palunud volikogu nõusolekut laenu võtmiseks hättasattunud linnakodanike abistamiseks, aga kaugel sellest.
Härra Jaadla ütles, et lennuklubil Blue Sky, millega ta on ise seotud, sest poseerib tähtsalt Blue Sky kodulehekülje galerii fotodel, on sellest rahast väga huvitatud ja ka linna arenguks on selline laenamine hädatarvilik.
Ja mitte ükski linnavolikogu liige peale keskerakondlase Olev Puldre ei vaielnud talle vastu. Olev siis hädiselt protesteeris, et võiks pigem Pauluse kiriku peale mõelda, aga tema jutu lõikas Jaadla läbi lausega: "Kas sul on midagi linna arengu vastu?" IRL- i liige Rainer Miltop kiitis Jaadlale takka ja kõik teised olid vait kui sukad, nagu neil oleks olnud suu vett täis. Ja kui läks hääletamiseks, siis KÕIK volikogu liikmed tõstsid kätt kui tublid pioneerilapsed. Poolt! Et muidugi tuleb lennuvälja täiustada! Ja muidugi tuleb kolm koma kaheksa milli laenata!
Üldse meenutas volikogu tänane istung mulle väga pioneerikoosolekut. Ei mingit diskussiooni, emotsioone, elavat arutelu, tuimade silmadega volikoguliikmed lihtsalt tõstsid kui üks mees kätt. Erakondade esimehed olid ilmselt tublid parteilased enne volikogu istungit ette valmistanud ja öelnud, kuidas tuleb hääletada.
Help! tahaks karjuda. Ja kus on kohalike ajakirjanike silmad? Virumaa Teataja täissöönud ajakirjanik Andres Pulver oli küll kohal, aga ei esitanud mitte ühtegi küsimust ja kadus enne "lennuvälja täiustamise" küsimuse hääletamisele panekut üldse ära. Et meie hääletamist filmisime, ei meeldinud sots Karl Mäesepale, kes kukkus pröökama, et oleksime pidanud filmimiseks luba küsima. Et linnarahvas volikogu eelistustest aimu ei saaks, oletan?
Et siis selline otsus tehti täna teie selja taga, hea Rakvere rahvas. Volikogu liikmed, kelle südametunnistuse asemele on ilma igasuguse kahtluseta kasvanud midagi muud, andis täna oma heakiidu LENNUVÄLJA TÄIUSTAMISEKS 3,8 milli laenamisele.
Mina ütlen selle peale, et mitte ükski volikogu liige, kes täna sellele jaburale laenule oma heakskiidu andis, ei vääri oma kohta. Hääletage nad kõik maha, head rakverlased. Hääletage nende inimeste poolt, kel on veel südametunnistus alles ja kes küsivad enne selliste otsuste langetamist linnarahva arvamust. Kes need inimesed on, küsite. Tõsi, neid on ilmselt vähe, sest südametunnistus on asi, mida on võimalik suurte kasudega maha ärida, aga ma arvan, et igaüks, kes pole hetkel volikogus, on parem kandidaat kui need, kes seal praegu on. Võim ei muuda kõiki, aga ta muudab väga paljusid. Ja enamikku Rakvere linnavolikogu liikmetest on võim muutnud.
See, kes hakkab linnarahva teenimise asemel partei või omaenda huve teenima, peab võimu juurest lahkuma, sest tal ei ole seal enam midagi teha. Linnavalitsus ja -volikogu on nimelt ellu kutsutud selleks, et - uskuge või mitte - seista hea linnarahva hea käekäigu eest. Linnavalitsusel ja -volikogul lasub ka kohustus oma tegemistest linnarahvale aru anda ning linlasi olulistest otsustest informeerida. Nii suure summa laenamisest niivõrd tühisel eesmärgil nagu seda on lennuvälja täiustamine, oleks tulnud linnarahvale teada anda, et rakverlased oleksid saanud ses küsimuses oma sõna sekka öelda.
Nõustun linnakodanikuga, kes meiega kaasas oli ja kes ütles, et linnavolikogul katus sõidab. Ja sõidabki, selles veendusin täna ise. Aga hääd lendamist teile, auväärt volikogu liikmed. HEAD LENDAMIST VOLIKOGUST VÄLJA!;)
PS Kirjutasin ennist, et volikogu andis heakskiidu 3,6 miljoni laenamiseks. Vaatasin videolt üle ja tegelikult oli see summa siiski 3,8 ehk veelgi rohkem. Inno lisab varsti ka video volikogu istungilt!
Haridusele üha vähem rõhku: Eesti kaugeneb hurdalikest väärtustest
Kadunud Jakob Hurt, eesti rahva ärkamise üks eestvedajaid ütles nõnda: „Kuna me pole suured jõult ega arvult, siis peame saama suureks oma vaimult ja kultuurilt.“
Seda Hurda mõtet on hiljem korduvalt tsiteeritud, ja vormiliselt sellele isegi takka kiidetud, ent sisuliselt pole midagi ära tehtud. Ja seda eriti nüüd, taasiseseisvumise järel, mil kõrgharidus ja üldse haridus on muudetud tasuliseks - või nimetage mulle Eestis kool, kus õpilased või nende vanemad ei peaks peale maksma - ja head haridust saab omale võimaldada üha väiksem osa ühiskonnast.
Samal ajal pööratakse ülimalt suurt rõhku jõule ja arvule. Üha rohkem ressurssi kulutatakse kaitsekulutusteks, ja seda just relvastuse ostmiseks, mitte sõdurite väljaõppeks, kuigi vaenlast pole kuskil silmapiiril näha. Kusjuures totter on see, et kui seda vaenlast pole (venelast, saatusekaaslast ei saa kuidagi vaenlaseks pidada, pigem kaaskannatajaks), siis kulutatakse ressurssi, et seda vaenlast luua, olgu ta siis lätlane või venelane. Peedistatakse kohapeal venelasi, et siis nende rahvuskaaslasi Venemaal ärritada, kuigi Venemaa venelased peavad Eestis elavaid venelasi eestlasteks. Ja kulutatakse igal aastal miljardeid kroone, et relvastuda selle kujuteldava, vahtu klopitud vaenlase vastu.
Samuti kulutatakse üha rohkem ressurssi rahvastiku taastootmisele, makstes suuri summasid lapse sünnitamise ja sünnitusjärgse hooldamise eest, jällegi miljardeid kroone aastas. Ja hiljem jäetakse need lapsed saatuse hooleks, põhjendusega, et raha ei ole. Mistõttu need sündinud lapsed lahkuvad Eestist. Millega on Eestist saanud Lääne-Euroopa inkubaator, mis toodab heledajuukselist ja sinisilmset tööjõudu Euroopa ettevõtete tarbeks.
Hurda juurde tagasi tulles: üha vähem rõhku pööratakse Eestis vaimule ja kultuurile. Minu jaoks mõjub mõnitamisena see viis, kuidas kultuurkapital loojatele välja jagatud raha tagasi nõuab, põhjendades seda puudulike aruannetega. Mis siis justkui sunniks ka loojad bürokraatideks. Minu jaoks on loovus ja bürokraatia pöördvõrdelises sõltuvuses, mistõttu ei saagi juba põhimõtteliselt eeldada, et looja saaks hakkama mingite aruannetega. Kui üldse mingit aruannet nõuda, siis enne raha andmist. Ja kui raha antud, siis on see antud. Lisamärkusena olgu öeldud, et loojad saavad niigi vähe. Ja seda piskut siis veel väntsutatakse edasi-tagasi. Loojaid koheldakse nagu loomi. Samas, ma ei saa märkimata jätta, lastakse neil, kes loojate rahajagamist korraldavad, ehk ametnikel tuuri panna tervelt 8,5 miljonit (MILJONIT!!!) krooni, nagu oli juhtum kultuurkapitali juhi Avo Viioliga.
Või võtame maksu-teema, kus siis loojatele, ükskõik kui palju nad teenivad on kehtestatud sotsiaalmaksu miinimumkohustus, mis on siis igakuiselt 1436 krooni. See on väga suur summa, kui arvestada, et 2005. aastal oli miinimumkohustus vaid 231 krooni. Sotsiaalmaksu kohustus on kerkinud mõne aastaga 6 (KUUS!!!) korda, samas ma ei usu, et selle ajaga on loojate tulud samaväärselt kerkinud. Ja kuigi praegu räägitakse, et ettevõtete tulud on kukkunud 2005. aasta tasemele, pole kohustusi sellele vastavaks viidud.
Minu jaoks oli tähenduslik ka see, kuidas suur riiklik masinavärk läbi andmekaitse inspektsiooni meile Irjaga kui blogi-kirjanikele koju tungis ja korraldas läbiotsimise, et leida selle blogiga seotud materjale. Mis on juba iseenesest totter, et ametkond ründab kirjaniku kodu, et leida sealt inspiratsiooni allikaid. Või midagi seesugust. Mul tekkis selle peale ainult üks küsimus: mis riigi me elame? Ja mis loovusest, loovmõtlemisest, kirjandusest või kultuurist laiemalt me sellisel juhul üldse räägime. Kui pead olema hirmul selle pärast, mida kirjutad. Kui kirjutamise, oma mõtete avaldamise eest saad karistada. Kuidas saab sellisel juhul saada suureks vaimult või kultuurilt? Kusjuures eriti groteskne oli veel see, et läbiotsimine toimus vahetult peale seda, kui sai avalikult teatavaks, et me kirjutame raamatut vabast ühiskonnast. Ja minema viidi loomulikult ka selle raamatu ettevalmistuseks mõeldud materjalid. Mis muutis raamatu valmimise veel eriti vaevaliseks. Need, arvutid ja kõvakettad, mälukaardid on siiani andmekaitse käsutuses (vähemalt saja tuhande krooni eest vara, mis säästudest ajapikku kogutud), kuigi nagu olen kuulnud, siis põhjamaades tehakse sellisel juhul andmetest koopiad ja antakse andmekandjad kohe tagasi. Edasi näägutati meid selle eest, et me olime saanud Tallinna linnalt toetuse raamatu kirjutamiseks. Et oleksime justkui pidanud ka selle toetuse tagasi andma, kuigi raamat sai vaatamata kõigele välja antud. Ma ütlen ausalt, loometegevuseks annab karmimat keskkonda otsida.
Jakob Hurt oli Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) üks asutajaid. Ma ise astusin EÜSi, kuna minu jaoks olid tähtsad just Hurda mõtted, sellised aated. Ent on iseenesest sümboolne, et Eesti Üliõpilaste Selts heitis mind oma ridadest välja blogi-kirjutamise pärast (see on minu oletus, täpset põhjust mulle ei öeldud). Ehk siis on selts ise asunud taganema neist põhimõtetest, millele see ühendus kunagi rajati, on hakanud otsast sööma neid põhimõtteid, millel selts seisab. Ma ei tea, kuidas Hurt end praegu teises ilmas tunneb, aga ma kujutan ette, et tal on väga piinlik.
Seda Hurda mõtet on hiljem korduvalt tsiteeritud, ja vormiliselt sellele isegi takka kiidetud, ent sisuliselt pole midagi ära tehtud. Ja seda eriti nüüd, taasiseseisvumise järel, mil kõrgharidus ja üldse haridus on muudetud tasuliseks - või nimetage mulle Eestis kool, kus õpilased või nende vanemad ei peaks peale maksma - ja head haridust saab omale võimaldada üha väiksem osa ühiskonnast.
Samal ajal pööratakse ülimalt suurt rõhku jõule ja arvule. Üha rohkem ressurssi kulutatakse kaitsekulutusteks, ja seda just relvastuse ostmiseks, mitte sõdurite väljaõppeks, kuigi vaenlast pole kuskil silmapiiril näha. Kusjuures totter on see, et kui seda vaenlast pole (venelast, saatusekaaslast ei saa kuidagi vaenlaseks pidada, pigem kaaskannatajaks), siis kulutatakse ressurssi, et seda vaenlast luua, olgu ta siis lätlane või venelane. Peedistatakse kohapeal venelasi, et siis nende rahvuskaaslasi Venemaal ärritada, kuigi Venemaa venelased peavad Eestis elavaid venelasi eestlasteks. Ja kulutatakse igal aastal miljardeid kroone, et relvastuda selle kujuteldava, vahtu klopitud vaenlase vastu.
Samuti kulutatakse üha rohkem ressurssi rahvastiku taastootmisele, makstes suuri summasid lapse sünnitamise ja sünnitusjärgse hooldamise eest, jällegi miljardeid kroone aastas. Ja hiljem jäetakse need lapsed saatuse hooleks, põhjendusega, et raha ei ole. Mistõttu need sündinud lapsed lahkuvad Eestist. Millega on Eestist saanud Lääne-Euroopa inkubaator, mis toodab heledajuukselist ja sinisilmset tööjõudu Euroopa ettevõtete tarbeks.
Hurda juurde tagasi tulles: üha vähem rõhku pööratakse Eestis vaimule ja kultuurile. Minu jaoks mõjub mõnitamisena see viis, kuidas kultuurkapital loojatele välja jagatud raha tagasi nõuab, põhjendades seda puudulike aruannetega. Mis siis justkui sunniks ka loojad bürokraatideks. Minu jaoks on loovus ja bürokraatia pöördvõrdelises sõltuvuses, mistõttu ei saagi juba põhimõtteliselt eeldada, et looja saaks hakkama mingite aruannetega. Kui üldse mingit aruannet nõuda, siis enne raha andmist. Ja kui raha antud, siis on see antud. Lisamärkusena olgu öeldud, et loojad saavad niigi vähe. Ja seda piskut siis veel väntsutatakse edasi-tagasi. Loojaid koheldakse nagu loomi. Samas, ma ei saa märkimata jätta, lastakse neil, kes loojate rahajagamist korraldavad, ehk ametnikel tuuri panna tervelt 8,5 miljonit (MILJONIT!!!) krooni, nagu oli juhtum kultuurkapitali juhi Avo Viioliga.
Või võtame maksu-teema, kus siis loojatele, ükskõik kui palju nad teenivad on kehtestatud sotsiaalmaksu miinimumkohustus, mis on siis igakuiselt 1436 krooni. See on väga suur summa, kui arvestada, et 2005. aastal oli miinimumkohustus vaid 231 krooni. Sotsiaalmaksu kohustus on kerkinud mõne aastaga 6 (KUUS!!!) korda, samas ma ei usu, et selle ajaga on loojate tulud samaväärselt kerkinud. Ja kuigi praegu räägitakse, et ettevõtete tulud on kukkunud 2005. aasta tasemele, pole kohustusi sellele vastavaks viidud.
Minu jaoks oli tähenduslik ka see, kuidas suur riiklik masinavärk läbi andmekaitse inspektsiooni meile Irjaga kui blogi-kirjanikele koju tungis ja korraldas läbiotsimise, et leida selle blogiga seotud materjale. Mis on juba iseenesest totter, et ametkond ründab kirjaniku kodu, et leida sealt inspiratsiooni allikaid. Või midagi seesugust. Mul tekkis selle peale ainult üks küsimus: mis riigi me elame? Ja mis loovusest, loovmõtlemisest, kirjandusest või kultuurist laiemalt me sellisel juhul üldse räägime. Kui pead olema hirmul selle pärast, mida kirjutad. Kui kirjutamise, oma mõtete avaldamise eest saad karistada. Kuidas saab sellisel juhul saada suureks vaimult või kultuurilt? Kusjuures eriti groteskne oli veel see, et läbiotsimine toimus vahetult peale seda, kui sai avalikult teatavaks, et me kirjutame raamatut vabast ühiskonnast. Ja minema viidi loomulikult ka selle raamatu ettevalmistuseks mõeldud materjalid. Mis muutis raamatu valmimise veel eriti vaevaliseks. Need, arvutid ja kõvakettad, mälukaardid on siiani andmekaitse käsutuses (vähemalt saja tuhande krooni eest vara, mis säästudest ajapikku kogutud), kuigi nagu olen kuulnud, siis põhjamaades tehakse sellisel juhul andmetest koopiad ja antakse andmekandjad kohe tagasi. Edasi näägutati meid selle eest, et me olime saanud Tallinna linnalt toetuse raamatu kirjutamiseks. Et oleksime justkui pidanud ka selle toetuse tagasi andma, kuigi raamat sai vaatamata kõigele välja antud. Ma ütlen ausalt, loometegevuseks annab karmimat keskkonda otsida.
Jakob Hurt oli Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) üks asutajaid. Ma ise astusin EÜSi, kuna minu jaoks olid tähtsad just Hurda mõtted, sellised aated. Ent on iseenesest sümboolne, et Eesti Üliõpilaste Selts heitis mind oma ridadest välja blogi-kirjutamise pärast (see on minu oletus, täpset põhjust mulle ei öeldud). Ehk siis on selts ise asunud taganema neist põhimõtetest, millele see ühendus kunagi rajati, on hakanud otsast sööma neid põhimõtteid, millel selts seisab. Ma ei tea, kuidas Hurt end praegu teises ilmas tunneb, aga ma kujutan ette, et tal on väga piinlik.
Rakvere linnajuhtide palgad ühed Eesti suuremad
Rakvere linnapea Andres Jaadla.
Vaatamata sellele, et Rakvere on elanike arvult üks Eesti väiksemaid linnu, on linnajuhid endale määranud suurlinna juhi palga.
Nagu on kokku võtnud Äripäev, ulatub Andres Jaadla kuusissetulek 48 191 kroonini, pluss lisatasud aasta jooksul 168 256 krooni, ehk tegelik kuusissetulek 62 212 krooni. Ehk, ma ütleks, päris kõva sõna. Kaugelt üle selle 40 000 krooni, mis ta ise on oma palgaks öelnud.
Siis samasugune ahnepäits on volikogu esimees Mihkel Juhkami. Olukorras, kus paljude volikogude liikmed üldse sümboolse tasu eest töötavad (sest linnas on palgalised eelkõige linnavalitsuse liikmed), on Juhkami määranud omale kuupalgaks 49 819 krooni. Jällegi, märksa enam kui see 40 000 krooni, mis ta on ise välja öelnud.
Samas on linnas asjad liga-loga, tänavad korrastamata, mänguväljakud lõhutud, prügimajandus korraldamata, soojamajandus samuti. Detailplaneeringutes sõidetakse üle linnakodanike huvidest. Ja samas võetakse välja riigi suuremaid hüvitisi.
Margot Truuver (IRL) tegeles lesbiseksiga?
Margot Truuver, väljavõte Järva Teataja veebist.
Tuleb välja, et portaal Iha polnud ainus, kus IRLi esindaja Margot Truuver oma keha välja pakkus. Saabunud vihje kohaselt oli Truuveril konto ka seksiportaalis Sex in Estonia, kus ta esines kasutajanimede all liisukas ja liisukass.
Näiteks oma kontol:
reklaamis ta ennast nii:
Kaks 26 a. naissoost isikut ehk siis mina ja veel keegi otsime ja soooviks leida veel paari neidu kellega koos lõbusalt ja intiimselt aega nt. veeta 
Nii et tüdrukud olete oodatud huvitavate ettepanekutega....
Nii et tüdrukud olete oodatud huvitavate ettepanekutega....
Nii et Margot Truuver kutsus endaga seksima noori tüdrukuid! Mis on päris põnev iseenesest. Ja et tal oli veel kaasosaline selles asjas. Huvitav, kes?
EI TEGELE WEBISEXIGA 
Eelkõige tutvuks ikka naissoost isikutega ja kohtuks
suhtlen ka meestega aga 101% peaaegu kindel et ei kohtu nendega kellega suhtlen 
Eelkõige tutvuks ikka naissoost isikutega ja kohtuks
suhtlen ka meestega
aga 101% peaaegu kindel et ei kohtu nendega kellega suhtlen Ja veel, ühes sissekandes sai margot üpris vihase kirja ühelt teda tundvalt sexinestonia kasutajalt:
Kirja saatis: Paike1
Kirja saaja: liisukas
Teema: re: re: re: re: re:
Saadeti: 2007-06-07 20:37
Loeti: 2007-06-08 15:53
kustuta kiri
märgi kiri
No kui keegi on siin haige,siis kindlasti sina vana lipakas! Võiksid tulla mulle haiglasse ravile ja mis puutub piltidesse,siis olen pildil mina,aga sina va lodev paksmagu ei julge ju oma lõusta siin näidata,rates küll igal pildil?
Mida kardada,sa ju nii kuulus nillija ja kiimleja,et kõik tunnevad sind ju ka nägupidi..,milleks veel varjata? 
Aga mis puutub tropiks olemisse,siis seda oled sa ka kindlasti ja õnneks mitte minu arvates! 
Kirja saaja: liisukas
Teema: re: re: re: re: re:
Saadeti: 2007-06-07 20:37
Loeti: 2007-06-08 15:53
kustuta kiri
märgi kiri
No kui keegi on siin haige,siis kindlasti sina vana lipakas! Võiksid tulla mulle haiglasse ravile ja mis puutub piltidesse,siis olen pildil mina,aga sina va lodev paksmagu ei julge ju oma lõusta siin näidata,rates küll igal pildil?
Mida kardada,sa ju nii kuulus nillija ja kiimleja,et kõik tunnevad sind ju ka nägupidi..,milleks veel varjata? Aga mis puutub tropiks olemisse,siis seda oled sa ka kindlasti ja õnneks mitte minu arvates! Millele Margot vastas nii:
eks ma siis olen selline...ja tore et kõik mind nii hästi tunnevad ja teavad...kahju et mina kõiki ei tea...
Siis ühes sissekandes edastab Margot järgmist:
olen lihtsalt silmailuks teile tegelt 
ei tegele WEBCAMSEXIGA
JA KARVAD EI MEELDI...nii et naised hoolitsege enda eest
ja seda ka, et rinnaümbermõõt DD või E või F 75 oleneb maast, tootjast jne
Ah ja mõnele haige fantaasiaga perverdist pihkurile siin lehel...ma tean väga hästi kelle riista ma imenud olen ....ja ma ei kiida iial kellegi riista...sorry mehed aga pole lihtsalt midagi kiita...minu arust on mehel palju sexikamaid kehaosasi
ei tegele WEBCAMSEXIGA
JA KARVAD EI MEELDI...nii et naised hoolitsege enda eest
ja seda ka, et rinnaümbermõõt DD või E või F 75 oleneb maast, tootjast jne
Ah ja mõnele haige fantaasiaga perverdist pihkurile siin lehel...ma tean väga hästi kelle riista ma imenud olen ....ja ma ei kiida iial kellegi riista...sorry mehed aga pole lihtsalt midagi kiita...minu arust on mehel palju sexikamaid kehaosasi
neljapäev, 15. oktoober 2009
Stockmannis taas vanad head ajad tagasi!
Väljavõte Delfi Pildi veebist.
Keski kommenteeris, et Stockmannis pole hommikuti enam brändirõivaste väljapanekut ja nende paanilist jahtimist. Ent, nagu piltidelt näha, mis tehtud vahetult peale avamist, on selline asi jälle tagasi (kui ta vahepeal oli kadunud).
Mnjaa, ma ei tea, kas Arteri-Ingrid, ja Stiili-Kristi ikka seal veel jahtimas käivad, või on uued tegijad peale kasvanud, aga nii armas on vaadata neid pilte. Oh, olid ajad! Kus minagi seal hommikuti passisin, et koos naisega rohkem tavaari kätte saada. Hirmus rähmlemine oli küll. Ja need ajad on nüüd TAGASI! Vau!
Ansipi poliitika pööranud Reformi liikmete vastu: Reformist saanud surma-eskadron
Reformierakonnaga seoses tuleb viimasel ajal ühe tihemini kurbi sõnumeid: reedel hüppas end oma rõdult surnuks Valgjärve vallavolikogu endine reformierakondlasest aseesimees Mart Õunpuu. Ja nii nagu Ahja tragöödia puhul, jäävad ka Õunpuu lapsed nüüd sugulaste hoole alla, sest Õunpuu kasvatas lapsi üksinda.
Mis toimub, Reformierakond?! Või õigemini on näha, mis toimub: Reformi küüniline poliitika on pööranud erakonna liikmete endi vastu. Ehk paradoksaalsel kombel on erakonna viljeldud poliitika kõige suuremad ohvrid erakonna liikmed ise.
Reformierakonnast, mis seal salata, on saanud omalaadne surma-eskadron. Kõike, mida see erakond või selle erakonna juhid puutuvad, seda tabab õnnetus. Erakonna liikmed surevad üksteise järel maha.
Lisaks on reformikatel närvid täiesti läbi, näiteks täna oli Ansip karjunud pressikonverentsil ajakirjanike peale.
Siin üks kujutis veel Mart Õunpuust, rõdult surnuks hüpanud endisest koolidirektorist (Postimehe veebist):
Veel üks põnev info olukorra kohta Postimehe Arteris
Saabus selline info olukorra kohta Postimehe Arteris:
Postimehes on lood nõnda, et kui Anu Saagim ja Heili Sibrits, kes varem üht kabinetti jagasid, tööle tulid, olid nende asjad välja tõstetud. Heili - ääretult meeldiv inimene ja Anu - energiast pakatav vahva sell - olid ukse taga tõstetud. Saagim kolis Elu 24 töötajatega ühte ruumi. Heili sai tegevtoimetajaks. Heilile aga ei sobi kusekollane joon, mida Ingrid Arteris ajab. Seepärast ta lahkubki. Kahju. Kahju.
Armas Heili! Olid meile kõigile Arteris väga kallis, aga õnneks ei jäta Sa Postimeest.
Inno kommentaar:
väga põnev, igatahes. Postimehes käivad asjad üldse kummalisi teid pidi. Kui ma näiteks, see oli juba aastaid tagasi läksin heauskselt puhkusele Postimehe lisast Luup (ilmus kunagi selline uuriva ajakirjanduse lisa), ja olin poolteist kuud USAs suveülikoolis, siis naastes öeldi, et sorri, töökohta enam pole. Oleks siis keegi midagi ette teatanud. Luup oli kõige täiega Tallinna kolinud ja seal juba uus meeskondki peale võetud. Mina ise Tallinna minna ei tahtnud, sest tahtsin Tartus õppetööd jätkata. Luubi toimetaja Olari Koppel tõsteti umbes samamoodi ukse taha. Tema asemele asus Peep Kala, kes oli teinud Postimeheda diili kohalike lehtede osas ja vajas head ametikohta Tallinnas. Ta kõrbes seal samas üsna ruttu.
Postimehes on lood nõnda, et kui Anu Saagim ja Heili Sibrits, kes varem üht kabinetti jagasid, tööle tulid, olid nende asjad välja tõstetud. Heili - ääretult meeldiv inimene ja Anu - energiast pakatav vahva sell - olid ukse taga tõstetud. Saagim kolis Elu 24 töötajatega ühte ruumi. Heili sai tegevtoimetajaks. Heilile aga ei sobi kusekollane joon, mida Ingrid Arteris ajab. Seepärast ta lahkubki. Kahju. Kahju.
Armas Heili! Olid meile kõigile Arteris väga kallis, aga õnneks ei jäta Sa Postimeest.
Inno kommentaar:
väga põnev, igatahes. Postimehes käivad asjad üldse kummalisi teid pidi. Kui ma näiteks, see oli juba aastaid tagasi läksin heauskselt puhkusele Postimehe lisast Luup (ilmus kunagi selline uuriva ajakirjanduse lisa), ja olin poolteist kuud USAs suveülikoolis, siis naastes öeldi, et sorri, töökohta enam pole. Oleks siis keegi midagi ette teatanud. Luup oli kõige täiega Tallinna kolinud ja seal juba uus meeskondki peale võetud. Mina ise Tallinna minna ei tahtnud, sest tahtsin Tartus õppetööd jätkata. Luubi toimetaja Olari Koppel tõsteti umbes samamoodi ukse taha. Tema asemele asus Peep Kala, kes oli teinud Postimeheda diili kohalike lehtede osas ja vajas head ametikohta Tallinnas. Ta kõrbes seal samas üsna ruttu.
Sensatsioon: Arteri-Ingridi juurest juba lahkuvad töötajad, Ingrid loobki Arterist uut Kroonikat
Arteri-Ingrid, väljavõte Trend24 kodukalt.
Postimehele väga lähedal seisvate, usaldusväärsete allikate sõnul on Postimehe Arteri toimetaja Ingridi juurest juba hakanud lahkuma töötajad. Kes siis ei suuda Inridit taluda. Esimene lahkuja on Heili Sibrits, kes oli enne Arteri toimetuse juht, ja kelle Mart Kadastik vahetas Ingridi vastu välja ajal, kui Heili oli puhkusel. Ja tööle naastes sai teada, et ta ei ole enam Arteri juht.
Niimoodi. Siis annavad allikad teada, et Kadastik on andnud Ingridile käsu teha Arterist uus Kroonika, ja süüa nõnda vana Kroonika turult välja. See ei saa muidugi lihtne olema, sest ajal, kui Ingrid veel Kroonikas töötas, lahkusid sealt viimastel aastatel töötajad lausa grupisiivi, kuna ei suutnud Ingridit välja kannatada. Viimastel aastatel Kroonikas olevat Ingrid olnud lausa hüsteeriline, nõudes ühel päeval üht ja teisel teist, viies inimesed endast välja. Sama kordus ka tibiportaalis Toptpo, kus Ingrid pärast Kroonikast kingasaamist tööle asus. Toptopist hakkasid töötajad lahkuma juba enne portaali käivitamist möödunud aasta sügisel ja lõpuks kadusid sealt kõik töötajad peale Ingridi, kes üksi töötas, kuni portaal ise lõpetas tänavu kevadel pankrotiga.
Eks siis näis, mida armastajapaar Ingrid-Mart Kadastik koos välja mõtlevad. Mu nina ütleb, et tulemas on põnevaid uudiseid. Ilmselt pole see nende kooselu, või ühine laps, aga ega seegi võimatu pole.
Ahja tragöödia tagamaad: üks reformar tappis teise kolmanda pärast
Vasakult ülevalt (kellaosuti liikumise suunas) Kunnar Kusma (Õhtulehe veebist), Uuno Siitoja (Reformi veebist) ja Tairi Kusma (Orkutist).
Nagu välja tuleb, Ahja tragöödia tagamaadest (mida suur meedia on millegipärast tembeldanud pelgalt ühe abipolitseiniku armukadedushooks), oli tegemist ühe erakonna-sisese armastuskolmnurgaga. Kus siis üks Reformierakonna liige tappis teise, suhte eest kolmandaga.
Nii tapja, ehk Kunnar Kusma, kui ka tapetu, Kunnari naine Tairi Kusma on Reformierakonna liikmed. Seejuures veel aktiivsed liikmed, näiteks Tairi oli volikogu liige ja kandideeris praegu käimas olevatel valimistel, tema nimi on jätkuvalt nimekirjas. Ja, nagu välja tuleb, oli Tairil suhe sama Ahja volikogu liikme Uuno Siitojaga, kes on samuti aktiivne, kandideerib praegustel valimistel, ja on volikogu aseesimees.
Reformierakond pole sel teemal öelnud kippu ega kõppu. Ajakirjandus on vait. Kuigi draama puudutab otseselt Eestit valitsevat võimuerakonda. Ma saan aru, et asjaosalised ja Reform sel teemal ei räägi (vähemalt mitte enne valimisi), aga kas see on põhjus, et teemat mitte valgustada?! Mõne palju väiksema asja puhul tiritakse kõik telgitagused päevavalgele, inimesed kistakse meedias ihupesuni lahti. Nüüd täielik vaikus. Mis toimub?!
Eestis algas vaikiv ajastu
Väljavõte Delfi veebist.
Eelmisele, Tarandit puudutanud sissekandele veel täienduseks, et sel ajal, kui Eestis võimuliit kambaga (milles osaleb ka Tarand) opositsiooni maa sisse tambib, et ise veel suuremat võimu saada, võeti Riigikogus võimuliidu toel vastu nn pronksiöö seadus (millele olid võimuliidust vastu vaid Meikar ja Lotman, ja mida võib samahästi pidada ka Lihula samba seaduseks), mis aga tegelikkuses on vaikiva ajastu seadus. Mis taaselustab vanad "head" Pätsi ja nõuka aja traditsioonid, mille alusel siis poliitilist opositsiooni ja nn dissidente taga kiusati. President lükkas selle seaduse tagasi, ent ka tema võimalused on piiratud.
Nüüd on siis võimalik Savisaar vangi panna, kui piltlikult väljenduda. Sest tema kampaaniast midagi ikka "leiab", mida võiks Eesti-vasataseks tembeldada. Näiteks Lätis juba vahistati noormees, kes julges spekuleerida lati devalveerimise teemal. Samas, olgu öeldud, on see välismeedias üha levinum teema: lati devalveerimine. Aga Lätis sellest rääkida ei tohi. Nüüd ei tohi ka Eestis devalveerimisest rääkida. Sest see, devalveerimine nimelt, ohustab riikluse alustalasid. Onju!
Tihti on küsitud, et kuidas sai Eestis tekkida selline vaikiv ajastu, mis viis lõpuks omariikluse kadumiseni. Aga nii lihtne see ongi: selline vaikiv ajastu saabubki vaikselt. Ja rahvahulkade tormiliste kiiduavalduste saatel. Nõndaviisi. Päts lasi kinni panna kõik oma poliitilised vastased- vapsid, just selle põhjendusega, et vapsid ohustavad Eesti riiklust. Kuigi kõige suurem Eesti riigi vaenlane oli Päts ise, nagu hiljem selgus.
Kuigi Irja armastab öelda, et vaikiv ajastu algas uuemas Eestis siis, kui Madisson kinni pandi, või see võis alata Lihula samba mahavõtmisega, leian ma, et vaikiv ajastu algas selle nn pronksiöö seaduse kehtestamisega. Sest sellega ei piirata mitte ainult venelaste õigusi Eestis, vaid KÕIGI NENDE ÕIGUSI, kes ühel või teisel moel pole rahul valitsuse poliitikaga. Valitsuse kritiseerimist on võimalik aga iga kell tembeldada riigivastaseks tegevuseks, nii nagu seda praktiseeriti usinalt nõuka ajal. Elu näitab, et kui on olemas seadus, leitakse ka võimalused selle rakendamiseks.
Ehk nüüdsest: SUU KINNI, kui ei taha kinnimajja sattuda. Ja pole ime, et inimesed Eestist lahkuvad. Et isegi selline vabadusvõitleja nagu Tiit Madisson tahab Eestist lahkuda. Selle üle naerdakse ja parastatakse, ent see on väga kurb naer. Lisaks pronksiöös osalenutele on nüüd võimalik vangi panna ka Lihula samba juures meelt avaldanud inimesed. Mõelgem selle peale.
Lisaks veel niipalju, et tegemist on suurima kodanike vabaduste piiramisega pärast Eesti taasiseseisvumist. Ja seda teeb valitsus eesotsas Reformierakonnaga, mis ise jutlustab liberalismi. Liberalism my ass, võiks selle kohta öelda. Reformist on saanud üks tagurlikumaid jõude Eestis.
Tarand ise osav propagandameister
Väljavõte Delfi veebist.
Lasteaias oli üks väga huvitav ütelus: Kes teisel nime annab, see ise on! Minu meelest kehtib see täna hästi ka Tarandi kohta.
Poisike sai Brüsselisse ja on kukkunud kõvasti ärplema. Kusjuures heidab teistele ette seda, mis on seni olnud tema enda võimsaim relv: propaganda. Tuletan meelde, propaganda on oma ideede ja mõtete levitamine, see on poliitika tavapärane osa, juba aegade hämarusest. Mis omandas negatiivse varjundi nõuka ajal, kus ajakirjandus oli suukorvistatud ja osales ainupartei korraldatud ajupesus.
Ent probleem pole propagandas, vaid Berlusconi-likus meediapopulismis, millele Tarand vihjamisi tähelepanu juhib, ja mis tähendab, et riigivõim ei suhtle rahvaga läbi valimiste, või parlamendi, vaid otse, meedia kaudu. Kus võimul pole parlamenti enam vaja. Ega ka muid organisatsioone.
Eestis on samasugune olukord: riigivõim suhtleb rahvaga läbi meedia, kuna meedia on riigivõimu kontrolli all. Berlusconile kuuluvat Itaalias paljud meediakanalid, Eestis lömitab ajakirjandus riigivõimu ees niisama. Parlament on muutumas naljanumbriks, mille üle ilgub isegi meedia, ja edasi kogu rahvas. Kas pole kummaline: rahvas on hakanud haukuma nende üle, keda ta on ise valinud?! Samas valitsust, riigivõimu, kes kannab otsest vastutust, ei kritiseerita. Või kus on artiklid, näiteks, Ansipi, Langi või Ligi kuluhüvitiste kohta, palun?! Küll aga ilgutakse Riigikogu liikmete iga taksosõidu kallal. Samas on takso palju odavam kokkuvõttes kui oma auto ülalpidamine, või riigil autopargi pidamine. Kas ajakirjanikud on kokku arvutanud, palju kulub raha valitsuse liikmete uhkete Mercedes'te ülalpidamiseks? Või miks peaks Eestis, kus inimeste elatustase väga kasin, pidama üleval maailma kõige kallimaid autosid, mille eelised ilmnevad ainult Saksa kiirteedel? Kunagi, kui Vähi oli peaminister, ma Luubis töötades tegelsein selle teemaga ja sain vapustavad tulemused. Kuidas raisati rahva raha. Aga viimastel aastatel pole sellest enam miskit lugeda olnud. Samas on autod muutunud palju luksuslikumaks.
Tarandi-sugused tegelased, sellised endast väga heal arvamusel edevad sellid, kes tegelikkuses oma riigist ega rahvast ei hooli, on ka Eestis kehtestanud berlusconi-liku meediapopulismi. Kus siis opositsioon on tasalülitatud, ning kõikjal troonib võimuliit. Sest miks on Pärnu ja Tallinn halvad, ning neid pidevalt kotitakse. Ei, mitte sellepärast, et seal korruptsiooni või sahkerdamist rohkem oleks kui muudes omavalitsustes- kamoon, Rakveres on linnapea ja tema kompajonid pool linna oma taskusse pistnud, sama lugu on Tartus - Pärnu ja Tallinna "probleem" on selles, et need linnad ei allu veel võimuliidule, pole võimuliidu kontrolli all. Kui see kontroll saadakse, siis on ka seal kõik väga tore ja korras, nagu teistes linnades, ja kogu riigis. Ning siis, kui kogu Eesti on koondunud ühe võimu alla, võib öelda: Aga meie maal on hea, muret tundma sa ei pea, ... või kuidas see laulusalm kõlas. Ma kordan veel, enamik võtmepositsioone Eestis on juba Reformierakonna võimu all. Ja Reformi huvi on kogu riigile käpp peale panna. Nagu teeb Putin Venemaal. Kui Savisaart võrreldakse Putiniga, siis tekib mul küsimus: kus on tema võim? Kui Putinil oleks Venemaal võim vaid mõnes linnas, siis temast ei räägitaks.
Kogu kohalike omavalitsuste aur on läinud mitte omavalitsuste probleemide kaardistamisele ja nendega tegelemisele, vaid opositsiooni väljasuitsutamisele Pärnust ja Tallinnast. See on kogu asja sisu. Ja Tarand osava propagandameistrina osaleb selles protsessis, ilmselt selleks, et selle eest paguneid teenida. Võim saab ju talle sokutada järjekordse sooja kohakese. Ja küll Tarand seda juba teab, nomenklatuuriaja laps nagu ta on. Ta teab, kuidas hästi elada.
Mare Lusti vägivallatsemine tuleb advokatuuris arutusele 20. oktoobril
Vandeadvokaat Mare Lust kohtumajas tööhoos.
Väike eelinfo ka justiits-rindelt. Nimelt tuleb vandeadvokaat Mare Lusti vägivallatsemine kohtus arutusele advokatuuri juhatuse istungil 20. oktoobril.
Kus siis Mare Lust tuli vastaspoolele kohtumajas kallale ja ähvardas ära tappa. Sellest oli kohvikus mõnda aega tagasi juttu. Eriti meeleolukas oli seda teemat valgustanud video:
Kuidas me Irjaga täna hulludele päevadele sattusime, ja mis pärast edasi sai
Seda saab nüüd igaüks siit lugeda, ilma mingeid sms-pileteid ega päevapileteid ostmata. Nagu veebile omane, ikka tasuta. Sest ma pole näinud, või õigemini ma ei tea veebis ühtki näidet, kus oleks õnnestunud edukalt sisu müüa, peale seksipiltide ja pornovideote. Aga isegi neid saab juba tasuta.
Nii et siis jätkuvalt tasuta juttu. Ja et kõik ausalt ära rääkida, peaks alustama sellest, kuidas ma tahtsin teha latikat. Ja kuivõrd Rakveres latikat kusagil ei müüda, kuigi Peipsi järv on lähedal ja kaubanduspinda elaniku kohta rohkem kui mujal Eestis, aga ilmselt on põhjus selles, et linna tähtsad tuusad, linnapea Andres Jaadla ja tema sabarakk Üllar Vaserik ei ela Rakveres: Vaserik elab Tallinnas ja Jaadla Helsingis. Ja kui tuusad kõik mujal elavad, ja seal oma sisseoste teevad, siis pole ime, et ka linnas pole poes tegelt midagi saada. Ainult silgud. Nii et selleks, et saada poest latikat, tuleb sõita kas Tartusse või Tallinna. Ning Tallinna on isegi lühem tee, ning roogitud latikas Stockmannis 28 krooni kilo, mis on väga hea hind, isegi soodsam kui Tartus.
Võtsime siis ette teekonna Tallinna. Stockmanni. Ja sina sisse sõites märkasin, et midagi on lahti. Sest võrreldes tavapärase laheda sissesõiduga, oli praktiliselt võimatu teha parklasse vasakpööret Liivalaia tänavalt, Olümpia poolt tulles. Pidi ootama mitu head minutit. Ma juba ütlesin, et ei, mina sinna ei taha, saame läbi ka ilma latikata, aga Irja kilkas, et tema tahab näha neid hulle päevi, et tema pole kordagi näinud, kuidas naised riidehilpude pärast kaklema lähevad. Ma siis ütlesin, et ok, vaatame ära. Sõitsin parklasse sisse ja seal oli taas hirmus järjekord terves parkimismajas, sest, teadagi, parkla oli tasuta, ja ma kujutan ette, et kõigi kesklinna büroode töötajate autod olid seal ilusti rivis, kasutamas tasuta parkimise võimalust. Kõige ülemisel korrusel oli veel hirmus ummik, sinna oli tupikusse sisse sõitnud mitu head autot, kes seal siis üritasid manööverdada, aga ei saanud ei edasi ega tagasi. Sõitsin sama targalt tagasi ja parkisin auto Olümpia juurde. Seal vähemalt polnud mingeid hulle päevi. Muideks, Olümpia hotelli taga on poole odavam parkida kui hotelli ees.
Niimoodi, siis jalutasime uuest Nordea majast mööda ja juba eemalt oli näha, et inimesed tulid suurte kollaste kottidega, mis odavat vetsupaberit täis. Ja siis olid mingid telgid, kus müüdi suht kallist suitsukala ja mingeid sibulaid. Ja siis mingeid raamatuid ja vetsupaberit muidugi ka. Läksime toiduosakonda, ja suur oli meie üllatus, kui kalalett oli tehtud täiesti tühjaks. Või õigemini, seal oli kala, aga terve lett oli täis mingit Norra lõhet. Latikast polnud muidugi haisugi. Mõtlesin, et, raisk, pidin ma siia tulema. Aga kust ma võisin teada, et just nüüd on hullud päevad. Toiduosakonnas, tundus, olid pooled kaubad kuhugi minema viidud ja asemele toodud kaup, mida tavaliselt müüakse Säästumarketis või Maximas.
Tegime Irjaga väikse jalutuskäigu ka teisel ja kolmandal korrusel, kus müüdi samuti mingeid kasutatud riideid, või midagi seesugust, ja veel suht kalli hinnaga. Irja oli igatahse väga pettunud, ja küsis, kus on siis need naised, kes brändirõivaste pärast kaklevad. Mina ütlesin, et need brändirõivad pannakse välja hommikul kell 8, kui kaubamaja avatakse. Ja neid lähevad siis naised krabama. Kusjuures ka need rõivad seal on vana hooaja kaup, rämps, mida välismaal müüakse kiloga. Aga Eestis makstakse veel ilget hinda. Aga selline see eluke on, kunagi aafriklased vahetasid kah klaasitükikesi kulla vastu ja olid väga õnnelikud. Kõik kulla vahetasid ära, mis neil oli. Ja nüüd laenavad seda kulda tagasi hingehinnaga. Eks eestlastega on umbes sama lugu.
Niimoodi, siis sõitsime edasi Prisma poodi Sikupillis. Ja seal, kujutate ette, oli müügil latikas. 33 krooni kilo, ja selja kaudu ära roogitud. Super! Ostsin kohe 3 kilo ehk kõik 5 latikat, mis seal müügis olid. Sest me Irjaga sööme tavaliselt 2 kala korraga, nii et sellest jätkub 2-3 päevaks. Ma olin igatahes väga rõõmus, ja otsustasin, et sinna Stockmanni enam nägu ei näita. Minu meelest on see nn hullud päevad püsikliendi mõnitamine. Ja ma usun, et see pigem peletab kliente kui neid meelitab. Ja ma ei kujuta ette, mida teevad Stockmanni kliendid kõik need 4 päeva, mil see hullus kestab ja kaubamaja on pahupidi pööratud. Sealt pole neil päevadel võimalik midagi osta. Lisaks röögib mingi tädi iga natukese aja tagant imala häälega ja see mula kostab üle kaubamaja, nii et mul hakkasid kõrvad vett jooksma. Ma ei suutnud mõeldagi enam, mida ma üldse osta tahtsin. Vaatasin, et ruttu välja sain.
Aga ühes osas oli hulludest päevadest ka abi. Avastasin, et ka Prismas on igati hea kalalett. Varem pole ma seal latikat nagu märganud. Tulime koju ja ma tegin kohe 2 latikat ahjus, Inno moodi, millest me ühe kohe pintslisse pistsime. Keetsin kartulit kõrvale, ja lõikasin sibulat, ning valasin oliiviõliga üle.
Muideks, kui oled latikat söönud, siis Norra lõhet enam ei tahagi.
kolmapäev, 14. oktoober 2009
Vihje: IRLi esindaja Margot Truuver müüs end IHA portaali vahendusel
Saabus selline huvitav tagasiside IRLi esindaja Margot Truuveri kohta:
Ma IHA-s vestlesin temaga veidi. Aga kuna ta nõudis seksi eest suhteliselt suurt honorari ning pildid ei vastanud selle suuruse õigustuseks, siis loobusin.
Inno kommentaar:
nonii-nonii, üha põnevamaks läheb. Et siis IRLi esindaja Margot Truuver müütas end, ehk siis pakkus seksi-teenust? Mida õigupoolest üks näitsik, kes oma alastipildid nõnda välja riputab, õieti muud soovikski. IHA portaal ongi selline koht, muu hulgas, kus siis tüdrukud oma teenuseid müügiks pakuvad.
Päris huvitav oleks selle kohta kuulda erakonna juhi, mõmmibeebi kommentaari. Kui tal, muidugi, jääb kohvitamise kõrvalt mahti vastamiseks. Mine tea, järsku on temagi Margot'it rautanud. Sest niisama lihtsalt üks selline beib ikka kandideerima ei pääse, ikka "teenete" eest.
Huvitavat siseinfot Rakvere linnapea Andres Jaadla kohta: mehel on igas linnas oma naiska
Saabus selline info Rakvere linnapea Andres Jaadla kohta (selgituseks niipalju, et EKÜL on korteriühistute liit, Jaadla oli selle pikaaegne juht):
Tere,
kirjutan teile inffi Rakvere linnapea Andres Jaadla mõningatest tegevustest:
Korjas töötu Tartu kooliõe Mariti (Otsing) tänavalt ja toppis EKÜL tööle. Hiljem mängis juhatusse. Tegi ka rasedaks ja siis mängis Liidupäeva ees Mariti juhatuse kohalt nõukogu auliikmeks ja sealt edasi 2007 kevad nõukogu esinaiseks. Laps on nagu väike Jaadla koopia. Jaadlal on igas linnas oma tädi ja nii oli kogu tema organisatsioon ka üles ehitatud.
Jaadla on aastatel 1999-2009 rentinud Tallinna Kesklinna Valitsuselt ruume, mille arved on lasknud tasuda Eesti Korteriühistute Liidul. Ainuüksi aastatel 2002-2009 on EKÜL tasunud Jaadlale esitatud rendiarveid ja kommunaalkulude arveid summas, mis ületab 200 000 krooni. EKÜL on esitanud Jaadlale ametliku nõudekirja, milles nõuab nimetatud ebaseaduslikult makstud raha tagastamist EKÜL arvele.
EKÜL raamatupidamise sise-eeskirjad on kinnitatud Jaadla poolt 1997. aastal, on uuendamata. On võimaldanud Jaadlal väga vabalt ümber käia EKÜL rahadega, tasuda kaardiga bensiini eest või kohvikuarveid ( 30.01.09 bensiini eest 459.40 Statoilis, 20.03.09 Reval Cafe arve 1430.00). Võimalik oli maksta valitud ringis töötajatele mitmekümne tuhande krooni suuruseid preemiaid ja maksta valitud partneritele ebatavaliselt suure tunnitasu - 10000 krooni ja enam.
Riigieelarvest eraldatud summad EKÜL arengukava koostamiseks on ulatunud sadadesse tuhandetesse kroonidesse (esimene etapp 200000, teine etapp 125000). Käesoleva aasta kevadeks oli töö seiskunud, suur hulk raha kulutatud, tulemus null. Uus juhatus käivitas uuesti sisulise töö ja arengukava saab oktoobri lõpuks valmis. Lendulastud raha tagasi ei saa.
EKÜLis oli juurutatud paralleelselt toimivad sisemised tööjaotused. Näiteks võis juhatuse liige olla samaaegselt mõne osakonna juhataja ja sai seetõttu topeltpalka, esinedes vajaduse korral rollis, mis oli parajasti mugavam.
Jaadla on koos truumate kaaslastega (Marit Otsing) alustanud anonüümkirjade levitamist püüdes mustata uut juhatust ning oma senist tegevust õigustada.
Rakveres lasti linna rahadega Anne Valgu (Jaadla peretuttav) vanemate maja juurde (kuskil tupiktänavas lasteaiast edasi) viiv tee ära asfalteerida.
Parimat ja edu valimistel,
G. H.
Tere,
kirjutan teile inffi Rakvere linnapea Andres Jaadla mõningatest tegevustest:
Korjas töötu Tartu kooliõe Mariti (Otsing) tänavalt ja toppis EKÜL tööle. Hiljem mängis juhatusse. Tegi ka rasedaks ja siis mängis Liidupäeva ees Mariti juhatuse kohalt nõukogu auliikmeks ja sealt edasi 2007 kevad nõukogu esinaiseks. Laps on nagu väike Jaadla koopia. Jaadlal on igas linnas oma tädi ja nii oli kogu tema organisatsioon ka üles ehitatud.
Jaadla on aastatel 1999-2009 rentinud Tallinna Kesklinna Valitsuselt ruume, mille arved on lasknud tasuda Eesti Korteriühistute Liidul. Ainuüksi aastatel 2002-2009 on EKÜL tasunud Jaadlale esitatud rendiarveid ja kommunaalkulude arveid summas, mis ületab 200 000 krooni. EKÜL on esitanud Jaadlale ametliku nõudekirja, milles nõuab nimetatud ebaseaduslikult makstud raha tagastamist EKÜL arvele.
EKÜL raamatupidamise sise-eeskirjad on kinnitatud Jaadla poolt 1997. aastal, on uuendamata. On võimaldanud Jaadlal väga vabalt ümber käia EKÜL rahadega, tasuda kaardiga bensiini eest või kohvikuarveid ( 30.01.09 bensiini eest 459.40 Statoilis, 20.03.09 Reval Cafe arve 1430.00). Võimalik oli maksta valitud ringis töötajatele mitmekümne tuhande krooni suuruseid preemiaid ja maksta valitud partneritele ebatavaliselt suure tunnitasu - 10000 krooni ja enam.
Riigieelarvest eraldatud summad EKÜL arengukava koostamiseks on ulatunud sadadesse tuhandetesse kroonidesse (esimene etapp 200000, teine etapp 125000). Käesoleva aasta kevadeks oli töö seiskunud, suur hulk raha kulutatud, tulemus null. Uus juhatus käivitas uuesti sisulise töö ja arengukava saab oktoobri lõpuks valmis. Lendulastud raha tagasi ei saa.
EKÜLis oli juurutatud paralleelselt toimivad sisemised tööjaotused. Näiteks võis juhatuse liige olla samaaegselt mõne osakonna juhataja ja sai seetõttu topeltpalka, esinedes vajaduse korral rollis, mis oli parajasti mugavam.
Jaadla on koos truumate kaaslastega (Marit Otsing) alustanud anonüümkirjade levitamist püüdes mustata uut juhatust ning oma senist tegevust õigustada.
Rakveres lasti linna rahadega Anne Valgu (Jaadla peretuttav) vanemate maja juurde (kuskil tupiktänavas lasteaiast edasi) viiv tee ära asfalteerida.
Parimat ja edu valimistel,
G. H.
Inno kommentaar:
tõepoolest, mu nina ütles juba tükk aega tagasi, et Jaadla on üks suuremat sorti suli, ja paistab, et mu nina mind ei petnud. Mõnes lääneriigis, näiteks Rootsis (kus ainuüksi sukkpükste pärast astub minister ametist tagasi) istuks selline mees arvatavasti juba trellide taga, aga Eesti banaanivabariigis jääb tal veel õigust ülegi. Võehh!
Ja pole ime, et Jaadlal Rakvere jaoks aega ei jätku, ning asjad linnas liga-loga, nagu selgus ka viimasel, teisipäeval toimunud kultuuri-alasel debatil, kus linnavalitsus sai ikka tuld ja tõrva kaela oma saamatuse pärast.
Ja pole ime, et Jaadlal Rakvere jaoks aega ei jätku, ning asjad linnas liga-loga, nagu selgus ka viimasel, teisipäeval toimunud kultuuri-alasel debatil, kus linnavalitsus sai ikka tuld ja tõrva kaela oma saamatuse pärast.
Tellimine:
Postitused (Atom)