Murutar õigustab naist, kes küll, tõesti, siis, ilmselt, satub alati vale mehe otsa. Ja sellega võtab Murutar naisinimestelt vastutuse perede purunemise ja laste masstootmise eest. Naised lihtsalt on sellised, kes ei suuda oma instinkte kontrollida. Ja muudkui kargavad mehi, siis rasestuvad ja sünnitavad. Nad nagu ei oskagi muud moodi elada.
Aga muidu on Murutari jaoks naised tublid. Nagu emased loomad, on ka naisinimesed karja juhid, teevad ära kõik tööd. Isased on lihtsalt ilusad ja edevad, ning laisad, kes sööks näljaga ära ka omaenda pojad, kui emasid vahel poleks.
Mulle selline filosoofia ei meeldi. Et naine, kes on kõige tublim, millegi eest ei vastuta, ja seda vastutamatust põhjendatakse instinktiga. Sest inimmaailmas vastutab praegu enamike perega seotud asjade eest mees: teenib raha, ehitab maja, remondib, transpordib, maksab alimente, teenib riiki sõjaväes, maksab makse ja mida kõike veel. Murutari kirjeldatud supernaine istub lihtsalt kodus ja tegeleb laste kasvatamisega, tegelikult siiski viskab lapse lasteaeda või sõime, siis jookseb mööda poode nipsasjakeste järel ja kohtub siis sõbrannadega, et mehi taga rääkida ja oma uusi oste tutvustada.
Miks siis ei võiks meeski oma vastutuse perse saata ja instinkte järgida. Lasta end hormoonidel kanda. Nagu Murutar kirjeldab meesloomi. Ennast ehtida, mõnusalt ringi šeikida, teiste meestega kakelda. Õlli libistada. Teha sugu kogu maailma naistega. Enamiku ajast mõnusalt pikutada, ma usun, et pikutamine on meestel geenides. Mehe hormoonid lausa nõuavad pikutamist. Ja siis tahab meesinimene istuda ja oodata kuni naisinimene talle söögi ette toob.
Lõpetuseks veel niipalju, et mul pole olnud õnne Murutari kirjeldatud naisega kohtuda. Minu tagasihoidliku vaatluse järgi on pigem naised need, kes tahavad kauem magada ja rohkem puhata. Kes sünnitusest ei taha kuuldagi. Ja kes kodutööd pigem enda kaelast ära sokutavad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar