Pronkssõdur ja CCCP

Panin tähele, et paljud pronkssõduri nn kaitsjad olid tulnud välja loosungiga CCCP.

Ja ma ei imesta seda. Nii nagu pärast NLiidu kokkuvarisemist (milles ei saa kuidagi süüdistada Mart Laari valitsust) kukkus kokku NLiidu agrotööstus-ime (ka selles ei saa Laari valitsust süüdistada), mis hoolikale planeerimisele vaatamata jättis rahva nälga. Aga see agrotööstuse-ime oli taganud oma parimatel päevadel Eesti põllumeestele tänu turu iseärasustele (varastatud või odava söödaga toidetud loomad ja liha oli võimalik mustal turul kulla hinnaga maha müüa) mesimagusa elu.

Üleminekul tegelikule turumajandusele jäid põllumehed jänni. Nad oleksid jäänud jänni iga valitsuse ajal, sest varastada enam ei saanud. Ja loomasööt läks kalliks. Õigemini, loomasööta polnudki enam saada. Aga sellele vaatamata süüdistavad endised ja ka praegused põllumehed Laari valitsust põllumajanduse väljasuretamises. Ja valivad valimistel Villu Reiljani, kes kõige rohkem meenutab vana nõuka-aegset sebijat laoülemat, kelle käest või saada poolmuidu sööta ja muud nänni.

Ja on ka muretsemiseks põhjust venekeelsel elanikkonnal, kelle jaoks vana hea CCCP oli tõeline paradiis ja pronkssõdur meenutab seda paradiisi. Kus veteranidele ja nende pereliikmetele eraldati autoostulube, nad said telefoni ja korteri ning suvilakrundi. Puhkusetuusikud Prahasse. Ja muud. Sel ajal kui enamik eestlasi vaatas vesiste suudega pealt.

NLiidu kokkuvarisemisega sai hea põli otsa. Ja mis veel hullem, tuli hakata tööd tegema. Vara tagastati eestlastele. Ja venelased leidsid end äkki turistidena võõral maal. Kus Vene saatkondki ei pakkunud mingit erilist tuge, sest teadagi, Venemaal oli olukord veel hullem. Ja pisuke Vene riigi makstud veteranipension ei pakkunud mingit lohutust. Ja otse loomulikult pakub sellises olukorras hingele tuge pronkssõdur, kes meenutab seda kõike head, mis kunagi oli, ja mis päevapealt kadus. Seda eriti venelaste jaoks Eestis, kes olid siin ühe teatud venestamise missiooniga. Ja nad olid sellest teadlikud. Neile öeldi, et eestlased on fašistid ja nemad peavad siia kultuuri tooma. Ja rohkem polnudki vaja.

Ja pole ime, et pronkssõduri kaitsele tulid just noored. Sest nemad on näinud NLiidu kokkuvarisemist ja oma vanemate olukorra järsku halvenemist. Nad on pidanud taluma väljatõstmist korteritest, mis tagastati eestlastele. Nad on pidanud üle elama vaevad, mis kaasnesid vanemate töökaotusega, kuna ühtäkki hakati kõikjal nõudma eesti keele oskust. Samas ei tea need noored seda, et nende vanemate noorus polnud just väga hull. Pole võimatu, et nii mõnegi praeguse poevarga isa või vanaisa tegi sedasama kunagi 1940ndate aastate Eestis, kus palju vara oli jäänud laokile seoses küüditamiste ja põgenemistega. Või oligi nende vanaisa küüditaja, kes asus hiljem elama küüditatute majja ja ei jõudnud saadud meelehead kokkugi lugeda. See oli pidu siia saabunud venelaste jaoks.

Sel kõigel pole leinaga eriti suurt pistmist. Sest leina seisukohalt pole vahet, kus see mälestusmärk seisab. Küll on mälestusmärgi asukoht oluline loosungi CCCP seisukohalt. Sellega kaasnenud ideoloogia ja hüvede seisukohalt. Ja kes ei usuks, et vanad head ajad tulevad tagasi. Eestlased ootasid valget laeva, põllumehed hääletavad Reiljani poolt ja venelased kaitsevad pronkssõdurit.