Väike vahelepõige teooriale :) Täna Juuliga Portugalis poes. Inimesed ajavad oma asju, keegi ei jõllita, kuigi Juuli kõigutab end lõbusasti edasi-tagasi, kolksutab oma käru vastu kohviku lauda ning naerab kõva häälega. Mõni vahepeal vaatab korraks, aga sõbralikult naeratades. Head pilti on Juulist väga keeruline teha just selsamal põhjusel - ta on kogu aeg nö aktsioonis, kõigutab ja vehkleb nagu väikene tuuleveski.
Katsume Eesti ka selliseks teha, et puuetega laste vanemad võivad südamerahus oma vehkleva ja kõva häälega naerva lapsega kohvikus ja restoranis käia, eks? :)
PRAKTILINE HARJUTUS - naerata teinekord mõnele sinu arvates veidralt käituvale lapsele ja tema emale-isale sõbralikult, see teeb tema päeva imeilusaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar