Soomlased Eestis alkoholi eriti ei osta- müüt

Oleme Irjaga nüüd sõitnud Eestis päris palju ringi ja vaatamata Eesti parlamendi liikmete jutule, et nad suvel kõvasti tööd teevad ja mööda Eestit ringi sõidavad ning valijatega kohtuvad, pole me näinud ühtki riigikogu liiget. Ilmselt käivad nad väga vaguralt, salaja, ööhämaruse varjus ja kohtuvad samuti valijatega salaja.

Aga tähelepanek, mida olen üha enam kohanud, on see, et väiksemate kohtade poekesed on kinni pandud, mis on ka loogiline, sest Eesti (õigemini Eesti poliitiline eliit) tahtis nii väga liituda Suure Euroopa Liiduga (sest muidu oleks Venemaa kohe Eestile käpa peale pannud, NATOle vaatamata, selge see), mistõttu ei suutnud poepidajad euronormidega sammu pidada ja seetõttu on väiksemate kohtade poekesed kinni ja need kohad välja suremas või juba surnud. Mis on ilmselt ülihea, sest kui riigikogu on Tallinnas, siis on ka riigikogu liikmed Tallinnas ja kogu elu Talinnas ning ülejäänud Eesti käigu perse, selline on olnud Eesti valitsejate viimase aja sõnum oma rahvale.

Lisaks on valitsejad rahvale öelnud (minu interpretatsioon), et: käige üldiselt sitale ja alkoholi te enam osta ei saa, siis kui te tahate ja suitsetada ka enam varsti üldse ei saa. Sest seda soovib ja nõuab Suur Euroopa Liit ja selle suured juhid olgu õnnistatud igavesest ajast igavesti. Sest meie tahame neil juhtidel perset lakkuda, sest nede sitt on väga maitsev ja toob hästi sisse!

Täna käisime Irjaga Pärnu Rimis ja meie ees ootas kassajärjekorras üks soomlastest noorem abielupaar (nii 30ndates eluaastates) koos oma nelja lapsega. Polnud üldse mingi asotsiaalne perekond, pigem selline korralik, kes sõidab diiselmootoriga varustatud Volkswagen Passatiga, kel on ca 120 m2 maja mõnes Helsingi äärelinnas, suvila Eestis ning korralik töökoht mõnes firmas, ilmselt keskastme juhid. Neil oli kaks suurt poekäru täis tuubitud. Ja seal oli siis mõni pakk krõpse lastele, siis kaks "kohvrit" Saaremaa viina, kaks kohvrit Tapio viina, viis kohvrit A Le Coqi õlut, viis kohvrit siidrit, mõned kanistrid veini ja mõned viskid. Kokku oli arve miski 6000 krooni. Lapsed, nii 8-13-aastased, aitasid vanematel viinakohvreid pärast kassalindilt kärusse tõsta, sellise iseenesestmõistetavusega, et sellist asja juhtub iga päev. Ma ise arvestasin, et see oleks minu ja Irja jaoks miski kolme aasta alkoholikogus, mille need soomlased eeldatavalt loetud päevadega kurgust alla uhavad.

Ma pole kunagi näinud ühtegi eestlast Eestis poes nii palju alkoholi ostmas. Ausalt. Küll aga ei üllatanud mind soomlaste selline käitumine. Minu soomlastest sõbrad ostavad palju ja joovad palju, seda nii Eestis olles kui kodus Soomes. Ja on kummaline, et olukorras, kus Soomes on väga karm alkoholipoliitika, joovad nad ometi rohkem kui eestlased, kes saavad alkoholi vabalt kätte. See, et eestlased statistiliselt rohkem joovad, tuleb sellest, et eestlased reisivad võrreldes soomalstega väga vähe, peaaegu mitte üldse. Ja soomlased seevastu reisivad palju ja joovad väga palju, ja ostavad kaasa just reisil olles, paljuski seepärast, et kodus on alkohol kallis, ja mis seal salata, soomlastel on kodus elu üldse kallis. Ja see, et soomlased Eestist eriti alkoholi ei osta, on üks suur müüt. Ilmselt Soome poliitikute poolt tellitud ja loodud, sest poliitikud on närvis, kuna Soome riiklik alkoholimonopol on kokku varisemas. Just sel põhjusel, et soomlased kodust enam eriti ei osta, eriti pärast ELi laienemist.

Võib lausa kinnitada, et soomlaste mitmesaja aasta pikkune karm alkoholipoliitika on lõpuks vilja kandma hakanud ja inimesed joovad end surnuks tõenäolisemalt ja kiiremini kui kunagi varem. Selle kohta on Soomest ka ridamisi uudiseid tulnud. Sest keelatud vili on kõige magusam, see on mitme tuhande aasta vanune tõde.