„Kuhu sa kadusid?!“ karjus Toomas telefonitorusse, nii et sülge pritsis, kui Evelin lõpuks telefonile vastas.
„Mis sul lahti on, rahune maha!“
„Ma küsin, kuhu sa kadusid. Jätsid minu, lapse, kõik teised teadmatusse.“
„Ära jampsi. Ma rääkisin Raivole kõik ära.“
„Mis Raivo? Kes sulle on see Raivo?!“
„Ta on autojuht, jumal küll.“
„Mis on autojuhil tegemist meie asjadega?!“
„Kullake, ta on peaaegu nagu pere liige. Kogu aeg kohal. Kellele ma siis veel räägin?“
„Mulle!“
„Sulle?! Kus sa olid? Magasid. Jood end täis ja jääd magama. Kuidas ma saan sulle rääkida.“
„Aga miks sa pead niimoodi ära minema?!“
„Mul on ka õigus elada. Väljas käia. Sina mind kuhugi ei vii. Istu kogu aeg kodus. Ma tahan ka kuhugi minna.“
„Kas sa vähe oled saanud käia?!“
„Kus?“
„Viimati Hispaanias, Barcelonas. Sa ütlesid, et sulle väga meeldis.“
„Meeldis, häh,“ nähvas Evelin, „või meeldis. Mulle ei meeldi nii ringi käia, et kõik muudkui vahivad.“
„Aga ise sa tahtsid, et ma kandideeriks. Nüüd pead ära kannatama.“
„Tahtsin,“ Evelin mõtleb hetke, „ma tegin suure vea, et sind sinna lasin.“
„Mida?“
„Tegin suure vea,“ Evelin hakkab järsku itsitama, kõrvalt on kuulda hääli, „ai, ära tee,“ hüüatab Evelin kellelegi teisele.
„Kes sul seal on?“
„Jürnas ja Mark, turvad, nad kõdistavad mind.“
„Kus te olete?“
„Ma ei teagi, oot, mingi järve ääres.“
„Mis järve ääres?“
„Oota ma küsin,“ Evelin pöördub kellgi teise poole: „Kuule, mis järve ääres me oleme?“. Ja kuulnud vastust, ütleb Evelin torusse: „Inari.“
„Inari, kus see veel on?“ küsis Toomas.
„Ma ei teagi, kuskil Soomes.“
„Mis te seal järve ääres teete, jesus christ?!“
„Me olime siin ööd. Nüüd teeme süüa ja siis sõidame edasi.“
„Veel edasi?“
„Jah, mis sa siis arvasid. Et kohe tagasi. Oh, kus sa sellega. Ma võtan seda puhkust täiega.“
Toomas teeb grimassi ja hammustab huulde. Kuradi lits, mõtleb ta.
„Kallis, tule palun ruttu tagasi, eks,“ ütles Toomas palju leebema häälega.
„Ma ise tean, millal tulen. Tulen kui tulen.“
„Palun, Evelin, mina ja laps, me ootame sind.“
„Eks oodake siis,“ lõkerdab Evelin ja hüüab kõrvale, „ai, ärge kõditage.“
„Mis sa oled purjus vä?“
„Kust sa seda võtad?“
„Oled selline, imelik.“
„Ma pole tilkagi võtnud. Eile poisid siin suitsetasid mingit rohelist puru, võibolla sellest.“
„Mis puru?“
„Ma ei tea, mis see oli, oota, ma küsin,“ Evelin pöördub taas kõrvale, „kuulge, mis puru see oli?“ Evelinile räägitakse midagi.
„Kuule, see polnud midagi. Lihtsalt poisid tegid nalja, panid heina piibu sisse.“
„Ja sina proovisid ka seda piipu?“
„Mõned korrad jah.“
Toomas teeb suure grimassi, aga suudab jääda rahulikuks. „Palun tule kohe tagasi, ma palun sind, Evelin. Ma olen sulle parim mees maailmas, ausõna.“
„Me teeme ikka oma reisi lõpuni.“
„Kaua see kestab?“
„Veel nädal aega.“
Fucking bitch, mõtles Toomas. Sa kuradi fuc...
„Ole siis musi!“ Evelin lõpetas kõne. Toomas proovis talle tagasi helistada, aga telefon oli taas välja lülitatud.
Kurat, mõtles Toomas. Ta tundis, et asi pole hea. Et midagi peaks ette võtma, aga ta ei teadnud mida. Helistada Halonenile? Ei, see poleks viisakas. Kuradi kahju, et ma soome keelt ei oska, mõtles Toomas. Ma ei saa ka kellelegi helistada. Muidu uuriks välja, kus nad seal järve ääres on. Ja küsiks, mis värk käib.
Toomas jõudis juba kahetseda, et ta koha vastu võttis, kui helistas ema.
„Haloo, Emmu,“ ütles Toomas mesimagusa häälega, umbes nagu seda teevad homod.
„Tom, kallis, miks sa mulle helistanud pole. Kuidas te elate? Kas kooliaasta alguse kõne on valmis?“
„Ma ei saanud helistada, emmuke, oli kiire. Evelin sõitis Soome.“
„Soome? Mis sinna?“
„Ahh, ma ei tea, ahh, ma ei tea.“
„Miiissss? Sa ei tea, kus su naine kolab?“
„Ei tea jah.“
„Hähh, ma pean vist ise Eestisse tulema.“
„Ei, emmu, seda pole vaja.“
„Olgu, ma ei taha pikalt rääkida, helistamine on kallis. Aga saada mulle see kõne, kui valmis saab. Ma tahan selle kindlasti üle vaadata.“
„Jah, emmu.“
„Ja ega sa pole suitsu teinud? Joonud?“
„Ei, emmu, ei ole.“
„Vaata, et sa suitsu ei tee ja ei joo. Muidu lähed nagu oma isa.“
„Ei, emmu, ma ei tee.“
„Vot, hea laps,“ ütles ema, „ma nüüd lõpetan. Millal sa helistad?“
„Kohe, kui kõne on valmis.“
„Jah, helista kohe.“
„No olgu.“
„Olgu.“
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar