Järjejutt Toomas ja Evelin: 31 peatükk

„Mis vana rääkis?“ küsis Jürnas, kui Evelin oli kõne lõpetanud.
„Ah, midagi, sõimas ainult. Käskis mul kohe tagasi sõita. Häh!“
„Aga me võime sõita ka, nii kuidas vaja on.“
„Ma ei taha sõita,“ ütles Evelin, „aga kus Leida läks?“
„Läksid hommikul kuhugi jalutama.“
„Selle kutiga vä?“
„Jah.“
„Õhh, mõnus,“ sirutas Evelin selga, „nii mõnus on Eestist ära olla. Hoopis teine õhk on siin. Tunned?“
Jürnas püüdis nuusutada õhku. „On küll, jah.“
„See on vabaduse tunne! Mul on selline energia sees kohe, et. Ma ei tea, mida kohe teeks ära ja. Kas me sõitma lähme täna?“
„Ah, ma tegelt ei viitsi, mul on jalad väsinud sellest eilsest rullitamisest. Aga kui soovid, siis palun.“
„Ah, ma ka täna ei viitsi. Läheks kuhugi sööma.“
„Lähme, aga kuhu.“
„Mul suva. Kasvõi mingisse hamburgeri kohta.“
„Siin lähedal oli üks bensukas, lähme sinna.“
„Lähme! Aga Mark, kas tema tuleb ka.“
„Ah, ta vist magab veel. Eile oli päris raju õhtu.“
„Oli, jumal, ma pole ammu nii palju pidutsenud. Ja mul on ilge pohmakas. Kas sul ka?“
„Hommikul oli, aga praegu eriti pole. Ma võtsin mingit tabletti.“
„Oh, miks sa mulle ei öelnud. Anna mulle ka.“
„Mul oli viimane.“
„Aga lähme siis, ostame kuskilt.“
Jürnas vaatas Evelini prinki ja tõmmut keha. Kleidikese alt võis aimata prinke tisse, kitsast vöökohta ja laiu puusi. Ta oli Evelinist sisse võetud. Enne magamaminekut rahuldas end, mõeldes Evelinile. Ja kujutas ette, kuidas ta koos Eveliniga seksib. Kuidas Evelin tal suhu võtab. Ja kuidas ta Evelinile näkku laseb, nii et naisel on silmad ja ninaaugud ka täis. Aga Jürnas teadis, et selle naisega ta kunagi seksida ei saa. Sest siis oleks ta karjääril lõpp.
Jürnas ja Evelin istusid autosse ning sõitsid lähima bensiinijaama juurde. Kus Jürnas tankis veidi bensiini ning Evelin läks poodi uudistama. Ta ostis kaks jäätist, ühe omale, teise Jürnasele ning võttis paki krõpsu ja ühe Coca.
„Siin vist seda rohtu pole,“ ütles Evelin, kui Jürnas sisse tuli.
„Kohe küsime. Onko teillä aspiriinia?“
Müüja läks kuhugi taharuumi. Jürnas tundis, kuidas tema keha puutub vastu Evelini oma. Tal läks kõvaks. Evelin tundis seda.
„Oota veidi,“ ütles naine punastades, „ma tahan ka.“
Müüja tuli ja näitas mõnda rohupakki. „Onks joku niistä?“
Jürnas võttis ühe neist ja maksis ära. Nad istusid jälle autosse. Jürnas vaatas Evelini poole, kes istus, pilk ette kaugusse suunatud. Siis võttis ta naisel ettevaatlikult ümbert kinni ja suudles teda õrnalt põsele. Naine keeras veidi pead ja surus oma huuled vastu mehe omi. Mees lükkas oma keele kaugele naise hammaste vahele ja naine tegi sama. Nõnda nõksutasid nad oma keeltega, ise samal ajal sügavalt hingeldades.
„Issand, me ei tohiks seda teha. Ma ei tohiks seda teha,“ vuristas Evelin, kui nad olid suudluse lõpetanud, „mis siis, kui Toomas teada saab.“
Jürnas oli vait, ta keeras võtit ja auto läks käima. Ta oleks tahtnud öelda, et tal poogen, mis saab. Täielik savi! Aga ta ei julgenud. Ta ei teadnud, mis oli Evelinil plaanis. Kas ta tahtis teda lihtsalt selleks, et seksida. Või olid naisel suuremad plaanid. Igal juhul tahtis Jürnas olukorda ära kasutada, käest lasta mitte ühtegi võimalust.
„Kuhu me lähme?“ küsis Evelin, põsed erutusest üleni punased.
„Ma ei tea.“
„Sõidame kuhugi ometi. Ma ei jaksa enam kannatada!“
Jürnas sõitis veidi aega mööda maanteed, siis keeras ühelt kõrvalteelt sisse ja sõitis seda mööda veidi metsa sisse. Ja enne veel, kui ta auto seisma jättis, oli Evelin tema vöö ja püksiluku lahti harutanud. Ning tõmbas alla aluspüksid, kust tuli nähtavale suur, tumepunane, kõvastunud peenis.