pühapäev, 9. september 2007
Kas Eestile on kombeks teine põsk ette keerata?
Väljavõte Postimehe veebist.
Mõned päevad tagasi kirjutas Postimehes sõjaväe-asjatundja Riho Ühtegi sellest, et mõned kuud tagasi toimunu polnud kübersõda, vaid küberrünnak. Et sõda on siis, kui sõda välja kuulutatakse.
Et siis tuleb välja, et kui üks pool pidevalt ründab ja teine kangekaelselt keerab teisi ja kolmandaid põski ette, kiunub mis kole, hädaldab ja halab, siis on see ok. Ja lõpuks on teine rünnakute tagajärjel ninuli maas ja sel esimesel jääb üle vaid plats puhtaks lüüa.
USA alustas hoobilt "sõda terroriga", kui polnud veel teadagi, kes ründas ja miks rünnati. Ja keda täpselt rünnati. Ja obadusi antakse huupi vasemale, nätaki, ja paremale, nätsti. Inimesi langeb nagu loogu. Ja sinna sõtta on haaratud ka Eesti, kes rõõmsalt kaasa sõdib, õieti aru saamata kelle poolt ja kelle vastu.
Samal ajal rünnatakse emakest Eestimaad. Rünnatakse mis kole. Ja siis juhtub, et siia tulevad mingid eksperdid, kes vaatavad asja üle ja lahkuvad sama targalt, tõdedes, et saadud kogemust saab kasutada "sõjas terroriga". No tohho tillaja!
See, mis Venemaa poolt Eestile osaks sai, on küberterroristide rünnak. Mis võib olla sama hävitavate tagajärgedega kui 9/11. Ja Eesti peab alustama sõda küberterrorismiga, mitte fikseerima tuima näoga rünnakuid. Ja alustama tarka sõda, mitte kütma huupi. Kaasama rahvusvahelised parimad asjatundjad. Sellesse sõtta.
Sisuliselt on Eesti sõjas küberterrorismiga. Miks mitte seda tunnistada. Ja tunnistada laiemalt, sest varsti võidakse rünnata ka teisi, ja juba palju koledamalt, palju rängemate tagajärgedega.
Teemad
Poliitika
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar