Järjeromaan Möödus suvi, eessõna

Pildil Georg Vaher, Vorkutas 02.11.1953.

"Temale, kes oli Lea
originaaliks."

Georg Vaher

MÖÖDUS SUVI

Üle surelike vormide mu vaade libistus,
Kõikjalt otsisin ma unistuse peegeldust.
Ühtedes ma leidsin rõõmsat iludust,
Kuid kõrvuti seal uinus truudusetus,
Ja õrnad lilled peatselt närtsivad;
Teised targad olid - kuid tarkus salalik,
Üksainus õiglane veel oli alati,
Ja seegi mitte minuga - vaid teistega.

(P. B. Shelley "Epipsihidion")


Esimene osa


Eessõna

Igavad olid talveõhtud kaugel põhja polaaröös. Inimesed, kes siia olid kogutud, elasid vaid oma minevikumälestusis või siis lootsid tulevikult seda, mis oli neil jäänud saamata elust. Kuna liikumisvabadus oli piiratud ja väljas möllas hingemattev põhjamaine purgaa, siis peamiseks ajaviiteks olid jutustused möödunud aegadest.

Käesoleva loo rääkis mulle mu hea sõber Jüri Nulg samal päeval, mil ta oli saanud kirja oma armastatud tütarlapselt, milles see teatas, et pärast nelja-aastast lahusolekut on ta jäänud mu sõbrale truuks ja ootab tema tagasipöördumist.

Kolm aastat mu sõbral polnud ainsatki teadet temast ja Jüri oli kaotanud juba lootuse. Kuid see kiri andis talle jällegi tagasi tahte püüda sinna, kus ootas teda ta armastatu.

Kahjuks meid lahutati ja ma ei oma senini mingeid teateid, kuidas arenes sündmuste käik. Kui peaksin teda tulevikus kohtama, siis arvatavasti saan teada, kuidas lõppes mu sõbra tagasipöördumine kodumaale (kui ta sinna jõudis) ja kas ta leidis oma õnne või pidi läbi elama pettumuse.

Siis loodan ma anda lõpu käesolevale jutustusele.

G. Vaher