Irjaga vanu pabereid uurides leidsin ühe huvitava asja. Ja palun, siin on tõend 1932. aastast (selleks ajaks oli Eesti olnud 14 aastat iseseisev, umbes nagu praegu), kus on toodud kõrvuti kaks võrreldavat suurust (õigemini on neid rohkem, aga ma võtan vaatluse alla kaks): maja Tartus ja õpetaja palk. Kahe maja hind Tartus oli 8000 krooni, üks maja 4000, selle praegune hind on 4 miljonit, ehk vääringus 1000 korda suurem.
Kooliõpetaja kuupalk (tõsi, Irja vanaema Julie-Eveliine Vaher jõudis enne poja sündi pidada ka Sõmerpalus koolidirektori ametit) oli 130 krooni. Ehk praeguses vääringus 130 000 krooni. Ma ei ole kuulnud, et praegu ka koolidirektori palgad ligilähedalegi ulatuvad. Niipalju teenivad ainult äri-jõmmid mingites ettevõtetes, mis on eesti rahva jaoks kindlasti olulisemad kui laste tarkus. Sest progress, vedurid, vagunid ja hõõguv teras ning süsi on vaalad, millel elu maailmas püsib. Eksole.
Niipalju siis Eesti Nokiatest ja muudest ihaldusväärsetest asjadest. Praeguse õpetaja kuupalga juures on eestlane määratud olema tuha-juhan. Aga ega amet meest riku, nagu ütleb vanasõna. Jõudu tööle!
Siin mõned pildid veel Irja vanaemast:
Üks pidulikum ja vanem pilt Võrumaa kooliõpetajast Julie-Eveliine Vaherist (sünd Purru). Pilt 20. sajandi algusaastatest.
Siin tähtsalt koos teiste Võrumaa koolidirektoritega. Julie-Eveliine Vaher oli Võrumaal esimene naiskooliõpetaja, ilmselt ka üks esimesi Eestis. Pilt 1920ndate keskpaigast.
Ja siin koos poja Georgi ja abikaasa Gustav Eduardiga, Sõmerpalu (Osula) koolimaja juures. Pilt 1930ndate lõpust.
7 kommentaari:
Nagu näha, polnud ka siis õpetajal võimalik oma palgast maja osta....
Tegemist on antud juhul suure, 400 m2 majaga. Ma usun, et selline 100m2 ühepereelamu maksis toona 1000 krooni, mis oli siis kooliõpetaja aastapalk. On vähe ameteid ka tänapäeval, mis võimaldavad aastapalgaga maja osta.
Maja hind mind ei puuduta otseselt, aga õpetaja palk küll. Ja kui ma veel mõtlen sellele, et riigikogulane saab 32 ooo, siis tahaks vanduda ja ropusti ütelda. Mul on kusagilt meelde jäänud, et eelmise EV ajal olid õpetaja ja riigikogulase palgad võrdsed. Võib-olla ma eksin?
Riigikogu liikmetele lisandub veel mingi 10 tonni kuluraha oma äranägemise järgi.
Õpetaja palk võiks olla tõesti võrdne Riigikogu liikme palgaga. Ma ausalt öeldes ei mõista, miks see nii juba ei ole. Rahva haridusest sõltub otseselt riigi majanduslik käekäik ja julgeolek. Ja riigil raha on. Haridust on tasalülitanud peamiselt diktatuurirežiimid, aga Eesti pole selline, teadaolevalt.
Kas keegi, palun, täpsustaks, kui suur on praegu õpetaja palk.
Tahtmata k6lada paranolise vanden6uteoreetikuna lisan siiski oma 2 senti. Haritud ida-eurooplast ei ole mitte kelleegi vaja. MITTE KELLELEGI. Seet6ttu on meie "vennad" l22ne-euroopast tegelenud systemaatiliselt haridussysteemi h2vitamisega endise n.liidu terriooriumil ja ida-euroopas. Gerondistuv L22ne-Euroopa vajab sanitare, hooldus6desid, lihtt88lisi teenreid jne. H2ritud ja konkurentsiv6imelist "endist" ei ole ju kellelegi vaja. Ikka odavat t88j6udu ja ehk ka surrogaatemasid.
Õpetaja palk sõltub palgaastmest ja ka sellest, kas ollakse õpetaja, vanemõpetaja või metoodik. Viimastega kaasneb palgalisa ca 1000 krooni kuus. Lisaks on kooli direktoril võimalik määrata õpetajale mingeid lisatasusid. Klassijuhatajatasu on 700-900 krooni.Keskeltläbi saab normkoormusega õpetaja kuus kätte 7-8 tuhat. Olen nii umbmäärane sellepärast, et väikesi kõikumisi on. Olen kuulnud, et eliitkoolides makstakse rohkem. Täpsemalt ei tea.
Uurisin järgi, et USAs teenib õpetaja natuke üle keskmise palga (aga USA pole muidugi mingi etalon, pealegi on seal kõikumised väga suured, eliidi lapsed käivad erakoolides jne), mis Eesti 10 000 kroonise keskmise palga juures tähendaks õpetaja puhul 12 000 kroonist keskmist palka. See on siis kuskil 10 tonni kätte.
Näh, jälle agenda roheliste jaoks. Haridustaseme tõus aitaks oluliselt täiendada Eestimaa roheliste ridu.
Postita kommentaar