Kortsukeste asjus: update

Selgub, et nende kortsukeste ja närbi jume asjus pingutasin üle. Mul on siuke vastik omadus. Et ma sagedasti pingutan üle. Lähen närvi ja ähmi ja pingutan üle (seepärast ärge mu peale vihastage, kui teile näib, et ma üle pingutan, see lihtsalt juhtub, kuna ma olen selline, khm, natuke sõjakas. Sõjakast mongoli-verest, mis mu soonis voolab ehk? Aga ma olen seejuures siiras ja südamepõhjas armastan teisi inimesi rohkem kui iseennast).

Ok, kortsud. Selgus, et paanikaks polnud põhjust, kuna täna tõusis mul palavik ja lihasvalud ja külmavärinad. Et olen siis haige. Käisime Innoga jalutamas ja ma ei jaksanud hästi mäestki üles ronida, tuterdasin nagu vanaema. Ja juba eile ja üleeile tundsin ennast halvasti. Aga mul on ka teine halb omadus ja nimelt ma ei suuda endale kuidagi tunnistada, et ma olen haige. Kuna haige olla on kuidagi nõrk. No heidad diivanile ja siis? Viimati sured sinna veel ära!?

Igaljuhul nüüd pikutan diivanil ja lasen endal mõnuga haige olla. Tark inimene läheks magama ja puhkaks välja. Oma kolmandast halvast omadusest olen juba rääkinud. Mul on ääretult raske magama minna, kuna kogu aeg tundub, et midagi võiks veel teha. Ja veel.

Ja ma pingutan jälle üle!