Olen enda kogemusest täheldanud huvitavat asja. Et kui seaduse järgi on füüsiline vägivald, näiteks peksmine keelatud, siis ühiskonnas on see endiselt norm. Ja seadust ei järgita, seaduse rikkujaid ei karistata. Pekstakse naisi, mehi ja lapsi, isegi uhkustatakse sellega. Näiteks Toomas Tõniste ütles ühes Kroonika intervjuus, et ei kujuta ette, et oma last füüsiliselt ei karista. Et muidu polegi mingi kasvatus.
Selline kahepalgeline olukord, kus seadusest mööda vaadatakse, ja seda täidetakse valikuliselt ning seaduse järele vaadatakse valikuliselt, enamasti nn tugevama õigusega, on ebaõiglane ja talumatu. Eelkõige ebaõiglane seadusekuulekate isikute suhtes. Või kuidas kujutataks näiteks ette olukorda, kus olukorras, kus ka varastamine on norm, näiteks, nagu see oli nõuka ajal, ja siis valikuliselt nopitakse üksikuid vargaid. Justkui moe pärast. Või siis talitatakse nii mõrtsukatega, et osa jäetakse puutumata, teisi karistatakse.
Seadusandja peab siin otsustavalt reageerima, sekkuma. Sest vastasel korral lasevad seadusekuulekad inimesed jalga. Sest nende õigusi rikutakse massiliselt. Kui peksmine on Eestis norm, siis tuleb see seadustada. Mitte mängida pimesikumängu. Ja siis teavad need, kes peksmist ei tolereeri, et ei seo oma tulevikku Eestiga. Ja need, kes armastavad füüsilist vägivalda, saavad ka teistest riikidest Eestisse tulla. Kuna siin jagatakse nende vaateid.
1 kommentaar:
Ilma lapse füüsilise karistamiseta oleks Eesti kindlasti palju hullem koht kui ta täna on.
Ja julgen väita, et Eestis pole keegi 100% seadusekuulekas.
Ja ma usun, et seadus keelab füüsilise vägivalla, kuid on ka kindlasti selline seadus, mis kohustab lapsevanemat ühiskonna ees, kasvatada selline laps, kes on normaale. Ja ilma mõõduka peksuta ei saa normaalset last üldjuhul. Elage rohkem piibli järgi.
Postita kommentaar