Tony Blair tänavu juunis, allikas Wikipedia.
Vahel on hea lugeda välismaist ajakirjandust. Näiteks nädalavahetuse International Herald Tribune'ist sain teada, et Euroopa Liidu, ehk siis alates 2004. aastast minu uue kodumaa, esimeseks presidendiks on saamas endine Briti valitsusjuht Tony Blair.
Nüüd on siis ka teada, miks mees varakult ameti maha pani. Ja ma veel lootsin, et ta hakkab Lähis-Ida konflikti lahendama. Mees lendab ikka palju kõrgemalt.
Seni seisis uue liitriigi esimese presidendi nimetamisel ees selle riigi põhiseaduse kinnitamine. Eestil pole sellega muret, 2004. aastal liitunud pidid ka uue põhiseaduse omaks võtma, mille järgi on ELil tulevikus üks ühtne president ja ühtne välisminister. Kuivõrd liidu üldjuhtimine ja välispoliitika kolib üle Brüsselisse, umbes sarnaselt nagu varem NSV Liidus.
Reedel leppisid 27-liikmesriigist koosneva ELi juhid kokku uue, senisega võrreldes veidi muudetud põhiseaduse tingimustes. Blairi toetavad muu hulgas Prantsusmaa juht Sarkozy ja brittide juht Brown. ELi president asub ametisse 2009. aasta jaanuaris ja vahetab välja senise jabura roteeruva eesistujamaa süsteemi. Uus president saab ELi täievoliliseks juhiks, kes hakkab suhtlema võrdväärse partnerina näiteks USA ja Venamaa presidendiga.
Eesti presidendi roll ja positsioon, nagu ma olen juba kirjutanud, taandub, Brüsselist vaadatuna, enam-vähem umbes Elva aukodaniku tasamele. Ja Eesti välisministrist saab midagi Elva välissekretäri taolist.
Eesti liitus ELiga mäletavasti alates 1997. aastast suure rutuga peamiselt seepärast, et siis saab niks-naks Venemaaga piirilepingu sõlmitud ja niks-naks kasutusele võtta euro ning majandus kasvab mühinal igavesest ajast igavesti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar