Kirik - tagurlikem jõud inimkonna ajaloos

Kas olete mõelnud, miks meile on vaja institutsionaalset kirikut? Siis selliseid mustakuuemehi nagu Ander Põder siin Eestis, kes ütlevad, kuidas me jumalaga suhtlema peame? Kirikule on muidugi inimesi vaja, kuna just vagurad kirikusulased annavad kirikule õiguse omada varasid ja maad, koguda raha.

Rohujuuretasandil ei ole üksikisikule kirikut tarvis. Kui inimene kasutab oma aju ja kuulab oma südant, siis ta teab ise, mis hea ja mis halb. Tõlgendajat ei ole vaja.

Ja kas ei ole huvitav, et teaduse arengule, sealhulgas kloonimisele ja katsetele embrüotega on kõige häälekamalt vastu just institutsionaalne kirik? See on huvitav, sest teaduse arengule rohelise tee andmisega oleks võimalik pikendada inimese eluiga. Isegi võib-olla sadu-tuhandeid aastaid. Me parandame autosid ja ühest vanast romust saab hea tahtmisega teha luksuslimu. Miks ei saaks niimoodi ülesputitada inimestki? Vahetada ära kõik vanad osad ja asendada uutega?!!!

Kujutlegem koos, et see on võimalik. Mis juhtuks siis sellise inimesega. Olen sagedasti kokku puutunud 80-90-aastaste inimestega ja nad on kurvalt ohanud, et alles nüüd teavad, kuidas õieti elada, mis neid õnnelikuks oleks teinud/teeb. Ja nad muutuvad kummaliselt ausaks (sageli peetakse seda vanainimese sonimiseks, aga kuulake, mida räägivad vanad-surijad!). Nad ei tee enam nägu. Ja oleks valmis olema lõpuni ausad, elama südame järgi. Aga on hilja. Sest liha on nõrk. Samas kinnitavad kõik vanad, et hing on neil noor. Kui keha vaid järele jõuaks! Ka minu isake oli lõpus väga kurb, et ei jaksanud enam vanaduses oma unistuste linna Tartusse elama tulla. Ta oleks seda väga tahtnud, ta oleks tahtnud armastada ja seksida, aga ei jõudnud enam. Doris Lessing on kirjutanud sel teemal raamatu "Kui vanad suudaksid". Vana inimene on seega tark, ta oskab elada, kuid peab surema. Kui ebaõiglane, eks? Aga miks? Miks ei ole teadus siiamaani suutnud leiutada viisi, kuidas pikendada inimese eluiga märkimisväärselt??? Nõnda, et ta võiks elada kasvõi veel 100 aastat?

Aga mõelgem veelkord sellele, et vana inimene on tark. Ja mida vanem, seda targem, enamasti. Organiseeritud kirikule on aga alati meeldinud mitte targad, vaid kergeusklikud ja kuulekad. Need, kes usuvad kogu seda paska, mida kirikuisad paavstiga eesotsas suust välja ajavad. Sest see on ju pask. Mõelge natuke ja te leiate samuti, et see on puhas pask. Andeksandmine, vaenlasele andestamine? Eks ikka selleks, et kurjus, mida kehastab ka inimest rangetesse raamidesse suruv kirik, saaks inimese enne maad ligi suruda, kui too jõuab küsida: miks? Vaadakem, milliste uhkete riietega käib Vatikanis ringi ja millist kaaskonda peab paavst, sellal kui miljonid inimesed maailmas nälgivad. Kui see ei ole kurjus, siis mis on. Ka Eestis on palju kirikuid, aga ei ole kohti, kuhu paigutada 30-kraadise pakasega kodutuid. Mõelgem, kui palju saaksime aidata inimesi, kui muudaksime kirikud kodutute varjupaikadeks. Nii muutuks need külmad ja kõledad paigad ka sisus pühapaikadeks. Ja preestrid võiks siis selle asemel, et papagoina üha samu asju üle korrutada, kodututele suppi keeta.

Algkristlased ei teinud muud kui elasid kõrbes ja palvetasid. Kristlus oli alguses väga lihtne, aga ühel hetkel ajas said ilmselt teatud ahned indiviidid aru, et inimesi on võimalik jumala vihaga hirmutada. Ja kasutasid seda omakasupüüdlikel eesmärkidel ära. Nõnda tekkisidki kirikud.

Väidan, et mitte religioon, inimese individuaalne suhe jumalaga, vaid just INSTITUTSIONAALNE KIRIK on olnud kõige hävituslikumaks ning tagurlikumaks jõuks inimkonna ajaloos. Jõuks, mis tuleb hukka mõista nagu stalinism ja natsism. Ja nõnda hukka mõista, et enam ei tuleks ühelgi usuorganisatsioonil pähe öelda inimesele, kuidas ta peab elama. Vägistada terveid inimhulki kitsastesse, ahistavatesse raamidesse. Takistada teaduse arengut. Kui oletada, et teadus on samamoodi jumala sõna nagu religioon (jumala katse parandada oma vigu läbi mõtleva inimese), siis võiks kirikut süüdistada jumala tahtele vastu töötamises. Organiseeritud kirikut kui kurjuse ja rumaluse kehastust võiks ses mõttes suisa saatanaga võrrelda.

Kutsun üles kirikuid ja usuorganisatsioone hukka mõistma ning vältima. Ja nagu kirjutas Inno artiklis, mida ei avaldanud Ekspress - kirik, mis on tapnud rohkem inimesi kui Stalin ja Hitler kokku, peab tagastama Eesti rahvale oma maad ja varad. Nii on Eesti Evangeelsel Luterlikul kirikul ehk kuidagi võimalik lunastada oma süü selle maa ja rahva eest, millele ta on nii palju halba teinud.

Ja seda juttu ärge tulge rääkima, et eestlastel poleks kirikuta kirjaoskust. Ega me siis kastis ei elanud, ümberringi olid arenenud maad. Küllap oleks kirjaoskus tulnud ka kaupmeeste või muidu maailmaränduritega.

Uskugem siis jumalat, aga ignoreerigem kirikut. Ja laskem teadusel areneda, et me saaks veel targemaks ja elaks kauem. Kiriku meelehärmiks.