Veel üks põnev tagasiside Ingridi kohta

Saabus selline tagasiside, mille panen kohe eraldi üles:

Tere Inno ja Irja

Avastasin teie blogi enda jaoks alles sel nädalal. Juhtusin neljapäeval kuulama raadio „Sky Plus“ hommikuprogrammi, kus saatejuht Alari Kivisaar tegi kokkuvõtet värksetest ajalehtedest. Kuna oli neljapäev ja ilmus „Eesti Ekspress“ tegi Alari Kivisaar muu hulgas lühikokkuvõtte Andres Maimiku artiklist, milles viimane tegi maha Inno tegevuse Ingridi paljastamisel. Alari Kivisaar pidas Andres Maimiku seisukohta iseenesestmõistetava loogilisusega õigeks. Umbes nii, et ega normaalne inimene ei saagi midagi positiivset Inno tegevuses leida. Üldiselt mulle Alari Kivisaare teemaarendused ja kogu „Sky Plusi“ hommikuprogramm tervikuna meeldivad. Tore on seegi, et Alari Kivisaarel on olemas oma isiklikud seisukohad, kuigi need kõik ei lange kokku minu omadega.

Mind ajendas kirjutama see, et alates hetkest, kui Inno paljastas Ingridi (ja ka iseenda), on avalik arvamus üsna üheselt toetanud selles Ingridit ja Innot igati maha teinud. OK, elame vabal maal ja siin võib igaüks arvata, mida tahes. See on tore! Aga kuidas siis nii, et avalikkuse poolehoid kipub kalduma Ingridi poole ja Innos ei leita midagi positiivset?! Pean tunnistama, et minu poolehoid selles vägagi avalikuks saanud skandaalses loos on algusest peale kuulunud Innole. Kui seltskonnas on see teema jutuks tulnud, olen oma seisukohta ka väga häälekalt avaldanud. Paraku olen alati pidanud tõdema, et isegi, kui mõni üksik veel toetab Innot, jäetakse arvamus pigem enda teada. Kõvahäälsed feministid, kõiksugu silmakirjatsejad ja muidu võltsid inimesed kipuvad ikka tulihingeliselt Ingridit kaitsma ja ütlevad, et Innol pole kõik kupli all päris korras.

Tegelikult jääb täiesti arusaamatuks, mida positiivset leitakse Ingridis. Nõustun Innoga, et kindlasti on hulk inimesi Ingridit toetanud üksnes sellepärast, et Ingrid oli „Kroonika“ peatoimetaja, kelle perset nad on tahtnud lakkuda. Mõned kohe on sellised põhimõttelised perselakkujad, kes valivad vaidluses selle poole, kumb neile kasulikum on. Aga nüüd, kui Inno on Ingridi tegeliku pale paljastanud ja senine „särav“ peatoimetaja on oma kõrgelt troonilt haledalt kinga saanud, miks siis nüüd enam Ingridit toetada? Perselakkujatel pole enam Ingridist miskit kasu. Kes teab, võib-olla tõuseb Ingrid tuhast nagu Võsa Pets peale seda, kui viimase tegelik pale halastamatult paljastati. Kuigi ilmselt siiski mitte, sest – erinevalt Võsa Petsist – on Ingrid läbi ja lõhki võlts inimene, kes ei ole nõus mängima seda rolli, milleks ta tegelikult loodud on. Kasutades Inno väljendit, et metsseast elegantset kassi ei saa, peaks Ingrid ilmselt mitte üritama olla elegantne kass, vaid hakkama metsseaks. See oleks Ingridi enda huvides. Paraku seda ilmselt kunagi ei juhtu, milles seisnebki Ingridi nõrkus ja Inno tugevus.

Kõigi Inno tegemiste ja seisukohtadega ma tegelikult ikka päriselt ei nõustu ka. Ja miks peakski? Näiteks arvan, et Inno kottis Indrek Neiveltit liiga palju ja et nüüd võiks Ingridi lõpuks rahule jätta. Vaid selleks, et see metssiga käib ja jääbki alati käima ringi elegantse kassi mask peas. Ingrid – erinevalt Innost – ei tule mitte kunagi kapist välja ega tunnista avalikult, kes ta tegelikult on. Ingridil on vaja kasvatada lapsed üksinda suureks – need samad, kelle isa on Inno. Olgu öeldud, et Ingridi šansid oma lastele võõrasisa leidmiseks on sama hästi kui olematud, mistõttu peab ta üksinda hakkama saama. Avalikult läbi häbistatud töötu üksikemana on ikka kole raske hakkama saada. Seetõttu avaldan oma tagasihoidlikku arvamust, et nüüd võiksid Inno lasta Ingridil rahulikult edasi elada tema elegantse kassi maski taga, kogu tema võltsis tegelikkuses ja anda talle võimaluse oma elus uus lehekülg pöörata. Enne oli Inno kaotaja ja Ingrid võitja. Enne oli Inno töötu ajakirjanik ja Ingrid „särav“ „Kroonika“ peatoimetaja. Nüüd on rollid vahetunud: Inno on edukas arvamusliider, võitja, kuid Ingrid on paljastatud võlts kibestunud töötu mahajäetud naine. Kui nüüd Inno veel jätkad, siis arvan, et mõne aja pärast olete mõlemad Ingridiga kaotajad. Mitte, et see sulle ilmselt põrmugi korda läheks, aga mõtteainet siiski...

Kuid ma ei kirjutanud sugugi mitte selleks, et kutsuda Innot üles Ingridile jalaga perseandmine lõpetada. Ja mis nõuandja mina üldse olen? Kahtlemata teab Inno palju paremini, miks ta seda teeb ja kui kaua veel. Kirjutasin hoopis selleks, et avaldada Innole ja Irjale tunnustust. Väga hea ja huvitava blogi olete teinud. Hakkan nüüd ka huviga lugema. Müts maha Inno ees, et oled tulnud kapist välja, visanud kõik maskid nurka ja hakanud ausaks inimeseks. Teil on Irjaga mõlemal oma arvamused, mida te ei pelga välja öelda ka kõige teravamates küsimustes ja valusamatel teemadel. Seetõttu vaatan võib-olla isegi teatud väikese kadedusega, kuid kindlasti siira imetlusega teie poole, et elate sellist ausat ja avalikku elu. Aga mina elan - nagu valdab enamus - kinni oma väikekodanlikus elus, kartes oma arvamust selles küsimuses avalikult avaldada. Isegi oma nime ei pane ma selle kirja alla, rääkimata mõne suurema ajalehe veergudel avalikult Inno kaitseks välja astumisest. Kusjuures võib-olla isegi astuksin avalikult Inno kaitseks ajakirjanduses välja, kui Inno paneks Ingridile vee pealetõmbamisele punkti. Kes teab? Ajakirjandusega suhtlemine on üldse üks kahe otsaga asi. Igal positiivsel kajastusel on oma hind. Kui positiivset kajastatust on aastate jooksul palju kogunenud, siis kusagilt lajatab mingi ilge pask lõpuks valusalt vastu vahtimist. Nii on see alati olnud ja alati jääb. Seepärast ei tasu väga ajalehte ronida.

Kõike head teile, Inno ja Irja!