Helve Särgava ämm oli üks mu isa sõbrannadest

Pildil Tartus 1950ndate teisel poolel vasakult Georg Vaher, Maria Särgava (Müürsepp), väike Juhan Särgava (talunik, ja kohtuniku Helve Särgava praegune mees) ja Anna Saaron. Pilt tehtud Maria Särgava pool, ilmselt kuskil Võru tänava alguses. Isa ja Maria näivad end mõnusasti tundvat :)))!

See on uskumatu, kuid siin kehtib jälle ütlus, et Eesti on nii kuradima väike... :). Aga tõesti, mina olin kogu aeg teadnud, et kui mu isa veel noor, nii umbes 17-18-aastane poiss oli ja siin Võru tänava majas elas ning oma hää sõbra Otto Peetsoga (ehk Peetso Otiga) igatsugu koerustükke tegi, siis oli tal, nagu ta ise rääkida armastas, igas ümberkaudses tänavas pruut. Ja ühe sellise tüdruku nimi oli Mari Müürsepp.

Isa ja ta sõber Ott olid suured naistelemmikud, Ott selline kuumavereline donjuan ja Georg selline tagasihoidlik džentelmen. Otil oli pruut nimega Laine ja Georgil pruut nimega Lonni ning Lonnil ja Lainel olid sõbrannad nimedega Anna ja Mari. See kamp kogunes sagedasti siinsamas, meie Võru tänava majas, mille peremeheks oli vanal hääl eesti ajal minu vanaisa Gustav-Eduard Vaher.

Trehvasin täna kohvikus isa noorpõlve sõbratari Annaga ja mis huvitav asjaolu selgus. Nimelt olla too Mari Müürsepp pärast mu isa vangiminekut (metsavenna varjamise pärast, mis läks siis banditismi paragrahvi alla) ühe Särgava-nimelise mehega abiellunud ja temaga poja saanud. Ja sellele poisikesele pandi nimeks Juhan. Juhan Särgava. Ja seesama Juhan Särgava on siis Harju Maakohtu esinaise Helve Särgava mees. Mul on nüüd pilt, kus mu isa istub kõrvuti Helve Särgava ämmaga ja pildil on ka väike Juhanike. Nii armas :).

Sain isast palju uut ja huvitavat teada. Nimelt oli minu isa olnud üks suur krutskivend, kes näiteks rebis koos oma sõbra Ottoga ükspäev maha kõik Võru tänaval lehvivad punalipud. Ja tõi tüdrukutele, Lonnile ja Annale tuppa terve (lasteaia aiast varastatud) sireli- ja õunapuu, et nad saaks toas sireli- ja õunapuuõite lõhna nuusutada. Kui majaperemees siis küsis, et kust need siia said, siis vastasid tüdrukud kelmikalt, et ahh, poistel on suur aed :). Ja oi neid isa jutte, kuis nad Otiga südaööl lauldes (hõissa kauboi!) mööda Võru tänavat üles tulid ja kaikaga alumiste korruste aknaid sisse kõksisid. Pärast ütles isa muidugi, et nii ei olnud ilus teha. Ja sakslaste riidelaos käisid nad Otiga vargil, seda rääkis isa mulle ka, kuidas ronisid eluga riskides (kui nad oleks kätte saadud, siis maha oleksid nad lastud) läbi akna sisse ja varastasid riideid mu isa õe Endla tütrele Enele, sest õel polnud puuduseajal oma tütrele midagi selga panna. Pärast tuletas Endla, kes pärast seda, 44ndal aastal oma mehe Ruudiga Saksamaale ja pärast Ameerikasse põgenes, seda isale mitu korda meelde ja ütles, et on isale surmani tänu võlgu. Nüüd on siis mu tädi ja täditütar mõlemad surnud ja nende varandus on jõudnud tagasi koju, isamajja. Kas pole see kummaline?

Aga ma ju pidin rääkima Marist. Isa läks 1948ndal aastal kinni ja istus 8 aastat Vorkuta vangilaagris. Tema pruut oli enne kinniminekut Lonni Vernik (hilisem Nurmoja), aga too ei jaksanud isa tagasitulekut ära oodata ja leidis endale teise mehe. Aga isa ei teadnud seda ja saatis ikka oma pruudile kirja. Tema kirjale vastas Mari, Lonni sõbranna, kes läks mu isale ka rongile vastu, kui ta vangilaagrist koju saabus. Siin on mõned pildid neist!

P.S. Ja veel Mari kohta! Anna rääkis ka seda, et kord olla Ain Kaalep ja Eno Raud tema pärast Tartu Ülikooli kohvikus duelli pidanud. Kahvlitega nimelt. Mõlemad valisid ta oma südamedaamiks ja vehkisid siis kahvlitega. Ja Ain Kaalep oleks seepärast peaaegu et ülikoolist välja visatud!


Georg Vaher koos Maria Müürsepaga Tartus, 1956. aastal.


Georg Vaher ja Maria Müürsepp Tartus, 05.12.1957.