20.09.1944. aastal heiskas s-m-v lipu Pika Hermanni torni Peetso Ott?

Pildil 1948. aastal Tartus Taara puiestee 10, ühe NKVD ohvitseri 6-toalises korteris üüritud toas vasakult 21-aastased noored Otto Peetso, Anna Saaron, Maria Müürsepp (hiljem kandis nimesid Simm, Särgava: kohtunik Helve Särgava ämm!, seisab taga), Georg Vaher, Lonni Vernik (Nurmoja).

Täna käisime Irjaga kohtumas ühe Irja isa noorpõlvesõbra, 81-aastase tartlanna Anna "Anni" Saaroniga. Kes peab vanaduspõlve ühes Tiigi tänava nn hruštšovkas, mis talle nõuka ajal pika punnimise peale lõpuks anti. Ta oli koolis keeleõpetaja, kuigi eriala, mida ta koos Ain Kaalepiga ülikoolis õppis, klassikalist filoloogiat, kreeka ja ladina keelt, ei saanud ta kunagi kasutada, selle ala õpetajana töötada. Sest seda nõuka ajal lihtsalt ei õpetatud. Või kui õpetati, siis polnud Anna sobilik. Ja tema kui keeletundja ütleb, et sõnaühend alma mater pole õige, tuleb öelda mater alma. Ja mitte alma pater, nagu väga levinud, vaid vastavalt siis pater almus. Aga see selleks.

Üks asi, mida Saaron nüüd rääkis, oli, et tema ja Irja isa ühine sõber Otto Peetso olla vihjanud, et just tema, Ott, heiskas 1944. aasta septembris Tallinnas Pika Hermanni tornis sini-must-valge lipu. Ta oli Pitka poiss, võitles Sinimägedes ja jõudis lõpuks otsaga Tallinna. Irja isa oli samuti nn Pitka poiss, aga võitles Keila all, hoidis seal punaste edasitungimist kinni, võimaldades nii paljudel inimestel Läände põgeneda. Ott oli sellest rääkinud suure saladuskatte all, sest sellise info avalikuks tulemisel oleks ta kohemaid trellide taha pistetud, või isegi maha lastud.

Pärast sõda oli Peetso veel koos Georg Vaheriga linna peal punalippe majadelt ära kiskunud ja muid "tükke" teinud. Siis Georg Vaher arreteeriti ühe metsavenna varjamise eest ja saadeti Vorkuta vangilaagrisse. Otto Peetso võttis naise, kes oli suur näägutaja, Ott hakkas jooma ja jõi end lõpuks surnuks.


Siin veel üks pilt Otto Peetsost ja Georg Vaherist, aastal 1948.