Ja veel natuke insaid infot

võibolla mõned ei tea. Aga tahaksin kirjutada, kuidas sünnivad interneti-väljaannete kommentaari-külgede kommentaarid, eriti need, mis puudutavad poliitikuid. Või siis küsitluste tulemused.

Mis te arvasite, et kallid veebiväljaannete lugejad on nõnda suured grafomaanid?! Eh-hee! Naljatilgad!

Ja, tegelikult pole need kirjutajad ka poliitikud ise.

Nojah, varem võis see olla nii, et iga erakond mobiliseeris oma liikmed ja siis läks andmiseks. Aga pärast seda, kui Sven Mikser, siis veel Keskerakonna nooruke poliitik, ja mõned teised veel sellega mõned head aastad tagasi vahele jäid, sellise manipulatsiooniga, siis seda erakonnad otse enam ei tee. Sest, kes teab, millega võib "vahele" jääda.

Aga appi tulevad, nagu alati, näiteks igasugu tähtsate kõnede ja muude tekstide valmistamisel, professionaalsed manipulaatorid-propagandistid, keda viisakalt nimetatakse PR-meesteks, kuigi, tõsi, enamasti on nad naised. Keda on palgal ka erakondades. Aga kes enamasti omavad enda PR-ettevõtteid. Kelle kontorites istuvad kohe eraldi inimesed, kes kirjutavad internetti kommentaare. Nende kohta, kelle kohta vaja, kelle kohta on esitatud "tellimus". Loomulikult sellised "kõrvad" kuskilt välja ei paista, asja nimi on PR-teenus. Või esitatakse arve mingi konsultatsiooni eest. Aga sisu on üks: kahjustada oma konkurendi mainet niipalju, kui võimalik.

Ja nii siis luuakse seda va reaalsust. Ja inimesed loevad ja vangutavad pead. Paljud usuvad. Kuigi tegelikkuses võib 100 või enama sellise "kommentaari" taga olla vaid 1 inimene, nobenäpp. Tema jaoks on see töö, kommentaare vorpida. Tal on vastusevariandidki valmis. Eriti aktiivne andmine käib enne valimisi, kui tähele olete pannud, noored ajakirjandustudengid saaks siit taas head ainest oma teadustööde tegemiseks!

Panin tähele, et PR-kontorid, ilmselt siis nii ühelt kui teiselt poolt, aktiviseerusid eile Delfis meie blogi puudutava kirjatüki peale.

Aga mis on ohtlik: võimu juures oleval erakonnal on rohkem "võimalusi", läbi eri ministeeriumide näiteks, neile PR-firmadele selliseid tellimusi esitada. Ja kasvõi ise läbi oma "nõunike" sahistada. Kasutades selleks, otse loomulikult, maksumaksja raha eest ostetud tehnikat ja muid vahendeid. Toodetakse omale populaarsust juurde. Ajalehed sellest ärist mingit tulu ei saa, ja ma ei saa aru, miks sellest ei kirjutata. Ilmselt on ajakirjanikud sedavõrd eluvõõrad, istuvad päevad läbi kontorites oma paksu perset laiaks, nina arvutis, tšätivad oma jututubades, kirjutavad blogidesse ilkuvaid tekste, klatšivad taga kolleege teistes toimetustes ja päeva lõpuks siis leiavad mõne heauskse patuoina, keda esiküljele surada.

Oh, poisid-plikad, tore on see elu!

PR tähendab Public Relations, avalikud suhted.

Irja: lugesin eile meie loo (Inno ja Irja edu saladus) kommentaare ja panin imeks, et iga natukese aja tagant ilmus selline kommentaar: "Noo, Irja-Inno, siin tunneb ilmeksimatult ära, et pooldavad kommentaarid on teie enda kirjutatud". Kommenteerija kutsub mind endaga vaidlema, ta tahab, et ma läheks ähmi ja hakkaks ennast aktiivselt kaitsma, selle asemel, et Reformierakonda kritiseerida. Ah Meelis Kubits ja sinu ajuhiiglased ;). Kusjuures PR-mehed, kes kommentaare kribavad, võivad tõsimeeli uskuda, et meie ise kirjutame end kaitsvaid kommentaare ja siis nad justkui "paljastavad" meid, andes mõista, et nad "teavad".

Selline taktika töötab hästi hullude peal, kes on loomult kartlikud. Oi appi, kas nad siis tõesti teavad, et mina ise kirjutasin need kommentaarid? Küllap siis jaa.

Meid, kes me pole kirjutanud ühtegi anonüümset kommentaari, ajab selline "paljastamine" pigem suure häälega naerma. Kui sa ei ole kuritegu toime pannud, siis sa ei karda, olgugi, et sinu suhtes on alustatud uurimist. Vastupidi, kui vaenlane paneb sihtmärgist mööda, siis see vaid innustab ja teeb tugevaks. Huvitav mõte Sun tzult, Kubitsal ja eriti Reformierakonnal ka hää kõrva taha panna:

HE WHO KNOWS
NEITHER SELF
NOR ENEMY
WILL FAIL
IN EVERY BATTLE

That's all, folks!